Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole, kas Swedbank AS-is nr EE062200221059223099, AS-is SEB Pank nr EE571010220229377229, Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE513300333522160001 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis nr EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu põhjendused Hageja on kostja vastu esitanud järgmised nõuded: 1) 310,98 eur põhivõlg 2) 46,24 eur intressivõlg 3) 30,00 eur sissenõudmiskulud 4) 381,13 eur viivised Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale, et põhivõlast suuremat viivisenõuet peab võlausaldaja põhjendama ja tõendama vastava kahju olemasolu (lahendid nr 3-2-1-66-05, nr 32-1-87-10, nr 3-2-1-162-12). Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on lubatav viivis kuni põhivõla suuruseni. Suurema viivisenõude puhul kui põhivõlg, tuleb kohtule põhjendada ja tõendada suurema kahju olemasolu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 310,98 eurot ja viivised 381,13 eurot. Hageja on esitanud suurema viivisenõude kui põhivõlg, kuid ei ole kohtule põhjendanud ega tõendanud suurema kahju olemasolu. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kõrvalnõuded kokku ei saa ületada põhinõude summat. Käesolevas asjas ületavad kõrvalnõuded (intress, sissenõudmiskulud ja viivised) kogusummas 457,37 eurot oluliselt põhivõlga 310,98 eurot (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-10-64946). Eelmärgitud kohtupraktikast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 310,98 eurot ning intressivõlg, sissenõudmiskulud ja viivised kokku 310, 98 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Antud juhul on hageja esitanud menetluskulude nimekirja koos tasumise arvega. Kohus tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et menetluskulude taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt leiab kohus, et kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 200,00

euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule õigusabikulu summale 480 eurot kuid kohtu hinnangul on nimetatud summa ebamõistlik. Mõistlik ja põhjendatud kulutus (TsMS § 175 lg 1) lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagivaidlusega (nõude aluseks on üks laenuleping) ning asjaoluga, et asi lahendati tagaseljaotsusega ja arvestades põhivõlgnevuse summat 310,98 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kulu 200 eurot (sisaldab käibemaksu) TsMS § 175 lg 1 teine lause. Kostja kanda jääb menetluskuluna riigilõiv 125,00 eurot ning põhjendatud õigusabikulu 200,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.