Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291; asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina (e-post [email protected]) Kostja: J M (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J Milt Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 1433,52 eurot, intress 233,16 eurot ja viivis seisuga 21.01.2020 summas 246,60 eurot.
3.Välja mõista J Milt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis määras 0,071% päevas alates 23.01.2020 arvestatuna põhinõudelt (1433,52 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta J M kanda.
5.Välja mõista J Milt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud kokku 600 eurot, s.o riigilõiv 250 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 350 eurot.
6.Välja mõista J Milt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Machi Sasebo OÜ (kustutatud) (endine Escandelle OÜ) ja J M (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Solidaarvõlgnik Machi Sasebo OÜ kustutati äriregistrist 09.10.2019, seega võlgniku Machi Sasebo OÜ suhtes lõpetas kohus 18.10.2019 maksekäsu kiirmenetluse eraldi määrusega. Kostja suhtes tegi kohus makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 03.01.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on BestCredit OÜ (endine SNEL Grupp OÜ) ja Machi Sasebo OÜ (kustutatud) vahel 16.05.2016 sõlmitud krediidileping nr xxxx, mille alusel sai Machi Sasebo OÜ (kustutatud) krediiti summas 5000 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 28.04.2017. Hageja selgituste kohaselt tasaarveldati krediidilepingu punktis 11 märgitud lepingutasu 75 eurot väljamakstud krediidisummaga. Samuti oli BestCredit OÜ ja kostja vahel oli 16.05.2016 sõlmitud käendusleping, mille alusel võttis kostja endale vastutuse krediidilepingust xxxx ja selle lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest käenduslepingus toodud 7500 euro ulatuses. Hageja selgitab, et Machi Sasebo OÜ (kustutatud) tasus 28.05.2016, 28.06.2016, 28.07.2016 ja 28.08.2016 osamakseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kuid 28.09.2016 osamakse summas 477,65 eurot tasuti ositi novembris 2016 järgnevalt: 03.11.2016 laekus 240 eurot, mis arvestati põhiosa katteks ja 21.11.2016 laekus 250 eurot, millest 161,61 eurot arvestati põhiosa jäägi katteks, 76,04 eurot intressi katteks ja 12,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja Machi Sasebo OÜ (kustutatud) 29.12.2016 kokkuleppe krediidilepingu nr xxxx täiendamiseks ja maksegraafiku muutmiseks, mille kohaselt väljastati laenusaajale lisalaen 247,18 eurot, mille kasutamise otstarve oli võlgnevuse likvideerimine esialgse võlausaldaja eest. Samuti lepiti kokku pikemas laenu tagastamise perioodis, et vähendada igakuise osamakse summat, s.o senise 477,65 eurose osamakse asemel kohustus Machi Sasebo OÜ (kustutatud) igakuiselt tasuma 132,51 eurot. Uue maksegraafiku järgi kohustus krediidisaaja laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 28.12.2019. Pärast kokkuleppe sõlmimist teostas Machi Sasebo OÜ (kustutatud) kaks osamakset, s.o 30.01.2017 laekus 132,51 eurot, mis oli arvestatud 28.01.2017 osamakse katteks ja 22.05.2017 laekus 133,85 eurot, millest 132,51 oli arvestatud 28.02.2017 osamakse katteks ja 1,34 eurot viiviste katteks. Järgmine laekumine toimus 11.09.2017 ja kõik edaspidised laekumised toimusid Kersti Mägi poolt kostja eest. Perioodil 11.09.2017-25.07.2019 laekus esialgsele võlausaldajale laenu katteks kokku 2990 eurot, millest 1731,90 eurot oli arvestatud põhivõla, 1100,84 eurot intressi ja 127,84 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste ja 29,42 eurot sissenõudmiskulude katteks. Hageja selgitab, et ülalnimetatud summadega olid kaetud osamaksed nr 3 kuni 24, kusjuures 24 osamakse jääk moodustab 82,48 eurot, millest põhiosa on 50,78 eurot ja intress 31,70 eurot. Seega on kostjal jäänud tasumata osaliselt osamakse nr 24 summas 82,48 eurot ja kõik ülejäänud osamaksed alates nr 25 kuni 36. Hagi esitamise seisuga koosneb kostja võlgnevus tasumata laenu põhiosa maksetest summas 1433,79 eurot (alates osamaksest 25 kuni 36, millele lisandub põhiosa võlgnevuse jääk 24 osamaksest summas 50,78 eurot) ja tasumata intressidest summas 233,16 eurot (alates osamaksest 24 kuni 36). Viimane makse laenu tagastamiseks toimus 25.07.2019 ning pärast seda ei ole Machi Sasebo OÜ (kustutatud) ega kostja makseid teostanud. Machi Sasebo OÜ (kustutatud) ja kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas BestCredit OÜ krediidilepingust tuleneva võlanõude hagejale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1433,79 eurot, intressi 233,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 246,60 eurot ja edasiulatuva viivise määras 0,071% päevas. