2-20-4936/9 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hääletamisprotokolli kohaselt võttis üldkoosolekust osa 28 korteriomanikku 55-st, mis moodustab 50.90% korteriomanike üldarvust. Eeltoodud kostja korteriomandi võõrandamise otsuse poolt hääletasid 28 korteriomanikku, otsuse vastu hääletanud ja erapooletuid ei olnud. Seega võeti kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamise otsus häälteenamusega. 08.06.2019 on kostjale korteriühistu poolt välja saadetud teavitus korteriühistu 31.05.2019 otsusest ning kostjale kuuluva korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks antud tähtajast. 24.10.2019 on kostjale saadetud teade temale kuuluva korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks antud tähtaja möödumisest ning palve teavitada hagejat oma otsusest. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab tingimus korteriomanikule nõude esitamisest, et tähtaeg hakkab kulgema alates hetkest, kui vastavasisuline korteriomanike üldkoosoleku otsus on korteriomanikule teatavaks tehtud. Hagejal on üritanud võtta ühendust kostjaga telefoni ja e-posti teel, millele kostja ei vastanud. Hagejal on õnnestunud võtta ühendust kostja tütrega, kes elab samuti Valgevenemaal ning suhtleb kostjaga, kes ühtlasi on ka kinnitanud, et kostja on korteriühistu kirju ja teateid kätte saanud. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud, 08.06.2019 teavitusele reageerinud ega hagi esitamise aja seisuga korteriomandit võõrandanud. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja hagiavalduse kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamiseks. Kostja näol on tegemist pikaajalise võlgnikuga, kelle suhtes kasutatud õiguskaitsevahendid ei ole andnud püsivaid tulemusi. Eeltoodust tulenevalt ei pea korterelamu teiste korterite omanikud võimalikuks kostjatega ühisuse jätkamist. Kostjal on olnud probleeme majanduskulude tasumisega alates 2014. aastast. Koosoleku otsuse tegemise seisuga oli kostjal võlgnevus kokku summas 3470,45 eurot. Nimetatud summa hõlmas endas kostjale kuuluva korteriomandiga seotud maksete võlgnevusi alates 2016. aasta jaanuarist, millest enam kui kuue maksega on olnud viivituses üle kolme kuu. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on kostja sattunud viivitusse järgmiste arvete tasumisega: 2017. aastal Arve kuupäev

Seega on käesolevaks hetkeks kostja viivitanud vähemalt 37 kalendrikuu majandamiskulude tasumisega, millest üle 33 tasumisega on viivituses üle kolme kuu, mistõttu on täidetud KrtS § 32 lg 2 punktis 2 toodud eeldus. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus esitada võõrandamisnõue. KrtS § 32 lg 3 kohaselt kõnealuse nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Üldkoosoleku otsus kostja korteriomandi võõrandamise kohta on vastu võetud korteriomanike häälteenamusega. Seega on täidetud KrtS §-s 32 sätestatud eeldused, milles tulenevalt palub hageja rahuldada käesoleva hagiavalduse kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 3 233,75 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 08.06.2020 esitas hageja nõude suurendamise avalduse. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus oma nõuet suurendada. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja esialgselt esitatud hagiavalduses on võla nõude summa arvutatud kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani ehk kuni 31.03.2020 kostjale esitatud arvete kogusummast lähtuvalt. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise hetkeks on kostjale väljastatud ka 2020 aasta aprilli ning maikuu arved, vastavalt summas 96,62 eurot ja 88,45 eurot, kokku 185,07 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees alates esialgse hagiavalduse esitamise kuupäevast 31.03.2020 suurenenud 185,07 euro võrra ja hageja suurendab oma põhinõuet summani 3418,83 eurot. Menetluskulud Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku koos käibemaksuga summas 1238,62 eurot, 9 tunni ja 32 minuti eest tunnihinnaga 132 eurot/tund (käibemaksuga). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Hageja on kandnud ka kulusid seoses kinnistusraamatu väljavõttega (2 eurot) ning tõlgetega (31,20 eurot koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kokku 1238,62 + 2 + 31,20 + 600 = 1871,82 eurot. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitab hageja, et ta pole käibemaksukohuslane. Eeltoodust tulenevalt hageja palub rahuldada hagiavaldus ning kohustada N S’t võõrandama talle kuuluva Kabala 1-xxxx, Tapa linn korteriomandi. Määrata kindlaks otsuse täitmise viis ning anda N S’le korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks aega 1 kalendrikuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine. Mõista N S’lt Tapa vald, Tapa linn, Kabala tn 1 korteriühistu kasuks perioodil 01.01.2017 kuni 08.06.2020 tekkinud võlgnevus summas 3418,83 eurot. Jätta Tapa vald, Tapa linn, Kabala tn 1 korteriühistu ning N S kõik menetluskulud N S kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 03.07.2020 ja loeti kättetoimetatuks 19.07.2020, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 18.08.2020. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele mõlema nõude osas tagaseljaotsusega hagis esitatud õiguslikul alusel, mh rahalise nõude osas alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja § 40 alusel. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 32 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik (1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused ja (2) korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kuivõrd kostja ei täitnud korteriomandile teenuste osutamisest tulenevaid rahalisi kohustusi, ei reageerinud hageja otsusest lähtuvale ettepanekule korteriomandi võõrandamiseks ja ei esitanud vastuväiteid samu nõudeid sisaldavale hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 ja KrtS § 32 lg 1, lg 2 p 1, 2 ja § 33 alusel kogu haginõude ulatuses. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus kohustab kostjat võõrandama talle kuuluva korteriomandi. Kostja nõusolek korteriomandi võõrandamiseks lugeda antuks kohtuotsusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse osaliselt tagatiseta viivitamatult täidetavaks.