Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

(isikukood xxx) ainuomanikuna sissekandmiseks ning III jakku X X (pankrotis) kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt esitas Tea Sõlg (edaspidi ka võlausaldaja) Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja I vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. 05.12.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kostja I vastu ning mõistis kostjalt I võlausaldaja kasuks välja põhivõla 5867 eurot, viivise 332,05 eurot ja alates 01.12.2017 viivise võlgnetavalt põhivõlalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Ühtlasi mõistis kohus kostjalt I T. Sõle kasuks menetluskulude katteks välja riigilõivu summas 450 eurot ning lepingulise esindaja kulude katteks 1881,55 eurot (koos kmga). Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.03.2019 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata. Samuti mõistis Tallinna Ringkonnakohus kostjalt I võlausaldaja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 112 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 20.05.2019 esitas T. Sõlg avalduse täitemenetluse alustamiseks kostja I vastu. 23.07.2019 teavitas kohtutäitur võlausaldajat, et täitemenetlus algatati 24.05.2019 ning kostjal I puudub kinnisvara, mootorsõidukid, tema nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid ning tema sissetulekuks on pension. Samas kirjas märkis kohtutäitur, et kostjal I oli kinnistu aadressil x, kuid see võõrandati 19.01.2018 kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel kostja II-le, kes on

kostja I laps, seega lähikondne pankrotiseaduse (edaspidi ka PankrS) § 117 kohaselt. Kostja I on kinnistu kostjale II kinkinud 19.01.2018, s.o poolteist kuud pärast võlausaldaja poolt hagiavalduse esitamist Harju Maakohtule ning vahetult pärast hagist teadasaamist. 13.08.2019 esitas X X kohtule võlgniku pankrotiavalduse. 28.08.2019 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. 15.10.2019 Harju Maakohtu määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Hageja leiab, et oma korteriomandi kinkimisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Antud tehingu tagajärjel on võlausaldajate nõuete rahuldamine muutunud võimatuks, võlgnik on muutunud maksejõuetuks ja välja on kuulutatud võlgniku pankrot. Kinkeleping sõlmiti alla kahe aasta enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist. Kingisaaja puhul on tegemist võlgniku lapsega ehk lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 4 mõttes. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks X X ja T K vahel 19.01.2018 sõlmitud korteriomandi kinkeleping ja korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise avaldus ja asjaõigusleping, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Margus Veskimäe poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris numbriga z, millega X X seadis kinnistule asukohaga xxx, Tallinn (registriosa number xxx) enda kasuks isikliku kasutusõiguse ja kinkis selle T Kle; kohustada T K andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx II jakku tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ning X X (isikukood xxx) ainuomanikuna sisse kandmiseks ning III jakku X X kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks; kohustada X X andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx II jakku T K kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ning X X (isikukood xxx) ainuomanikuna sisse kandmiseks ning III jakku X X kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad kirjalikes vastuväidetes hagile vastu. Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud kinnisturaamatu väljavõte tõendab, et tagasivõidetaval kinnisasjal on keelumärge, mis on seatud kohtutäitur Janek Pool poolt. Praegusel juhul on kinnisasja omanikuks T K, kuid antud korterile on kohtutäitur keelumärke peale pannud. Lisaks on T Kl ka teisi võlgu ,mistõttu on praegusel juhul eeskätt õigus saada tema võlausaldajatel oma võlad kätte. Täitemenetluse seadustiku § 8 lõige 2 järgi Kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras. Seega praegusel juhul tuleks arvestada T K võlgadega, sest kui panna antud kinnisasi oksjonile, siis praktika põhjal jaotatakse saadud raha järjekorras ja seega hageja ei saavutaks antud korteri müügiga täidetavat eesmärki. Kuna X Xl oli hiljuti insult, siis seetõttu oleks vajalik korter alles jätta, et pere saaks tema eest hoolitseda. Kostjate arvates ei ole xxx korter rohkem väärt kui 20 000 eurot. Arvestades, et asjad müüakse tavaliselt odavamalt maha kui on turuhind, siis käesolev hagi on kostjate arvates perspektiivitu ning ei kaitse pankroti võlausaldajate huve. Kostjad leiavad, et praegusel juhul, kui on T Kl võlausaldajad, siis peab ka nende huvidega arvestama. Kuna kohtutäitur Janek Pool oli enne jõudnud oma keelumärke peale panna, siis kostjad ei saa sellega tehinguid teha. Asjaõigusseaduse § 63 lõige 2 sätestab: Keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Praegusel juhul on piirang käsutamiseks, mis on kohtutäituri poolt pandud. Seega praegusel juhul ei ole perspektiivikas