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu nõutava summaga ja ei pea seda põhjendatuks. 26.03.2020 esitatud vastuses leiab kostja, et laenusummaks oli 5000 eurot ja graafiku kohaselt oli tagasimaksete kogusummaks 5661,90 eurot ning kostja tagastas SNEL Grupp OÜ-le 5944,23 eurot. 26.05.2020 esitatud vastuses selgitab kostja, et laenusummaks oli 4925 eurot ja Escandelle OÜ tasus tagasimakseid summas 2632,05 eurot ja Kersti Märg tasus tagasimakseid summas 2940 eurot, s.o kokku 5572,05 eurot. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 10.08.2020 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000
eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
6.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et krediidiandja BestCredit OÜ ja krediidisaaja Machi Sasebo (kustutatud) vahel on 16.05.2016 sõlmitud krediidileping nr KL-2016051601 (dtl 42). Tulenevalt krediidilepingu punktist 11 lepingu sõlmimise tasu suuruses 75 eurot tasaarveldatakse väljamakstavast krediidisummast. Krediidilepingu punkti 2 järgi on krediidisummaks 5000 eurot. Seega on Machi Sasebo OÜ-le (kustutatud) antud krediiti summas 5000 eurot, millest krediidiandja on maha arvestanud lepingutasu 75 eurot. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et BestCredit OÜ ja kostja vahel on 16.05.2016 sõlmitud käendusleping nr xxxx, millega kostja võttis endale krediidiandja ees vastutuse krediidiandja ja krediidisaaja vahelisest krediidilepingust nr xxxx ja selle lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest 7500 euro ulatuses (dtl 40-41) ning et 29.12.2016 sõlmisid BestCredit OÜ ja Machi Sasebo
(kustutatud) kokkuleppe krediidilepingu nr KL-2016051601 täiendamiseks ja maksegraafiku muutmiseks (dtl 44-45). Nimetatud kokkuleppe kohaselt väljastati lisalaen suuruses 247,18 eurot ning laenujääk 29.12.2016 seisuga oli 3288,91 eurot. Krediidisumma tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 28.12.2019.
7.Kostja ei nõustu hageja poolt nõutava summaga ja leiab, et ta on laenu tagasi maksnud summas 5572,05 eurot. Kuivõrd kostja ei nõustu hageja poolt nõutava summaga, siis tuleb kohtul kontrollida hageja poolt välja toodud põhivõlgnevuse kujunemist summas 1433,79 eurot. Kohtule nähtub, et 16.05.2016 sõlmitud krediidilepingu alusel pidi krediidisaaja tegema krediidiandjale kokku tagasimakseid summas 5661,90 eurot igakuise osamaksega 477,65 eurot iga kuu 28-ndal kuupäeval alates 28.05.2016 kuni 28.04.2017. Hageja on selgitanud, et krediidisaaja tasus 28.05.2016, 28.06.2016, 28.07.2016 ja 28.08.2016 osamaksed vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kuid 28.09.2016 osamakse tasuti aga ositi novembris, s.o 03.11.2016 laekus 240 eurot, mis arvestati põhiosa katteks ning 21.11.2016 laekus 250 eurot, millest 161,61 eurot arvestati põhiosa katteks, 76,04 eurot intressi katteks ja 12,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Kohtule nähtub, et tasutud summadest jäi üle 0,27 eurot ja krediidijäägiks 28.09.2016 seisuga oli 3042 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt sõlmiti seejärel 29.12.2016 kokkuleppe krediidilepingu nr xxxx täiendamiseks ja maksegraafiku muutmiseks, millega väljastati lisalaen suuruses 247,18 eurot ning laenujääk 29.12.2016 seisuga oli 3288,91 eurot (247,18 eurot + 3042 eurot – 0,27 eurot). Kohtule nähtub, et nimetatud kokkuleppe alusel pidi krediidisaaja krediidiandjale tegema kokku tagasimakseid 4764,44 eurot igakuise osamaksega 132,51 eurot iga kuu 28-ndal kuupäeval alates 28.01.2017 kuni 28.12.2019. Hageja on selgitanud, et 30.01.2017 laekus 132,51 eurot, mis arvestati 28.01.2017 osamakse katteks ning järgmine laekumine toimus 22.05.2017 summas 133,85 eurot, millest 132,51 eurot arvestati 28.02.2017 osamakse katteks ja 1,34 osaliselt viiviste katteks. Kostja on kohtule arvelduskonto väljavõttega tõendanud, et kostja eest tehti krediidiandjale tagasimakseid ajavahemikul 27.05.2016-21.05.2017 kokku summas 2632,05 eurot (dtl 89). Kohtule nähtub, et hageja on võlgnevuse kujunemises arvestanud kostja poolt ajavahemikul 