lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-104187/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 21.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-104187/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.september 2020 Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-104187

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi XX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2471,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252 Tornimäe 2, Tallinn 15010 Hageja lepinguline esindaja Piret Kangur, e-post: x Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx, e-post: x

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXlt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 2 294,41 eurot, sh põhiosa võlgnevus 1 479,78 eurot, intress 298,61 eurot ja viivis perioodi eest 11.08.2018 kuni 12.04.2020 summas 516,02 eurot.
3.Välja mõista XXlt AS SEB Pank kasuks viivis alates 13.04.2020 kuni põhivõla (1 479,78 eurot) tasumiseni 12% aastas.

MENETLUSKULUD

1.Menetluskulud jätta XX kanda.
2.AS SEB Pank põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 250 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista XXlt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 250 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

2-20-104187 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.04.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.09.2020 väikelaenulepingu nr x, mille järgi andis hageja kostjale laenu 5000 eurot annuiteetmakse suurusega 111,69 eurot kuus maksepäevaga 11.kuupäev. Tulenevalt lepingust lepiti kokku laenu kasutamise eest intressimääraks vastavalt kehtivale hinnakirjale lepingu sõlmimisel 12% aastas ning laenu tagastamise tähtpäevaks 11.09.2021. Lepingu täitmist tagasid laekumised kostja arvelduskontole, kuid kostja oma kohustust ei täitnud ning hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel põhivõlga summas 1479,78 eurot, intressi 298,61 eurot ja viivist kuni 12.04.2020 summas 516,02 eurot ning sealt edasi viivist 12% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja on teinud hagejale mitmeid ettepanekuid, kuidas võlgnevus likvideerida, kuid hagejale ei ole ükski sobinud. Kostja tunnistab võlgnevust summas 567,20 eurot, intresse ja sissenõutavaks muutunud viivist ei tunnista. Kostja selgitusel ei ole temapoolsed lepingurikkumised tahtlikud, vaid tingitud temast mitteolenevatel põhjustel. Kostja on tasunud teisi laene uute laenudega. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud 12.09.2016 laenuleping nr x (edaspidi leping), mille alusel on hageja andnud kostjale laenu igakuise annuiteetmakse suurusega 111,61 eurot ning kokku on lepitud maksegraafik laenu tagastamiseks (dtl 25-31). Samuti on kokku lepitud lepingu p 2.1.1 ja 2.3 alusel intressimäär ja viivisemäär 12% aastas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poleks laenu saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4.Hageja nõuab põhivõlana kostjalt 1479,78 eurot ning on esitanud ka tõendid ja arvestuse põhivõla kujunemise kohta (dtl 39-41). Kostja omalt poolt on arvestanud põhivõlga summas 567,20 eurot lähtudes eelnimetatud summas põhivõla tunnistamisel arvelduskonto väljavõttest, millest nähtuvad

2-20-104187 lepingujärgsed väljaminekud kokku summas 4432,80 eurot (dtl 55-57). Lepingu p 3.4 alusel tuli kostjal samaaegselt põhivõla maksega tasuda ka igakuuliselt intressi, seega ei saa kogu tasutud summat arvestada põhivõla katteks. Kostja väide, et ta lepingut tahtlikult ei rikkunud, ei vabasta teda lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kostja ei ole ka põhistanud intressi mittemaksmist väites paljasõnaliselt, et ta intressi ei tunnista. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohutus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kogu põhivõla tasunud, tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st 4 ka hageja õigus leping võlgnikupoolse rikkumise tõttu üles öelda, mida hageja ongi teinud (dtl 42) ning VÕS § 399 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on hagejal lepingu ülesütlemisel õigus nõuda laenu kohest tagastamist, andes eelnevalt kostjale võimaluse võlgnevuse likvideerimiseks.

5.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäär. Hageja on nõutud viivise nõude arvestuslikku kujunemist piisavalt selgitanud.
6.TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 429,78 eurot, tasumata intressid 298,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 516,02 eurot ning täiendavalt viivis alates 13.04.2020 määraga 12% aastas kuni põhivõlgnevuse 1 479,78 tasumiseni. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses ja kohtumenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (250 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja