Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2.6 Era Liisingu Inkassoteenused AS kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad tal muud varalised või mittevaralised nõuded A. R.i või L. R.i vastu, mis võiksid tuleneda antud hagiesemest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohus andis Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks üle tsiviilasja 2-20125493. Hageja pole hagi esitanud ja kohus pole hagi menetlusse võtnud. Pooled esitasid kohtule 10.09.2020 kinnitamiseks kompromissi. Koos kompromissiga esitasid menetlusosalised taotluse täiendava kostja kaasamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud (TsMS § 208 lg 2). Kuna hageja ei ole hagi esitanud ja kohus pole hagi menetlusse võtnud, puudub kohtul hagi, mille juurde kaasata täiendavat kostjat. Seetõttu jätab kohus kostja kaasamise taotluse rahuldamata. Kohus arvestab L. R.it kompromissi tähenduses kohtumenetluses mitteosaleva kolmanda isikuna. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, vastab menetlusosaliste huvidele, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kohtumenetluses mitteosalev isik, kes võtab kompromissiga endale kohustused, on kompromissi allkirjastanud. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ka tema suhtes. Pooled võivad kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt poolte kokkuleppele välistab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud. Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

2(3)

eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 80,29 eurot. Hagilt hinnaga 2401,93 eurot tuleks riigilõivu tasuda 250 eurot. Kohus ei suutnud tuvastada, et hageja oleks hagimenetluses täiendavat riigilõivu tasunud. Kohus loeb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu eelmises kohtuastmes tasutud riigilõivuks. Kuna hageja pole hagimenetluses riigilõivu tasunud ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei ületa poolt hagilt tasutavat riigilõivu, siis puudub alus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja kohus jätab riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.