Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-114316
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi S Gi vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1446,96 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A L V esindajad Kostja S G (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista S Gilt OK Incure OÜ kasuks S Gi ja xxx vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhivõlgnevus summas 1019,16 eurot.
3.Välja mõista S Gilt OK Incure OÜ kasuks S Gi ja xxx vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.09.2019 kuni 17.07.2020 eest summas 71,14 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 356,66 eurot.
5.Jätta OK Incure OÜ menetluskuludest 75,35% S Gi kanda ja 24,65% OK Incure OÜ enda kanda.
Jätta S Gi menetluskuludest 24,65% OK Incure OÜ kanda ja 75,35% S Gi enda kanda.
7.Määrata S Gi hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista S Gilt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 173,30 eurot (riigilõiv ja kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
10.Toimetada tagaseljaotsus S Gile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse S Gi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on S Gi ja Ferratum Bank p.l.cxxx vahel sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 29.08.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 1019,16 euro ja viivise 71,14 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 356,66 eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 03.09.2020 kuni 17.07.2020 eest summas 427,80 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 0,132% päevas, aastane määr on 47,85%.
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates
eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on seisukohal, et xxx ja S Gi vahel sõlmitud laenulepingus sisalduv tingimus, millega xxx ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,132% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ja aastane viivisemäär on 47,85%, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,132% päevas ja 47,85% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 03.09.2019 kuni 17.07.2020 viivist järgnevalt: Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Põhiosa võlgnevus
03.09.2019 17.07.2020 1019,16
Viivitatud päevade arv
Viivise määr aastas / päevas
Viivise summa eurodes
8% / 0,021918%
71,14
Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 356,66 (427,80 – 71,14 = 356,66). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 75,35 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt põhinõue 1019,16 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 427,8 eurot = 1446,96 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude 1090,3 euro ulatuses (põhinõue 1019,16 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 71,14 eurot = 1090,3 eurot). TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt
hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 75,35% kostja kanda ja 24,65 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest 24,65% ulatuses hageja kanda ja 75,35% ulatuses kostja enda kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1446,96 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1500 eurot tasuda riigilõiv summas 200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud menetluskulu 30 eurot kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud kulu on TsMS § 144 p 51 alusel põhjendatud.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab S Gi hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Kuivõrd kohus jätab 75,35% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 173,30 eurot (230 x 75,35% = 173,30).
7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.