lisada pankrotimenetluses ühte keelumärget juurde. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 05.12.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kostja I vastu ning mõistis kostjalt I võlausaldaja kasuks välja põhivõla 5867 eurot, viivise 332,05 eurot ja alates 01.12.2017 viivise võlgnetavalt põhivõlalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt I T. Sõle kasuks menetluskulude katteks välja riigilõivu summas 450 eurot ning lepingulise esindaja kulude katteks 1881,55 eurot (koos km-ga). Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.03.2019 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus mõistis lisaks kostjalt I võlausaldaja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 112 eurot, millele lisandub viivis VÕ S § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja I võõrandas kinnistu aadressil xxx 19.01.2018 kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel kostja IIle, kes on kostja I poeg. 13.08. 2019 esitas X X kohtule võlgniku pankrotiavalduse. 28.08.2019 nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. 15.10.2019 Harju Maakohtu määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad alused tehingu tagasivõitmiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 118 lg 1 alusel toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. PankrS § 109 lõike 1 alusel peavad tagasivõitmiseks üheaegselt olema täidetud tagasivõitmise üldised eeldused: tegemist peab olema enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehinguga ja tehinguga peab olema kahjustatud võlausaldajate huve. Kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise alus tuleneb PankrS §-st 111. PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui

kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08 p 11 selgitanud, et kohtul tuleb PankrS § 111 lg 1 p 2 (koostoimes PankrS § 109 lõikega 1) järgi kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tuvastada järgmiste eelduste olemasolu: 1) kinkeleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist 2) kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve 3) võlgnik muutus kinkimise tõttu maksejõuetuks ja 4) kinkeleping on sõlmitud lähikondsega. Kohus leiab, et antud eeldused kinkelepingu tagasivõitmiseks on täidetud. Vaidlus puudub selles, et võlgnikule nimetati ajutine haldur 28.08.2019 ja võlgnik sõlmis vaidlusaluse kinkelepingu 19.01.2018, seega alla kahe enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamisel tuleb võrrelda võlgniku varalist olukorda enne ja pärast vaidlusaluse tehingu tegemist (RKTKo 3-2-1-111-16, p 17, RKTKo 3-2-1-14913, p 40). Kohus leiab, et tõendatud on, et võlgniku vara vähenes tagasivõidetava tehingu tagajärjel, kuivõrd enne kinkelepingu sõlmimist kuulus kostja I-le Z tn x asuv korter, mille arvel oleks saanud kostja I võlausaldajate nõudeid rahuldada. Käesolevas menetluses ei ole esitatud väidet, et kingitud varal ei oleks mingit väärtust olnud. Kostjad on esile toonud, et kinkelepingu esemeks olnud korteri väärtus võiks olla ca 20 000 eurot. Seega oleks olnud selle arvelt võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pärast kinkelepingu sõlmimist on võlausaldajate nõuete rahuldamine muutunud võimatuks, kuna võlgnikul puudub igasugune vara. Nimetatu on tõendatud kohtutäitur Risto Sepa 23.07.2019 tõendiga ja Harju Maakohtu 15.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-12103, millest nähtuvalt võlgnikul vara puudub. Viidatud kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku pankrot. Seega muutus võlgnik tehingu tagajärjel püsivalt maksejõuetuks. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et kingisaajaks oli võlgniku poeg, siis on tegemist lähikondsega PankrS § 117 mõttes. Vaidlus puudub selles, et võlgnikul on võlausaldaja x ees täitmata kohustused. Võlausaldaja nõude olemasolu on tõendatud viidatud Harju Maakohtu 05.12.2018 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2019 otsusega, millega kohus jättis kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Seega on võlausaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mis oli tekkinud enne vaidlusaluse kinkelepingu tegemist ja mis on täies ulatuses rahuldamata. Eelneva alusel on täidetud kõik kinkelepingu tagasivõitmise eeldused, millest tulenevalt kuulub hagi selles osas rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad ei ole tõendanud, et antud tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja taotleb ka kostja I kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamist. Vaidlus puudub selles, et kostja I on koormanud kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega korteriomandile iseenda kasuks. Nimetatud isiklik kasutusõigus on seatud kinnistule vahetult enne kostjaga II kinkelepingu sõlmimist. Kohus nõustub hagejaga, et isikliku kasutusõiguse seadmise tehing oli lahutamatult seotud kinkelepinguga ning selle eesmärgiks oli tagada, et kostja I saaks kinnistut kasutada ka juhul, kui see ei ole enam kostja I omandis. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kinkelepingu tagasivõitmiseks, mille tulemusena langeb kinnistu omandiõigus tagasi kostja I-le, siis nõustub kohus hagejaga ka selles, et isikliku kasutusõiguse jätkuv lasumine kinnistul kostja I kasuks ei ole enam õigustatud.

