Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse, mis koosneb põhinõudest 347 eurot, intressist 18,70 eurot, kiirmakse teenuse nõudest 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 330,29 eurot ning lisaks viivisest tasumata põhivõlgnevuselt alates 11.06.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud, mis koosnevad õigusabikuludest 960 eurot ja riigilõivust 125 eurot kostja kanda. Hageja palub tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 08.04.2018 laenulepingu nr 320044812, mille alusel andis BB Finance OÜ kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 09.05.2018. 25.03.2019 loovutas BB Finance kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja esitas kohtule 30.06.2020 vastuse, mille kohaselt ta pole võimeline võlga tasuma. 30.07.2020 määras kohus kostjale tähtaja nõuetekohase vastuse esitamiseks. Nõuetekohast vastust kostja ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus menetleb hagi lihtmenetluses vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on esitanud BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis BB Finance OÜ kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus tagastama laenuosa 500 eurot, kiirmakse tasu 15 eurot ja intressi 18,70 eurot kokku lepitud maksegraafiku alusel hiljemalt 09.05.2018. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud 10.07.2018 3 eurot, 05.10.2018 90 eurot ja 04.12.2018 60 eurot. Kostja on tasunud laenu katteks 153 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks. Seega on kostjal tasumata laenuosa veel 347 eurot, mille tasumise tähtaeg on möödunud. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgnevus 347 eurot, kiirmakse teenustasu 15 eurot ja intress 18,70 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu lõppemise järgnevast päevast 09.05.2018 alates kuni hagi esitamiseni 10.06.2020. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 45,5% aastas. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.05.2016 lahendis nr. 3-2-1-25-16 seisukohal, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades hageja nõuet, ületab üldtingimuste p-s 4.3. sätestatud viivise määr 45,5% põhivõlalt aastas käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui viis korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue on põhjendatud perioodi eest 09.05.2018-10.06.2020 summas 58,07 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,07 eurot ning alates 11.06.2020 edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude (347 eurot) osalt. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud määraga. Kuna kohus rahuldas hagi 62% ulatuses, jäävad selles mahus ka menetluskulud kostja kanda. 38% menetluskuludest jääb hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab: „menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.“ OÜ Aktiva Finants lepinguline esindaja Alla Žulinskaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele.

OÜ Aktiva Finants menetluskuludeks on õigusabikulud 960 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 125 eurot. Õigusabi osutati 8 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 0,5 tundi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi, kostja seisukohtadele vastuse koostamine 4 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid ning hageja ei ole kohtule esitanud ka vastust kostja seisukohtadele. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Seetõttu on 2 tundi kohtu hinnangul piisav õigusabi maht. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi kulu 240 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus määrab OÜ Aktiva Finants lepingulise esindaja Alla Žulinskaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks kokku 365 eurot. Kostja peab kandma nendest menetluskuludest 62%, s.o 226,30 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt OÜ Aktiva Finants taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.