Hooneühistu Anne 59A hagi Valter Ploomi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
250,80 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hooneühistu Anne 59A apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. september 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Valter Ploom (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Hooneühistu Anne 59A (rk: 80084761), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. märtsi 2020 otsus, millega jäeti Hooneühistu Anne 59A hagi Valter Ploomi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. 2 Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Valter Ploomilt Hooneühistu Anne 59A kasuks välja põhivõlgnevus 100 eurot, viivis 28. septembri 2020 seisuga 23,28 eurot ning viivis alates 29. septembrist 2020 võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Rahuldada Valter Ploomi taotlus ja võtta asja materjalide juurde 11.septembri 2017 SEB Panga maksekorralduse väljavõte. Muus osas jätta Valter Ploomi taotlus tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hooneühistu Anne 59A (hageja/ühistu) esitas 26.10.2019 maakohtule Valter Ploomi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 120 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 07.07.1999 Hooneühistu Anne 59A liige. Ühistu 30.06.2017 üldkoosolek otsustas, et 2017. a liikmemaks on 120 eurot, tasumise tähtaeg 30.10.2017. Otsuse poolt olid kõik üldkoosolekul osalenud liikmed. Üldkoosolekul osales alguses, s.o alates kella 18.00-st, ka kostja. Kostja lahkus koosolekult kell 18.08. Kostja ei ole 2017. a liikmemaksu tasunud ning on teatanud, et keeldub selle tasumisest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt soovis ta 2017. a üldkoosolekul selgitada, et maksab remonditasu ainult juhul, kui otsustatakse, millist remonti on vaja ja esitatakse kalkulatsioon. Juhatuse liige Mikk Vahtra nõudis kostjalt koosoleku segamise lõpetamist ning palus tal üldkoosolekult lahkuda, mida kostja ka tegi. Kuna remondi projekti ega kalkulatsiooni ei olnud, maksis kostja hoolduskuludeks 20 eurot, nagu 2016. aastal. Remonditasu 100 eurot kostja ei maksnud. Hageja on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, jättes vastavalt põhikirja p-le 6.1.4 üldkoosoleku toimumise teate liikmete kodusele aadressile edastamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 20. märtsi 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja vastuväite aluseks tulundusühistuseaduse (TÜS) § 521 lg 1 p 3, mis sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja põhikirja p 6.1.4 järgi saadab juhatus üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ning teade saadetakse lihtkirjaga liikmete nimekirja kantud aadressil. Asjaolu, et hagejal ei olnud koosoleku kokkukutsumisel kostja elukoha aadressi, ei vabasta hagejat põhikirjas ette nähtud koosoleku kokkukutsumise korra järgimisest. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta oleks kostjalt aadressi küsinud või teinud vajalikke pingutusi selle saamiseks. Hagi esitamisel on hageja kostja aadressi suurema vaevata teada saanud. Samuti olnuks hagejal võimalik edastada
liikmetele koosoleku kokkukutsumise teade TÜS § 41 lg 12 kohaselt vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel, kuid hageja ei ole seda teinud. Asjas kohaldub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht äriühingute vahelises vaidluses (3-2-1-76-14, p 21) ning seega olenemata sellest, et kostja oli teadlik ühistu korduskoosoleku toimumisest ja ta seal ka osaliselt viibis, ei anna see alust välistada tema õigust tugineda koosoleku otsuse tühisusele. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd vaidlusalune teade on ühistu liikmetele kätte toimetatud vaid garaaži teadetetahvlile panekuga, ei saa seda lugeda piisavaks teavitamiseks. Liikme aadress ei ole tema garaaži number. Paljud ühistu liikmed ei sõida talvel autoga ja ei käi talvel garaažis. Suvel hoiavad paljud autot väljas elukoha juures ega käi samuti garaažis. Seega võib garaaži teadetetahvlile pandud info üldkoosoleku toimumise kohta jääda paljudele liikmetele kättesaamatuks. Arvestades seda, kui vähe liikmeid on ühistu koosolekutest osa võtnud, on ka eluliselt usutav, et info koosoleku toimumise kohta ei ole paljude liikmeteni jõudnud. Eelnevast tulenevalt on hageja 30.06.2017 üldkoosoleku otsus koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ja puudub alus hagi rahuldamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hooneühistu Anne 59A esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