Kohus märgib, et kostjate vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuivõrd need ei oma õiguslikku tähendust asja lahendamisel. Kostjad on esile toonud, et vaidlusalusele kinnistule on seatud keelumärge, mistõttu ei saa sellega tehinguid teha. Käesoleval juhul ei toimu tehingu tegemist. PankrS § 119 lg 1 alusel tuleb tagasivõidetud tehingu alusel saadu tagastada pankrotivarasse ning KRS § 341 lõikes 1 sätestatud puudutatud isiku nõusolek asendatakse vastava tahteavalduse puudumisel TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust ka kostja II-l võlausaldajate olemasolu ja kostja II võimalikud kohustused nende ees. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust samuti kostjate poolt märgitud kostja I halb tervislik seisund, kuivõrd nimetatu ei oma seadusest tulenevalt tähendust tagasivõitmise hagi lahendamise seisukohalt. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 19.01.2018 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ja korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise avalduse ja asjaõiguslepingu, milline on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Margus Veskimäe poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris numbriga z, millega X X seadis kinnistule asukohaga Z tn x (registriosa number xxx) enda kasuks isikliku kasutusõiguse ja kinkis selle T Kle. PankrS § 119 lg 1 järgi kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega tuleb kostja II-l vaidlusaluse kinkelepingu alusel saadu tagastada pankrotivarasse ja kinnisasja omanikuna tuleb kinnistusraamatusse sisse kanda kostja I. Kinnisomandi üleminekuks on AÕS § 641 kohaselt nõutav õigustatud isiku nõusolek ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. KRS § 341 lõike 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 68 lõikele 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd kostjad ei ole andnud nõusolekut tahteavalduse tegemiseks kinnisomandi üleminekuks ja kostja I kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, siis tuleb ülaltoodud sätete alusel asendada kohtuotsusega kostjate nõusolek X X (pankrotis) kandmiseks registriosa nr xxx omanikuna ja viidatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot eurot ja õigusabikulud 1378 eurot (käibemaksuga), hageja on kandnud kulu ka 1 euro kinnistusraamatu päringu eest, kõik kokku 1828,60 eurot. Hageja lepingulise esindaja töötunnid moodustavad 8h 12 minutit ning tunnitasumäär on 140 eurot (käibemaksuta). Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär on liiga kõrge ja hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hagi koostamisele kuluks maksimaalselt 1 h. 10.12.2019 tegi hageja hagi täienduse, mida kostja ei ole näinud. Seega on see kulu põhjendamatu.16.12.2019 puuduste kõrvaldamine on tehtud hagi puuduste tõttu, seega on vastav kulu põhjendamatu. 08.01.2020 kompromissiläbirääkimiste toimumine ei ole tõendatud. Kostja 16.01.2020 seisukohaga tutvumisele ei kulu rohkem kui 10 minutit. Kliendile selgitava e-kirja saatmine ei ole põhjendatud kulu. 29.01.2020 kostjate vastusele vastuväidete koostamise mõistlik ajakulu on 35 minutit. 01.09.2020 e-kirjavahetusele seoses kostjate taotlusega istungi edasilükkamiseks ei olnud vajalik aega kulutada. Seega on vastav ajakulu põhjendamatu. 02.09.2020 istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid, välja arvatud 02.09.2020 kohtuistungiga seonduvalt, kuivõrd hageja on märkinud eeldatavaks ajakuluks 1h ja 30 minutit, kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 15 minutit. Seega on vastav menetluskulu põhjendatud 35 euro ulatuses (käibemaksuta). Kohus märgib vastuseks kostjate esindaja vastuväidetele, et 16.12.2019, 08.01.2020 ja 01.09.2020 märgitud toimingute eest hageja menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, kuivõrd tasuarvestuse tabelis on vastav ajakulu märgitud rahalise arvestusest. Hageja esindamiseks tehtud toimingud on kohtu hinnangul asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (140 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Eelneva alusel on hageja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamiseks 7h. Seega moodustab vastav menetluskulu 999, 60 eurot (käibemaksuga). TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse andnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 1450,60 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.