Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming
Menetlusosalised
Viru Maakohus Nele Teelahk 11. august 2025, Jõhvi 2-23-15164 S T pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine Võlgnik: S T (isikukood XXX) Pankrotihaldur: Ly Müürsoo
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada S T väljakuulutamist.
pankrotimenetlus
raugemise
tõttu
pärast
pankroti
2.Kinnitada S T pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud:
2.1.Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II järgu nõuded; pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2): Jrk nr
Võlausaldaja nimi, registrivõi isikukood
1
Aktsiaselts P (registrikood XXX)
Nõude suurus (€)
6770,89 2
Konto nr: XXX Selgitus: S T (ik XXX) Viitenr: XXX Konto nr: XXX Selgitus: S T (ik XXX) Viitenr: XXX Konto nr: XXX Selgitus: S T (ik XXX) Viitenr: XXX
1,646% Konto nr: XXX Selgitus: S T (ik XXX) 2-23-15164
5.Anda S T hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 752,40 eurot, millele lisandub käibemaks 180,58 eurot. Tasu kanda OÜ-le S (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
6.Pankrotihalduri tasu 375,12 eurot (sh käibemaks) mõista välja S T pankrotivara arvelt. Tasu kanda OÜ-le S (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
7.Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo S T pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist.
8.Jätkata S T suhtes 15. jaanuaril 2024 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
9.Määrata S T kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks Andres Julle (KesKes Consulting OÜ, [email protected], telefon +372 5663 8965).
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruanne koos tõenditega, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. Järgmine usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2026, edaspidi iga aasta 15. jaanuariks.
11.Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas iga aasta 31. augustiks. Esimene väljamakse teha hiljemalt 31. augustiks 2026.
12.Saata määrus pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule ning jõustumisel resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
13.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Määruse peale osas, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse, ja võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite, Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (pankrotiseaduse (PankrS) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 150 lg 5).
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus kuulutas 15. jaanuari 2024 kohtumäärusega välja S T (võlgnik) pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14. veebruaril 2024. Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 25. aprilli 2025 määrusega võlausaldajate nimekirja.
2.Pankrotihaldur esitas 30. juunil 2025 teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotivara pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas pankrotihaldur aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur oma kohustustest, jätkata kohustustest vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Andres Julle. Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 1957,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk 469,80 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ning määrata, et pankrotihalduri tasu 886 eurot (lisandub käibemaks 194,92 eurot) hüvitatakse riigi vahenditest, 375,12 eurot hüvitatakse pankrotivarast ning 953,54 eurot mõistetakse välja võlgnikult. Aruande kohaselt omab võlgnik S AS-s arvelduskontot nr XXX, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 15. jaanuari 2024 oli 0 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest on võlgnikule pankrotimenetluse ajal teinud väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet. Väljamakseid on teinud ka Eesti Töötukassa. Arestimise tulemusena on pankrotivara hulka laekunud kokku 375,12 eurot. Seega on pankrotivaras väljamakseteks 375,12 eurot. Likviidne pankrotivara puudub. Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: Aktsiaselts P 6770,89 eurot, B OÜ 205 eurot, B OÜ 2042,15 eurot, P OÜ 365 eurot, P OÜ 4684,54 eurot, A OÜ 3100 eurot, E OÜ 4373,21 eurot ja S AS 629,50 eurot. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes teadaolevalt ei ole. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
4.Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
4.1.PankrS § 158 lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast PankrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule PankrS § 158 lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
4.2.Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb tasu 1957,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 469,80 eurot. Kohus avaldas 1. juulil 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 2900 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte toimetatuks lugemisest arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud.
4.3.Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
4.4.Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus PankrS § 158 lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad kaheksa nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: Aktsiaselts P 6770,89 eurot, B OÜ 205 eurot, B OÜ 2042,15 eurot, P OÜ 365,00 eurot, P OÜ 4684,54 eurot, A OÜ 3100 eurot, E OÜ 4373,21 eurot ja S AS 629,50 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
4.5.Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28), vaid muu asjaolu (suutmatus oma kohustusi täita).
5.Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1957,50 eurot, millele lisandub käibemaks 469,80 eurot. Halduril kulus ülesannete täitmisele 13,5 tundi arvestusega 145 eurot tund. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu
hüvitamiseks riigi vahenditest 886 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, ning ülejäänud osas, s.o 375,12 eurot (sh käibemaks) maksta välja võlgniku pankrotivarast ning 953,54 eurot (sh käibemaks) mõista tasu välja võlgnikult.
5.1.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 11 3 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
5.2.Kohus leiab, et osas, milles halduri tasu (sh käibemaks) on hüvitatav pankrotivara arvel, tuleb halduri tasu puhul kohaldada halduri märgitud tunnitasu 145 eurot (lisandub käibemaks 24%). Tunnitasu koos käibemaksuga 179,80 eurot. Seega on halduri märgitud 13,5 töötunnist pankrotivara arvel hüvitatav 2,1 tundi (375,12÷179,80).
5.3.Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb praegu enda tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. Nendest tunnitasumääradest tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära (vt ka TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222).
5.4.Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks halduri toimingute mahtu 13,5 tundi (millest 2,1 tundi on hüvitatav pankrotivara arvel). Seega jääb pankrotivara arvelt hüvitamata 11,4 töötundi. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole piisavalt vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest, s.o 752,40 eurot (käibemaksuta, s.o 11,4 h × 66 eurot). Tasule lisandub käibemaks 24%, s.o 180,58 eurot. Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 1308,10 eurot (sh käibemaks). Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le S (PankrS § 65 lg 1). Järelikult tuleb rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 1308,01 eurot, millest 375,12 eurot (sh käibemaks) hüvitatakse pankrotivara arvel ja 932,98 eurot (sh käibemaks) riigi arvel. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 1308,10 eurost (lisandub käibemaks) suuremat halduri tasu, sest halduri töötunnid (13,5) on eelnevaga hüvitatud. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Osaühingule Sentire MK (PankrS § 65 lg 1).
6.Maakohus algatas 15. jaanuari 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
6.1.Kohus leiab, et põhjendatud on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumine. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks FIMS §-s 47 märgitud menetlusaegseid kohustusi rikkunud. Seega ei esine FIMS § 49 lg-s 8 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid.
6.2.Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Pankrotihaldur palus juhul, kui jätkub kohustustest vabastamise menetlus, nimetada usaldusisikuks Andres Julle, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses jätkab usaldusisikuna Andres Julle, kes vastab seaduses sätestatud usaldusisikule esitatavatele nõuetele ja kes on kantud usaldusisikute nimekirja.
6.3.Kohus selgitab kohustustest vabastamise menetlusega seoses järgmist. FIMS § 53 lg 4 järgi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Järgmine aruanne tuleb esitada kohtule hiljemalt 15. jaanuariks 2026. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta 15. jaanuariks. Aruandes tuleb märkida, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele tuleb ka lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. FIMS § 47 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 järgi peab FIMS § 47 lg-s 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust) usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma iga aasta 31. augustiks. Esimene väljamakse teha hiljemalt 31. augustil 2026.
7.Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.