Osaühing Aktiva Finants hagi M. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2073,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Eveli Altunbas (e-post: [email protected]) Kostja: M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx; elukoht registris xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi M. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista M. A.lt (A.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 19.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr TL3343591 tulenev võlgnevus summas 1970,28 eurot (millest 1632,50 eurot põhivõlgnevus, 191,34 eurot intress, 118,96 eurot põhivõlalt perioodil 13.08.2019 kuni hagi esitamiseni 10.07.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 27,48 eurot põhivõlalt perioodil 11.07.2020 kuni 25.09.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis).
3.Välja mõista M. A.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 26.09.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1632,50 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 510,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv ning 260,00 eurot esindaja kulud ilma käibemaksuta).
6.Mõista M. A.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 510,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-110173
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on M. A. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale M. A.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aktiva Finants esitas 12.03.2020 Pärnu maakohtu maksekäsu kiirmenetlus avalduse M. A.lt 2227,49 euro saamiseks. Kohus tegi 31.03.2020 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus nõudis hagejalt põhjendatud nõude esitamist hagiavalduse vormis ja täiendavalt riigilõivu.
2.Pärnu Maakohus 03.08.2020 määrusega võttis menetlusse Osaühingu Aktiva Finants 10.07.2020 esitatud hagiavalduse M. A. vastu põhivõla 1632,50 eurot, intressi 191,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 118,96 eurot ja alates 11.07.2020 lisanduva viivise
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-110173 väljamõistmiseks. Kohus sama määrusega kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 21.08.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 07.09.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 21.09.2020 kell 24.00.
3.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja hagiavalduses taotles teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 19.11.2018 laenulepingu nr TL3343591, millega kohaselt anti kostjale laenu 2000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel peerioodil 19.11.2018 – 08.11.2020. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 167,50 eurot, millega sai täielikult tasutud maksegraafiku esimesed 4 põhiosa osamakset maksetähtpäevaga 19.11.2018 17.02.2019. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates maksegraafiku viiendast, 19.03.2019 tasuda tulnud osamaksest. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse põhiosa jääk 1832,50 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 11.07.2019 – 12.08.2019 hagejale 200 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks.
5.Placet Group OÜ loovutas 04.06.2019 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavaldusele on lisatud kostjale edastatud teatis nõude loovutamise kohta.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 1632,50 eurot põhivõlgnevus; 2) 191,34 eurot intress perioodil 19.03.2019 kuni 18.05.2019, intressimäär 43,19% aastas; 3) viivis põhivõlalt perioodil 13.08.2019 kuni hagi esitamsieni 10.07.2020 sissenõutavaks muutunud summas 118,96 eurot ning edasi protsendina põhivõlast alates 11.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 367.7. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-110173 TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. Seega on poolte vahel tarbijakrediidilepingu ülesütlemise järel lepingu nn tagasitäitmise võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb laenusaaja kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
10.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummat täielikult tagastanud, samuti on kostjal tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevust täielikult tasunud ka lepingu ülesütlemise järel. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu alusel saadud laen tuleb tagastada (VÕS § 195 lg 5, koostoimes selles viidatud §-idega 189-191).
11.VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
12.Hagejal kui uuel võlausaldajal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1632,50 eurot ja intressi võlgnevus 191,34 eurot.
13.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivisemääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas (s.o nn seadusjärgne viivisemäär). Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 10.07.2020 (kaasa arvatud) summas 118,96 eurot täies ulatuses rahuldada.
15.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Perioodil 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-110173 11.07.2020 kuni 25.09.2020 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 1632,50 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 27,48 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 250,00 eurot ja esindustasu 4 tunni eest kokku 480,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, ilma käibemaksuta).
19.Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
20.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja toimingute loetelus on märgitud teenusteks: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 0,5 h; - hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule – 3,5 h. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud 20,00 euro ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20,00 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Selles asjas maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetlusse seetõttu, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistlikul ajal kätte toimetada. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei anna alust mõista maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks kostjalt välja rohkem kui 20,00 eurot.
22.Hagimenetluses hageja esindaja koostas ja esitas kohtule üksnes hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades (kasutatud on hageja esindaja väljatöötatud tüüphagi, millest sisulist teksti ca 3 lk, sellest omakorda ca 1,5 lk on tsiteeritud 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-110173 seaduse teksti) on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120,00 eurot on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada ilma käibemaksuta.
23.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 510,00 eurot (250,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 260,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
24.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela, uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.