27.05.2016-21.05.2017 tehtud makseid. Hageja on selgitanud, et järgmine laekumine toimus alles 11.09.2017. Perioodil 11.09.2017 kuni 25.07.2019 laekus laenu katteks kokku 2990 eurot, millest 1731,90 eurot arvestati põhivõla katteks, 1100,84 eurot intressi ja 127,84 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks ja 29,42 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kohtule nähtub võlgnevuse asjaoludest tulenevalt, et alates 11.09.2017 kostja poolt tasutud summadest olid kaetud osamaksed nr 3-24 ning osaliselt osamakse nr 24 summas, s.o tasumata on osamaksed nr 25-36 ja osamakse nr 24 põhiosa summas 50,78 eurot. Kostja on kohtule arvelduskonto väljavõtetega tõendanud, et kostja eest tehti krediidiandjale tagasimakseid ajavahemikul 11.09.2017-01.04.2019 kokku summas 2940 eurot (dtl 85, 91). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks tasunud hagejale
ajavahemikul 11.09.2017-25.07.2019 enam kui hageja poolt välja toodud 2990 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks, et osamaksete nr 25-36 tasumata jätmisega on kostja põhiosa võlgnevuseks 1382,74 eurot, millele tuleb juurde liita osaliselt tasumata osamakse nr 24 summas 50,78 eurot, seega kokku on kostjal tasumata põhiosa makseid summas 1433,52 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja välja toodud summa on suurem, s.o 1433,79 eurot, siis tuleb lähtuda hageja põhiosa võlgnevuse selgitustest tulenevalt saadud summast 1433,52 eurot. Kohtu hinnangul on eeltoodud põhivõlgnevuse kujunemine arusaadav ja tõendatud. Kostjal oli krediidilepingu ja käenduslepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale maksmata põhiosa tagasimaksed osaliselt 24-ndast tagasimaksest summas 50,78 eurot ja alates 25-ndast osamaksest kuni 36 osamakseni kokku summas 1433,52 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks hageja poolt väljastatud krediidi tasumata jätmiseks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele põhivõlgnevus suuruses 1433,52 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt intressi 233,16 euro tasumist. VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidipingu punkti 3 kohaselt oli intressimäär 26% aastas. Hageja arvestusel moodustas hagi esitamise seisuga intress 233,16 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Hageja on arvestanud intressi perioodil 28.12.2018 kuni 28.12.2019. Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestuses ja loeb esitatud võlaarvestusega tõendatuks, et kostjal on tasumata intress summas 233,16 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 233,16 eurot.
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 26% aastas, seega on viivisemääraks 26% aastas, s.o 0,071% päevas. Hageja nõuab kostjalt sissnõutavaks muutunud viivist summas 246,60 eurot ajavahemiku 29.12.2018-21.01.2020 eest. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 246,60 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 23.01.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 23.01.2020 lepingujärgses määras 0,071% päevas kuni põhinõude 1433,52 euro tasumiseni.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1433,52 eurot, intress 233,16 eurot, viivis 246,60 eurot, ning edasiulatuv viivis 0,071% päevas põhinõudelt alates 23.01.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt ainult põhivõlgnevuse arvestuse arvutusvea tõttu.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 450 eurot, riigilõivu 250 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 75,01 eurot 07.10.2019 ja 174,99 eurot 05.02.2020). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 450 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 tundi ja 30 minutit järgnevalt: hagi koostamise ettevalmistamine, tõendite kogumine 30 minutit; hagiavalduse koostamine 1 tund ja 30 minutit; kohtunõude täitmine, hagi täpsustamine 1 tund; hageja 15.07.2020 seisukoha koostamine 1 tund; hageja 31.08.2020 seisukoha ja menetlusnimekirja koostamine 30 minutit. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta kosta kanda kohtunõude täitmise ja hagi täpsustamisega seotud kulu, kuna esitatud hagiavaldus oli puudustega. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 3 tunni ja 30 minuti eest, s.o 350 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 600 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu summas 600 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.