Võlaõigus › Töövõtulepingud

vaegtööd ei takistanud hoone kasutamist ning töös ei esinenud olulisi puudusi. Puuduste osas märkis hageja, et klaasfassaadi mõõtude võtmise ajal ja trepi paigaldamise ajal ei olnud üles laotud sein ja seinas olev aste, mis oli kujutatud joonistel. Nimetatud astme võttis hageja aluseks trepi asukoha määramisel. Trepi platvormide ja klaasfassaadi vaheline vahe võis tekkida hageja hinnangul sellest, et seinas olev aste laoti valesse kohta või oli klaasfassaad paigaldatud valesse asukohta või on klaasfassaadi puhul kasutatud projektijärgset kitsamat lahendust. Trepi esimese astme eendumise tingis see sama aste seinas, mis oli aluseks ehk pidepunktiks mõõtude võtmisel ja trepi astme eendumise kooskõlastas hageja telefonitsi sisearhitektiga ning mille osas pooltel vaidlus puudub. Eenduv aste ei kujuta endast ohtu, sest koridoris on vajalik käigukuja laius tagatud. Piirete sepiste mittevastavus projektile jäi hagejale arusaamatuks, sest peatrepi piirded olid valmistatud sama konstruktsiooni ja samade tehnoloogiliste võtetega, nagu keerdtrepi piirded, materjalid ja viimistlus olid samad. Foto puuduvast servaliistust ja varvaslauast ei puuduta treppi vaid korruse põrandat ja sellelt nähtub, et vormistamata on põrandaparketi serv. Põrandaparketi paigaldus ja parketi servade vormistamine ei puudutanud töövõttu.

paigaldatud ajutine sein klaasfassaadi asemel ei ole midagi sellist, millest lähtuda mõõtude võtmisel. Kui objektil on paigaldamata mõõtude võtmise seisukohast olulised ehitise osad või nende asemele on paigaldatud ajutised lahendused, lähtutakse mõõtude võtmisel projektist ning võetakse aluseks ehitise need osad, millega joonisel puuduvad osad on seotud. Aluseks võeti kandevseinas olev aste, millele toetub ka kõnealuse klaasfassaadi sillus ja selle astmega on projektis seotud klaasfassaadi asukoht ning reaalsuses on klaasfassaad paigaldatud oluliselt kaugemale. Ajutine kiletäidisega ja väikese gabariidilistest suvalistest puitprussidest valmistatud ajutine avatäide ei saa olla mõõtude võtmisel aluseks. Hageja tähistas kostja poolt saadetud fotol punase noolega koha, kus on põrandas aste, millele kostja viitab ja see aste on samal joonel astmega seinas ning näitab, et algselt oligi plaanis klaasfassaad paigaldada joonisel näidatud kohta. B.B. väide, et käidavatel pindadel võib olla vahe 110mm, on väär ja vale on ka see, et vahe võis olla ette nähtud X eramusse projektijärgselt – tegemist on projekteerimisveaga. 110 mm vahesse põrandas võib täiskasvanud inimene sisse astuda ja saada jalatraumasid. Ilmselt on hageja hinnangul insener segamini ajanud ühiskondlikes hoonetes nõutud maksimaalset pulkade vahet piirdes, mis on 110 mm ja selliste väärtustega astmevalem ei ole lubatud ning võib põhjustada trepil kukkumist. Sepiste varieeruv pinnakaredus, vasarajäljed, ebaühtlane pinnatoon (projektijärgne viimistlus ei ole mitte värv vaid keemiliselt tumedaks töötlemine) ongi vabasepisele iseloomulikud omadused. Hageja on saavutanud sisekujundaja poolt taotletud tulemuse ja kui pinnal esineb roostet, siis ei ole piirdeid õigesti hooldatud, sest sepispinnad