20.märtsi 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista V. Ploomilt Hooneühistu Anne 59A kasuks välja põhivõlgnevus 120 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt peab hooneühistu koosoleku kutse saatma liikme elukoha aadressil ainult juhul, kui ühistu liige on oma elukoha aadressi ühistule teatanud või juhul kui aadress on kantud liikmete nimekirja. Kostja ei ole teatanud hagejale oma elukoha aadressi. Kostja pole sellele väitele vastu vaielnud ja selles osas puudub järelikult vaidlus. Hageja liikmete nimekirja ei ole kantud liikmete aadresse. Kohtu seisukoht, et ühistu peab selgitama liikme elukoha aadressi, ei ole kooskõlas hooneühistuseadusega (HÜS). HÜS § 6 lg 6 näeb ette, et kui hooneühistu liikme elu- või asukoht erineb kinnisasja asukohast, on liige kohustatud hooneühistule teatama oma elu- või asukoha postiaadressi. Sama paragrahvi lõige 7 kohaselt juhul, kui hooneühistu liige ei ole hooneühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on hooneühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks liikme ainukasutuses oleva hooneosa asukoht. Hagejal ei olnud 2017. a üldkoosoleku kokkukutsumisel kostja elukoha ega elektrooniliste sidevahendite aadresse (kostja polnud andnud ka nõusolekut, et kutse võiks saata elektrooniliselt). Hageja võis seega juhinduda HÜS § 6 lg-test 6 ja 7. Hageja avaldas koosoleku kutse garaaži teadetetahvlil ja pani kutse iga garaaži uksele. HÜS § 6 lg-d 6 ja 7 reguleerivad üheselt mõistetavalt hooneühistu liikme aadressiga seotud küsimusi ning seetõttu on põhjendamatu juhinduda TÜS § 41 lg-st 1. Tulundusühistuseadusest tuleb juhinduda siis, kui hooneühistuseadus ei sätesta teistmoodi. Hageja liikmete nimekirjas ei ole liikmete aadressi. Seega ei saanud hageja saata kutseid TÜS § 41 lg 1 teise lause ja põhikirja p 6.1.4 teise lause kohaselt. HÜS § 6 lg-tega 6 ja 7 on kohustus aadressi teatamiseks ja sellega seotud riskid pandud ühistu liikmele. Hageja on esitanud koosoleku kokkukutsumise teated liikmete ainukasutus oleva hooneosa asukohas ning on täitnud koosoleku kokkukutsumise nõude. Juhul kui liikmed on huvitatud koosolekul osalemisest, siis saavad nad vajaliku info kätte. Koosolekust võtavad osa liikmed, kes tunnevad selle vastu huvi. Kostja on osalenud kõikidel koosolekutel, kus kutsed on pandud tema garaaži uksele ja teadetetahvlile. Seega 30.06.2017 üldkoosoleku otsus liikmemaksu kohta on kehtiv ja kostja peab seda täitma.
5.V. Ploom vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja põhivõlgnevus 120 eurot. 2016. a üldkoosolekul otsustati kehtestada liikmemaksuks 20 eurot hoolduseks ja 100 eurot remondiks. 2017. a üldkoosolekul otsustati kehtestada liikmemaksuks nagu 2016. aastal 120 eurot. Kostja maksis hoolduskulu 20 eurot mõlemal aastal tähtaegselt. Kostja ütles 2017. a üldkoosolekul, et maksab remonditasu siis, kui öeldakse, mis remonti kavatsetakse teha, on tehtud kalkulatsioon ja arutatud remondi otstarbekust. Juhatuse liige Mikk Vahtra hakkas karjuma, et kostja segab koosolekut ning nõudis kostja lahkumist. Kostja ei lahkunud omal soovil, vaid ta sunniti lahkuma. Koosoleku pidajaid oli peale kostja lahkumist kuus, kuigi väidetakse, et otsus võeti vastu 10 häälega; 2) ei ole kutse garaaži teadetetahvlile ja garaažiboksi uksele panemine piisav teavitamine ning suur osa ühistu liikmetest ei saa teada koosoleku toimumisest. Kuni 2015. aastani saatis juhatus kutsed põhikirja p 6.1.4 kohaselt lihtkirjaga kõigile liikmetele kodusel aadressil. Praeguse juhatuse esinaine Triin Sprengk oli eelmises juhatuses sekretär ja tegeles kirjade saatmisega. Seega väide, et juhatus ei tea liikmete aadresse, on vale. Kui kostja garaaži ostis, siis täitis ta avalduse, kus oli kirjas ka elukoha aadress ja telefoninumber. HÜS § 6 lg-d 6 ja 7 ei ole mõeldud garaažiühistutele, kuna ühistu liikmed ei ela garaažis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 100 eurot, viivise 28.09.2020 seisuga 23,28 eurot ja viivise alates 29.09.2020 võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni ning jätab menetluskulud poolte kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11.09.2017 SEB Panga maksekorralduse väljavõtte, mille alusel tasus kostja hagejale 2017. a liikmemaksu katteks 20 eurot. Ülejäänud apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid (vt digitoimik) jätab ringkonnakohus asja materjalide juurde võtmata, kuna need on eelnevalt asja materjalide juurde võetud.
8.Hageja nõudis kostjalt 120 euro väljamõistmist. Tegemist oli hageja 2017. a liikmemaksuga, mille tasumise kohustus põhines hageja 30.06.2017 üldkoosoleku otsusel. Kostja vaidles hagile vastu muu hulgas põhjusel, et 30.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus leidis, et kuna 30.06.2017 üldkoosoleku toimumise teade oli kätte toimetatud üksnes garaaži seinal olevale teadetetahvlile panekuga, siis rikkus hageja TÜS § 41 lg-s 1 ja hageja põhikirja p-s 6.1.4 sätestatud nõuet saata teade liikmete nimekirja kantud aadressile. Seetõttu on kostja üldkoosoleku otsus 2017. a liikmemaksu kinnitamise kohta tühine ning kostjal puudub kohustus liikmemaksu tasuda.
