(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik
Harju Maakohus Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-116800
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I H Ai vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Hagihind
730,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Marjana Šestel (e-post [email protected]) Kostja: I H A (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata, hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 06.09.2020)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viiviste osas. Hagiavalduse kohaselt on vastavalt hageja nõuete aluseks olevatele lepingutele kohalduvatele üldtingimustele, so Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, Elisa Eesti AS-il õigus nõuda maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,07% päevas järgnevalt: Arve nr
Põhisumma
2016716281
Viivise arvestamise lõpp 29.06.2020
Viivise summa
51,77
Viivise arvestamise algus 19.10.2016
2016943547
48,21
19.11.2016
29.06.2020
44,51
2017197428
43,93
19.12.2016
29.06.2020
39,64
2017394942
180,57
19.01.2017
29.06.2020
159,01
292,08
48,92
VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 (p 13) asunud
seisukohale, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Hageja nõuete aluseks olevad lepingud sõlmiti hagi kohaselt 04.05.2016. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev viivisemäär oli sel ajal 8,05% aastas ehk ligikaudu 0,02% päevas (8,05% / 365). Aastamääras arvestatuna oli kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks 24,15% aastas (3 x 8,05%). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt viivist määraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas (0,07% x 365), mis ületab kolmekordset lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset viivisemäära. Seega on üldtingimuste p 7.10 sätestatud viivisekokkulepe eelduslikult tühine. Kohus juhtis 03.07.2020 määrusega sellele hageja tähelepanu ning tegi ettepaneku põhjendada, miks käesoleval juhul on tüüptingimustes kokkulepitud viivisemäär mõistlik. Hageja vastas 09.07.2020, et tema arvestuste kohaselt ei ületa lepingujärgne viivisemäär kolmekordset seadusjärgset määra. Kohus hagejaga ei nõustu. 0,07% päevas ja 25,55% aastas ületavad vastavalt 0,06% ja 24,15%. Kohus leiab, et hageja ei ole ümber lükanud viivisekokkuleppe tühisuse eeldust, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel ning hageja saab nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses. Hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas 91,42 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: Arve nr
Põhisumma
Viivise arvestamise lõpp 29.06.2020
Päevade arv Viivise summa
51,77
Viivise arvestamise algus 19.10.2016
2016716281
2016943547
48,21
19.11.2016
29.06.2020
2017197428
43,93
19.12.2016
29.06.2020
2017394942
180,57
19.01.2017
29.06.2020
15,31 (51,77 x 0,02% x 1350 p) 13,93 (48,21 x 0,02% x 1319) 12,41 (43,93 x 0,02% x 1289) 49,77 (180,57 x 0,02% x 1258) 91,42
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 91,42 eurot ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 471,86 eurot, so 64,59% hagihinnast
730,51 eurot, jätab kohus menetluskulud 64,59% ulatuses kostja kanda ning 35,41% ulatuses hageja kanda. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kohus tuvastab, et hagi esitamiselt on tasutud vastavalt hagihinnale 125 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks ei ületa 1 tundi, kohtu 03.07.2020 määrusele vastamiseks võis kuluda mitte üle poole tunni (vastuse maht 1 lk). Keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu ei ületa kohtu hinnangul 90 eurot tunnis (sh käibemaks). Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 135 eurot (1,5 x 90). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 167,93 eurot ((125 + 135) x 64,59%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.