UAB „ALTAS komercinis transportas“ hagi XXi vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4320 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja UAB „ALTAS komercinis transportas“ esindajad ringkonnakohtus (Leedu registrikood 110876587), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja XX (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Villu Tragon Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. jaanuari 2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus XXi kanda.
4.Välja mõista XXilt ringkonnakohtu menetluskulud 490 eurot UAB „ALTAS komercinis transportas“ kasuks.
XXil tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda UAB-le „ALTAS komercinis transportas“ viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja ringkonnakohtus ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus ja ringkonnakohtus 4320 eurot.
7.Välja mõista XXilt riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UAB „ALTAS komercinis transportas“ (hageja) esitas 22.01.2019 Harju Maakohtule hagi XXi (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 4000 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 03.09.2015 pankrotiavalduse Xxxxxxxx OÜ (endise nimega Yyyyyy OÜ, edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Hageja tasus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot ning pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot, kokku 4000 eurot. 17.12.2015 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu hiljemalt 2014.a lõpuks ja kostja jättis võlgniku juhatuse liikmena täitmata kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. 03.12.2018 esitas hageja kostjale pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 3 alusel nõude hüvitada deposiidina tasutud 4000 eurot. Kostja ei ole nõuet täitnud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt deposiiti tasutud 4000 euro hüvitamist, kuna kostja rikkus võlgniku juhatuse liikmena kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja on seisukohal, et kui eeldada, et kostja rikkus kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus, siis oleks hagejal õigus esitada kostjale nõue õigusvastase käitumisega
tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid sellise hagi aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Kostja sai kohustuse rikkumisest teada hiljemalt 24.11.2015, mil ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2014.a lõpuks. Isegi kui eeldada, et hageja jättis nimetatud kuupäeval halduri aruande sisu tähelepanuta, siis pidi hageja rikkumisest teada saama hiljemalt võlgniku pankroti väljakuulutamisest 17.12.2018.
5.Lisaks on kostja seisukohal, et hagi on alusetu. Asendamismeetodit kasutades ning eeldades, et kostja oleks 2014. a detsembris pankrotiavalduse esitanud, siis poleks pankrotimenetlus ikkagi toimunud ilma, et kohus pankrotimenetluse läbiviimiseks täiendava deposiidi tasumist nõudnud oleks.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 09.01.2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4000 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 22.01.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1045 eurot, sh riigilõiv 325 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 720 eurot, samuti viivise menetluskuludelt.
7.Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: hageja tasus võlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot ning pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina täiendavalt 3000 eurot, kokku seega 4000 eurot; ajutise halduri aruandes on märgitud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2014. a lõpuks ning võlgniku juhatuse liige (kostja) jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks.
8.Maakohus tugines PankrS § 30 lg-le 3, mille kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud PankrS § 30 lg-s 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikult, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Käesoleval juhul on selliseks kohustuseks äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 sätestatud kohustus, mille kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Maakohus leidis, et käesoleva nõude puhul tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, mille järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna ajutise halduri aruandest ilmneb, et võlgniku püsiv maksejõuetud kujunes välja 2014. aasta lõpuks, siis on põhjendatud järeldus, et kostja jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse õigeaegselt pankrotiavalduse esitamiseks. Seega on hageja nõue põhjendatud.
Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsusele esitas 28.01.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ekslikult kohaldanud TsÜS § 149. Poolte vahel puudub vaidlus, et võlgniku juhatuse liige jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Hageja hagi esemeks ei ole aga pankrotiavalduse õigeaegse esitamise rikkumise fakti tuvastamine, vaid rikkumise fakt on hagi aluseks PankrS § 30 lg 3 tulenevas kulude hüvitamise nõudes. Maakohus on ekslikult kandnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise rikkumise fakti tuvastamise aegumise tähtaja üle kahju hüvitamise nõude aegumise tähtajale. Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 150 lg 1.
11.Apellandi poolt ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumine ei ole hageja kahju tekkimise põhjuseks ning puudub põhjuslik seos rikkumise ning hagejale kahju tekkimise põhjuse vahel. Kui pankrotivõlgnik olekski 2014. a detsembris pankrotiavalduse esitanud, siis võlgnikul vahendite puudumise tõttu oleks pankrotimenetlus kas raugenud või oleks pankrotimenetluse läbiviimise saavutamiseks ikkagi hageja pidanud deposiidi tasuma. Hageja ei ole eelnimetatud seisukohale vastu vaielnud. Põhjusliku seose puudumist ei ole maakohus otsuse tegemisel üldse arvesse võtnud ega sellele kohtuotsuse põhjendustes kordagi viidanud. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi.
Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Vastavalt PankrS § 30 lg 3 on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.
15.PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõude eeldusteks on hageja poolt pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumine ning juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine. Vaidlus puudub, et hageja on tasunud ajutise halduri ning halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti kokku 4000 eurot. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud kostja maakohtu järeldust, et ta jättis juhatuse liikmena oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 150 lg 1, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. PankrS § 30 lg 3 on spetsiifiline nõudenorm võlgniku juhatuse liikme vastu,
millele kohaldub TsÜS § 149, mis sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kuna deposiidimaksed tehti 2015.a, siis ei ole hagi aegunud.
17.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei ole käsitlenud kostja väidet, et kui pankrotivõlgnik oleks ise esitanud 2014.a detsembris pankrotiavalduse, siis oleks võlausaldaja ikkagi pidanud pankrotimenetluse läbiviimiseks tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta viidatud kostja väide võlausaldajalt õigust nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist, kui on täidetud PankrS § 30 lg 3 tingimused. Nagu eelnevalt märgitud on PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõude eeldusteks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumine ning juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine. Käesoleval juhul on need tingimused täidetud, mistõttu on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud.
18.Maakohus on märkinud kohtuotsuses tsiviilasja hinnaks 2031,50 eurot. Ringkonnakohus on 07.02.2020 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud tsiviilasja hinnaks 4000 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja nõudis kostjalt põhivõlga 4000 eurot ja viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, on hagi õige hind 4320 eurot (4000 + 320). TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 137 lg 11 sätestab, et kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Seega tuleb tsiviilasja hinda maakohtus ja ringkonnakohtus muuta ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus ja ringkonnakohtus 4320 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 490 eurot ja viivise. Hageja esindajal on apellatsioonimenetluses kulunud aega kokku 3,5 tundi (apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi ja vastuse koostamine 3 tundi). Esindaja tunnihind on 140 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu maht ning tunnihind on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 490 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
20.Hagilt hinnaga 4320 eurot tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on maakohtus tasunud hagilt riigilõivu 325 eurot. Samuti on kostja apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 325 eurot. Seega on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus tasutud riigilõivu 25 eurot ettenähtust vähem. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hagi rahuldati ning apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista
hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 25 eurot ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 25 eurot, kokku 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.