9.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. HÜS § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui HÜS-st ei tulene teisiti. TÜS § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui
üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Nimetatud sättest tuleneb, et üldkoosolekul tehtud otsuste tühisust ei too kaasa mitte igasugune seaduses või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine. Riigikohus on analoogses asjas (vt lahend nr 3-2-1-76-14, p 21) asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate garaaži seinal olevale teadetetahvlile panekuga rikkus hageja TÜS § 41 lg-s 1 ja põhikirja p-s 6.1.4 sätestatud nõuet saata üldkoosoleku toimumise teade liikme nimekirja kantud aadressile. Kuigi hageja põhikirja p-st 6.1.7 nähtub, et üldkoosoleku toimumise teade ja päevakord pannakse vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist üles kumbagi vahekäigu teadete tahvlile, ei tee see olematuks hageja kohustust järgida põhikirja p 6.1.4 (TÜS § 41 lg 1) nõuet. Praegusel juhul on üldkoosoleku toimumise teate teadetetahvlile panekuga saavutatud eesmärk, s.o teavitada ühistu liikmeid 30.06.2017 toimuvast üldkoosolekut ja selle päevakorrast. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega ning kostjal puudub õigus tugineda 30.06.2017 üldkoosoleku otsuse tühisusele, millega kehtestati 2017. a liikmemaksu suuruseks 120 eurot. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et asja materjalide kohaselt on kostja kinnitanud, et ta oli teadlik üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast, osales kell 18.00 alanud koosolekul (lahkus koosolekult kell 18.08, kuna segas koosoleku läbiviimist), samuti oli kostja teadlik üldkoosolekul vastuvõetud otsustest. Muu hulgas nähtuvad nimetatud asjaolud kostja apellatsioonkaebuse vastusest (tl 92), kus ta on kinnitanud, et käib garaažis kaks korda päevas ning apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11.09.2017 maksekorraldusest, millest nähtuvalt tasus ta õigeaegselt osa vaidlusalusest liikmemaksust.
10.Hageja põhikirja p 3.2 kohaselt kinnisasja haldamiseks kogutakse liikmetelt iga-aastaselt liikmemaksu, mis koosneb hooldus- ja remondikuludest. 30.06.2017. a üldkoosoleku otsusega kehtestati 2017. a liikmemaksu suuruseks 120 eurot ning asja materjalidest nähtuvalt on hageja sisuliseks vastuväiteks liikmemaksu suurus ja selle koosseis (remonditööde vajalikkus). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on otsuse kehtetuse alusega ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks olnuks vajalik hagi esitamine (ei piisa vastuväitest, nagu otsuse tühisuse puhul).
11.11.09.2017 maksekorraldus ja selle selgitus „aasta hoole ja remondi tasu“ tõendab kostja väidet, et kuna ta ei olnud nõus liikmemaksu suurusega, tasus ta 2017. a liikmemaksu katteks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja on VÕS § 88 lg 1 kohaselt piisavalt määratlenud, et 11.09.2017 tasutud 20 euroga täitis ta osaliselt 30.06.2017 üldkoosolekul vastuvõetud kohustust tasuda liikmemaks hiljemalt 30.10.2017. Hageja väide, et 11.09.2017 tasutud 20 euroga tuleb lugeda kaetuks kostja varasem võlgnevus, on tõendamata.
12.Kuna kostja on tasunud 2017. a liikmemaksu 20 eurot, on hageja nõue põhjendatud osaliselt, s.o 100 euro ulatuses. 2017. a liikmemaksu tasumise tähtaeg oli vaidlusaluse otsuse kohaselt 30.10.2017 ja seetõttu on põhjendatud hageja seisukoht, et viivist tuleb arvestada alates 01.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
Viivise arvestus lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast kuni 28.09.2020 on (vt viivisekalkulaator.ee) 23,28 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt vaidles kostja hagile täies ulatuses vastu ning sellest järelduvalt ka viivisele ja selle määrale. Ringkonnakohus leiab, et põhikirjas p-s 3.6 sätestatud viivise määr 0,1% viivitatud summalt päevas on selgelt ülemäärane ning seetõttu vähendab ringkonnakohus põhikirjas sätestatud viivise määra VÕS § 162 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot põhivõla katteks ja 23,28 eurot viivise katteks kuni 28.09.2020 ning alates 29.09.2020 võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr on ette nähtud ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (§ 42 lg 1).
13.Hageja seisukoht, et juhul, kui ühistu liige ei ole teatanud ühistule oma elukoha postiaadressi, on hooneühistul õigus lugeda tema elukohaks liikme ainukasutuses oleva hooneosa asukoht, on ekslik. Hageja on siinkohal juhindunud HÜS § 6 lg-st 7. Ringkonnakohus märgib, et hagejal oli kostja elukoht teada (hageja ei ole vastupidist tõendanud) ning sellest tuli põhikirja p 6.1.4 järgi ka juhinduda üldkoosoleku toimumise teate saatmisel.
14.TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning seda, et hageja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, on põhjendatud jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.