vajavad kord aastas vahatamist. Objektile tarnides olid kõik tooted uued ja selles ei saa olla kahtlust, kuna tooted valmistati eritellimusena ning seega roostet paigalduse hetkel olla ei saanud. Sepiste väidetavate puuduste kohta esitatud fotodelt nähtuv ongi iseloomulik sepistele. Kostja tekitas segaduse sellega, et soovib näha autentse kuumalt teostatud vabasepise asemel külmpainutatud ja pulbervärvitud piirdele omast väljanägemist, kuigi ta viimaseid ei tellinud. Kostja fotodel on näha terastala ja astmete vahelist vuuki, mille suurus on teatud määral varieeruv ning millest paistab välja astmete liimimisel kasutatud liim. Projektijärgselt oli terastala mõeldud katta spoonitud puitplaatidega, mis need vuugid oleks katnud, siis nende vuukide viimistlemine ei olnud vajalik. Kuna kostja ei tasunud arveid, jäid ka puitplaadid trepitalale paigaldamata. Kostja 17.05.2019 menetlusdokumendi punktis 20 esitatud etteheide on eksitav, et trepiastmete ja metalltala ühendused on halvasti viimistletud, sest projekti järgi neid polegi vaja viimistleda. See, et astmed ei paikne vastu trepi metalltala, on samuti eksitav. Astmete paigaldamisel on oluline tagada astmevalem. Tootmistolerantsidest tingitud vuugid nähtavates kohtades tihendatakse vuugitihendusmassiga. Etteheide, et ääred narmendavad jäi kostjale arusaamatuks, sest fotodel ei nähtu ühtegi äärt, mis narmendaks. Klaasfassaadi projektijärgse asukoha tõendamisel tuleb aluseks võtta projekt. Klaasfassaad ei paikne oma projektijärgses kohas või ei ole kasutatud projektijärgset lahendust, millest tingituna asetseb klaasfassaadi ruumipoolne pind projektijärgsest asukohast üle 10 cm õue pool. Tööde teostamise ajal olemas olnud ajutine sein ei takistanud tõepoolest mõõtude võtmist. Projektijärgselt astub klaasfassaad tagasi 77mm, mitte ligi 200mm. Märkida tuleb ka, et kostja esitatud fotodel on küll kõigil sepiselementidel konksuga otsad, mis räägib B.B. esitatud sepistega seotud etteheitele vastu. Samuti ei ole kostja oma fotodega tõendanud oma väidet, et peatrepi sepised erinevad keerdtrepi omast, sisemine ring ei ole lõpuni keeratud, vaid justkui lõigatud. Hageja märkis, et pole võimalik märgata erinevusi nende kahe piirde elementide vahel. Kostja 17.05.2019 menetlusdokumendi lisas 6 olev foto on astmete liimimise järgselt nihkunud astmest, mille hageja paigaldas tagasi. Hageja juhtis tähelepanu foto kuupäevale ja sellelt nähtub vaidlusalune koridori eenduv aste, sellest kuupäevast pidi hagejal olema täielik ülevaade trepi asukohast, sellest tekkis hagejal põhjendatud küsimus, miks siis kostja mõistliku aja jooksul pretensiooni ei esitatud. Hageja ei väitnud, et kostja loobus puitastmetest, need on tarnitud ning paigaldatud, mida on näha kostja enda poolt esitatud fotodelt. Hageja leidis, et kostja käsitlused puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta või rahuldamata, sest kostja pole hagejale esitanud täitmisnõuet puuduste kõrvaldamiseks, seega ei esine kahjunõude esitamise eeldust. Kahjunõue on alusetu, kuna kostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ning kostja on minetanud õiguse kahjunõude esitamiseks.

