Osaühing Aktiva Finants hagi E. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
755,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: [email protected]) Kostja: E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Välja mõista E. L.lt (L.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks Eesti Energia AS-i ja kostja vahel 22.08.2013 sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 0316390827 ning Elektrilevi OÜ ja kostja vahel 22.08.2013 sõlmitud võrgulepingu nr 0316390360 alusel väljastatud arvetest nr 348654245037, nr 348296373810 nr 348974959010 ja nr 348155046201 tulenev võlgnevus summas 712,90 eurot (millest 597,12 eurot põhivõlgnevus, 110,04 eurot viivis põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 12.08.2020 ning 5,74 eurot perioodil 13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.09.2020 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
Välja mõista E. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 26.09.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 597,12 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas).
4.Menetluskulud jäävad E. L. kanda.
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 435,00 eurot (käibemaksu ei lisandu).
6.Mõista E. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 435,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-116431
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on E. L. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale E. L.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda RahandusministE.umi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aktiva Finants esitas 24.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 924,08 euro saamiseks. Kohus tegi 11.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 10.07.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetluse jätkamiseks maakohtu kohtunikule. Kohus nõudis hagejalt hagiavalduse vormis põhjendatud nõude esitamist ja täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas tähtaegselt hagiavalduse E. L. vastu põhivõla 597,12 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 110,04 euro ja alates 13.08.2020 lisanduva viivise väljamõistmiseks. 13.08.2020 määrusega Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-116431
3.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 21.08.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 07.09.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 21.09.2020 kell 24.00.
4.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ja kostja 23.08.2013 elektrilepingu ning Elektrilevi OÜ ja kostja 23.08.2013 võrgulepingu. Võrguleping ja elektrileping on lõppenud 05.12.2018. Hagiavalduse kohaselt on võrgulepingust tuleneva nõude omandanud Eesti Energia AS. Eesti Energia AS loovutas 6.12.2019 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavaldusele on lisatud teatis nõude loovutamisest.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevuse 597,12 eurot, sh: - 16.02.2018 arvest nr 348654245037 alusel 144,89 eurot; - 19.03.2018 arvest nr 348296373810 alusel 168,63 eurot; - 17.04.2018 arvest nr 348974959010 alusel 179,68 eurot; - 16.05.2018 arvest nr 348155046201 alusel 103,92 eurot. 2) viivise põhivõlalt summas 110,04 eurot kuni hagi esitamiseni 12.08.2020 ning alates 13.08.2020 kuni põhivõla tasumiseni protsendina põhivõlast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks märgib hageja VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 367.
7.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on hageja õiguseellaste ja kostja vahel sõlmitud elektrituruseaduses sätestatud elektrileping ja võrguleping. Võrguleping ja elektrileping on lõppenud 05.12.2018, mil Elektrilevi OÜ ütles lepingu üles. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-116431 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg 1 kohaselt käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping) ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping). ELTS § 85 lg 3 kohaselt Kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka arveldamist nende võrguteenuste eest, mida võrguettevõtja osutab võrgulepingu alusel, esitab müüja võrguteenuste kohta eraldi arve või eristab võrguteenustega seotud asjakohased andmed elektrilepingu alusel väljastataval arvel. ELTS § 91 ja 92 sätestavad alused vastavalt võrgulepingu ja elektrilepingu ülesütlemiseks. Mõlemad lepingud võib üles öelda, kui tarbija on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumisi võrguettevõtja või elektrimüüja antud mõistliku aja jooksul heastanud.
10.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et hageja õiguseellane on esitanud kostjale teenuste kasutamise eest arveid, mida kostja ei tasunud. Seega on kostja rikkunud lepingutest tulenevaid kohustusi, selle tõttu on võrguleping ja elektrileping üles öeldud. Kostja ei ole võlgnevust täielikult tasunud ka lepingu ülesütlemise järel. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
11.VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on esialgselt võlausaldajalt loovutamise teel nõude omandanud hagejal VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 597,12 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab selle nõude täies ulatuses.
12.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivisemääraks (s.o nn seadusjärgne viivisemäär) käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja nõue kuni hagi esitamiseni 12.08.2020 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas summas 110,04 eurot on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
13.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantsE.misoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Perioodil 13.08.2020 kuni 25.09.2020 (kaasa arvatud) kehtis viivisemäär 8% aastas ehk 0,0219% päevas. Sellel perioodil on põhivõlalt 597,12 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-116431 muutunud summas 5,74 eurot. Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175,00 eurot ja esindustasu 3,5 tunni eest kokku (360,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, ilma käibemaksuta).
17.Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
18.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab hindama esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskuludele ei ole esitatud vastuväiteid.
19.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 0,5 tundi; - hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule – 3,0 tundi. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud 20,00 euro ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20,00 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Selles asjas maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetlusse seetõttu, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistlikul ajal kätte toimetada. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei anna alust mõista maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks kostjalt välja rohkem kui 20,00 eurot.
20.Hagimenetluses hageja esindaja koostas ja esitas kohtule üksnes hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades (kasutatud on hageja esindaja väljatöötatud tüüphagi, millest sisulist teksti ca 3 lk, sellest omakorda ca 1,5 lk on tsiteeritud seaduse teksti) on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-116431 Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada ilma käibemaksuta.
21.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 435,00 eurot, s.o 175,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 260,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
22.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Kostjale toimetati hagiavaldus ja vastamise kohustust sisaldav menetlusse võtmise määrus kätte avalikult, sest rahvastikuregistris registreeritud elukohas talle dokumente kätte toimetada ei õnnestunud. Politsei on maksekäsu osakonnale teatanud, et 29.02.2020 on kostja viibinud Tartus, väites, et on kodutu. Muud aadressi, peale rahvastikuregistrisse märgitud aadressi ei ole ka politseile teada. Uuemaid andmeid kostja elu- ja asukoha kohta kohtul ei ole, mistõttu tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.