1.Rahuldada osaliselt hageja Renovum OÜ hagi M.L. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M.L. hageja Renovum OÜ kasuks Express Credit AS ja M.L. vahel 09.01.2019. a sõlmitud laenulepingu nr 20190109013 alusel (peale ühinemist AB Kreditex AS, kes on nõude loovutanud hagejale Renovum OÜ 28.02.2020. a.):
2.1.põhivõlgnevus summas 1587,42 (üks tuhat viissada kaheksakümmend seitse eurot 42 senti) eurot;
2.3.perioodil 13.01.2020 – 24.08.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 82,79 (kaheksakümmend kaks eurot 79 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (24.08.2020. a seisuga on põhivõlgnevus 1587,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 25.08.2020. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.3. väljamõistetud viivist.
2-20-109307
3.Jätta rahuldamata hageja Renovum OÜ hagi kostja M.L. vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 393,42 eurot ja jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt alates 25.08.2020. a kuni põhinõude täitmiseni 45,50% aastas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 83,45% ulatuses kostja M.L. kanda ja 16,55% ulatuses hageja Renovum OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt M.L. hageja Renovum OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 350,49 (kolmsada viiskümmend eurot 49 senti) eurot, s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 83,45% ulatuses.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal M.L. tasuda hagejale Renovum OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
lg
teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale
2-20-109307 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 09.03.2020. a esitas Renovum OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.L. 2294,32 euro saamiseks. Kohus tegi 26.03.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.08.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 24.08.2020. a esitas hageja Renovum OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja M.L. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1587,42 eurot, intressi 312,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 476,21 eurot (perioodil 13.01-24.08.2020. a 45,5% aastas) ja jooksva viivise nõudes alates 25.08.2020. a põhinõudelt (1587,42 eurot) lepingujärgses määras, s.o 45,50% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Nõude aluseks on Express Credit AS (registrikood 12338141, peale ühinemist firma nimi AB Kreditex AS) ja M.L. vahel 09.01.2019. a sõlmitud laenuleping nr 20190109013. Lepingu tingimuste kohaselt võttis kostja laenu summas 2000 eurot, intressimääraga 45,5% aastas ja tasumise tähtajaga 12 kuud. Leping kostjaga on üles öeldud 13.01.2020. a võlgnevuse tõttu. AB Kreditex AS on nõude loovutanud hagejale Renovum OÜ 28.02.2020. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.08.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 28 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Hagiavaldus koos menetlusse võtmisega määrusega on kostjale kätte toimetatud e-posti teel ning kostja on 26.08.2020. a kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist elektrooniliselt e-posti aadressilt xxxxxxxxxxx. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 23.09.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
2-20-109307
4.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3‐2‐1‐21‐17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 476,21 eurot, arvestades viivist järgmiselt: - tasumata põhinõudelt 68,21 € 45,5% aastas alates 10.09.2019-13.01.2020. a summas 10,78 €; - tasumata põhinõudelt 70,79 € 45,5% aastas alates 10.10.2019-13.01.2020. a summas 8,50 €; - tasumata põhinõudelt 73,47 € 45,5% aastas alates 10.11.2019-13.01.2020. a summas 5,94 €; - tasumata põhinõudelt 76,26 € 45,5% aastas alates 10.12.2019-13.01.2020. a summas 3,28 €; - tasumata põhinõudelt 79,15 € 45,5% aastas alates 10.01.2020-13.01.2020. a summas 0,30 €; - tasumata põhinõudelt 1587,42 € 45,5% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.01.2020-24.08.2020. a (s.o kuni hagi esitamiseni) summas 447,41 €.
5.1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivise tasumist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 45,5% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste ja üldtingimustega (p 9.3) ning VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Seega nõuab hageja tähtajaks tasumata tagasimaksetelt ja peale lepingu ülesütlemist kogu põhinõude võlgnevuselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 45,5% aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega).
5.2.Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Express Credit AS (registrikood 12338141, peale ühinemist AB Kreditex AS) ja M.L. vahel 09.01.2019. a sõlmitud laenuleping nr 20190109013 ja Express Credit AS üldtingimustele (lisa 3), mille 9.3 sätestab, et laenusumma ja/või muude maksete tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, kui ei ole kokkulepitud teisiti. See ei välista ega piira laenuandja õigust nõuda laenusaajalt viivist ületava kahju hüvitamist.
5.3.Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud intressimääraks 45,5% aastas. Kohus leiab, et Express Credit AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
5.4.Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
2-20-109307 Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
5.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (45,5% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle viie korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
5.6.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: - tasumata põhinõudelt 68,21 € 8% aastas alates 10.09.2019-13.01.2020. a summas 1,88 €; - tasumata põhinõudelt 70,79 € 8% aastas alates 10.10.2019-13.01.2020. a summas 1,49 €; - tasumata põhinõudelt 73,47 € 8% aastas alates 10.11.2019-13.01.2020. a summas 1,05 €; - tasumata põhinõudelt 76,26 € 8% aastas alates 10.12.2019-13.01.2020. a summas 0,58 €; - tasumata põhinõudelt 79,15 € 8% aastas alates 10.01.2020-13.01.2020. a summas 0,07 €; - tasumata põhinõudelt 1587,42 € 8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.01.2020-24.08.2020. a (s.o kuni hagi esitamiseni) summas 77,72 €.
5.7.Samuti on jooksva viivise nõue põhjendatud alates 25.08.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (24.08.2020. a seisuga 1587,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 82,79 eurot (1,88 + 1,49 + 1,05 + 0,58 + 0,07 + 77,72).
5.8.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 393,42 eurot (476,21 - 82,79) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõutud määras, s.o 45,50% päevas.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 1587,42 eurot, intressi nõude summas 312,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 82,79 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 25.08.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (24.08.2020. a seisuga 1587,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 82,79 eurot.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2-20-109307
8.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
8.2.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot, s.o 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kokku nelja tunni eest.
8.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 480 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot.
8.4.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 300 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 420 eurot.
8.5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (2376,62 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1983,20 eurot, s.o põhinõude summas 1587,42 eurot, intressinõude 312,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 82,79 eurot) 83,45% ulatuses kostja ja 16,55% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 350,49 eurot (420 eurot * 83,45%).
8.6.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.