Tsiviilasi nr 2-20-11694
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. september 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-11694
Tsiviilasi
M. P. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja/võlgnik M. P. (ik XXX; viibimiskoht XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
17. september 2020
ajutine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; tel 782 8110; e-post [email protected])
Edasikaebamise kord
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud M. P. esitas kohtule 13.08.2020 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt kannab M. P. karistusena vangistust XXX tähtajaga XX.XX.XXXXX. Avaldaja esitatud võlanimekirja järgi on tema võlgnevuste suurus 8737,24 eurot. Avaldaja ainukeseks sissetulekuks on XXX olnud pensionärist ema saadetud raha, mis on umbes XXX eurot, aasta ja kolme kuu jooksul. Avaldaja põeb XXX ning selle haiguse põdemisega on nii vanglas kui vabaduses töö leidmine raskendatud. Kohus nimetas 27.08.2020 määrusega M. P. ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning M. P. pankrot välja kuulutada Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on M. P. sündinud XX.XX.XXXX, perekonnaseisult XXX ja tal on kaks täisealist last. Tartu Maakohtu 25.04.2019 otsusega tunnistati M. P. süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 17 päeva vangistuse, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja aluseks M. P. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.04.2019. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX. Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist nähtuvalt vabaduses viibides proovis võlgnik küll tööle asuda, kuid töötamised XXX (04.06.2018 kuni 28.12.2018), XXX (26.04.2017 kuni 27.04.2017), XXX (07.03.2017 kuni 27.03.2017), XXX (21.10.2016 kuni 16.11.2016) ja XXX (01.11.2015 kuni 30.11.2015) jäid lühiajalisteks. Töötamised on lõpetatud valdavalt võlgnikust tulenevalt (TLS § 88 lg 1 p 3 töökohustuste rikkumine, TLS § 88 lg 1 p 4 joobeseisundi tõttu, TLS § 88 lg 1 p 7 kahju tekitamine, TLS § 86 lg 1 ülesütlemine katseajal). Vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust viimase vangistuse ajal nähtub võlgniku töötamine majandustöödel (kerge töökoormus) 21.10.201931.01.2020. Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri elektroonilise andmebaasi andmetele ei ole M. P. nimele registreeritud sõidukeid. Võlgniku kinnituse kohaselt puudub tal igasugune vara (ka registreerimisele mittekuuluv vallasvara). Võlgnikul sissetulek puudub. Võlgniku nimele on avatud Swedbank AS arvelduskonto nr XXX, mille jääk 11.09.2020 seisuga oli negatiivne, kontol on broneering summas 44,80 eurot kaardi kuutasudest. Tehingud vahemikul 01.01.2019 kuni 31.08.2020 puuduvad. Võlausaldajate kaupa on võlgnikul summeeritult järgmised kohustused: Võlausaldaja Summa eurodes
111,05 Telia Eesti AS (rg-kood 10234957) 134,04 PlusPlus Capital AS (rg-kood 11919806) 6735,02 Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) 320,00 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 956,17 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1360,95
9617,23 Täitemenetluses lisanduvad nõuetele kohtutäiturite tasud ja täitekulud. M. P. maksejõuetuse kujunemine on olnud seotud tema alkoholi- ja narkosõltuvusega ning võlgniku pikaajalise kriminaalse käitumisega. Esimesed lõpetamata täitemenetlused on võlgniku suhtes alustatud 2002. aastal. Ajutise halduri nimetamise ajal oli võlgniku suhtes menetluses 13 täiteasja. Täitemenetluse registrist nähtuvalt täitemenetlused ebaõnnestusid võlgnikul vara ja sissetulekute puudumise tõttu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 9617,23 eurot, millele
lisanduvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustega seotud kulud. Ca 27% nõuetest moodustavad väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevad riigi nõuded. Võlgnikul puudub ka sissetulek, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid mõistliku aja jooksul rahuldada. Võlgnik kannab vanglakaristust, mille lõpptähtaeg on 13.10.2022. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on alkoholi- ja narkosõltuvus ja võlgniku pikaajaline kriminaalne käitumine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 2 teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, mistõttu tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel M. P. pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja ega juriidilise isiku juhtorgani liige. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et kuna M. P. näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tasu tuleb PankrS § 23 lg 6 alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.