probleem oli väljaulatuvas astmes, kuid see oli ebaoluline puudus, on ebaõige, sest hageja pidi trepi ehitama vastavalt OÜ Archicard projektile ja 30.05.2016 joonistele XXX, millest nähtub, et esimene trepiaste asub taandega nurgast seespool. Hageja väide, et seinas asus laotud aste, mis võeti aluseks trepi asukoha määramisel, on põhjendamatu. Aste (tellistest laotud nurk) lõikab vahemademetesse (ka platvorm) ja see ei oma puutumust trepiastmete alguspunktiga. Hageja on valesti projektist lähtunud, esialgses projektis ulatuski esimene trepiaste koridori, kuid seda projekti muudeti ja lepingus on aluseks 30.05.2016 projekt ja joonis XXX, selles on trepi esimene aste taandega. Kooskõlastus arhitektiga trepiastme koridori eendumisega seonduvalt ei vasta tõele. Fotodelt nähtuvalt oli trepi paigaldamise ajal klaasfassaadi asukoht teada (põrandas oli aknaraami asukohta fikseeriv ava ning paigaldatud ajutine aknaraam). 08.01.2019 menetlusdokumendi lisas 1, e-kirjas kinnitab hageja ise, et platvormi ja klaasfassaadi vahel ei tohiks vahet olla (projektis oli ettenähtud 110 mm, postide paksus), aga hageja paigaldas trepi 250 mm fassaadist eemale, tegemist on ohtliku vahega ja eeldab klaasipoolsesse külge täiendavate piirete paigaldamist; trepi projekteerimise käigus ilmnes, et esimene aste ulatub 90 mm ruumi sisse ning see erines joonisel toodust. Hageja pidanuks välja arvutama vastavalt projektis näidatult trepi algus- ja lõpp punkti, sobiva trepiastmete vahe, hageja kasutas astme valemis lühimat lubatud sammu pikkust, kuid kasutada tuleb sellist astmete valemit, mis tagaks trepi projektis ettenähtud punktis, st vastu klaasfassaadi raami. Fotodelt nähtus pea- ja keerdtrepi sepiste halb kvaliteet (karedad, kohati mõlkis, rooste plekid, ebaühtlaselt musta värvi, treppide sepised erinevad: sisemine ring ei ole lõpuni keeratud, vaid on nagu lõigatud). Seega peatrepi piirded ei ole valmistatud sama konstruktsiooni ja samade tehnoloogiliste võtetega nagu keerdtrepi piirded, kui võrrelda peatrepi fotosid keerdtrepi sepistega. Peatrepi kvaliteet on olematu (trepiastme ja metalltala ühendused on halvasti viimistletud, astmed ei paikne vastu trepi metalltala, ääred narmendavad). Hinnapakkumised sisaldasid varvaslaudasid, mistõttu servaliist ja varvaslauad puudutasid treppi ja kostja ei ole puitastmetest loobunud. Kostja kõrvaldas peatrepi piirete metall konstruktsioonil esinenud puudused, töö maksumuseks oli Neoteric OÜ arve järgi 1080 eurot. Kostja esitas OÜ Sairx hinnapakkumise kahe trepiastme ja platvormide pikendamise ning metallkonstruktsiooni viimistluse kohta spooniga, tööde maksumus on 4135 eurot. Hinnapakkumisi tuleb vaadelda koos ja need ei sisalda trepikäsipuude valmistamist ning keerdtrepi metallkonstruktsiooni parandustöid. Meistrimööbel OÜ hinnapakkumine on esitatud kõigi peatrepi tööde kohta, maksumuseks 7200 eurot (lisandub keerdtrepi metallkonstruktsiooni parandustööde maksumus). Hinnapakkumised kajastavad töid, mis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks, sh et trepid oleksid ohutud ja kenad, kuid tegelikku tulemust sellega ei saavutata, kuna trepp on vales asukohas ja esimene trepiaste väljaulatuv. 07.08.2019 lisanduva hinnapakkumisega on kostjal kahjunõue hageja vastu seoses keerdtrepiga 3390 eurot. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kogu trepi maksumuse hüvitamist, et uus samaväärne lepingule vastav trepp tellida ning kostja palus, et kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis teostada protsessuaalne tasaarvestus puuduste kõrvaldamise maksumuse ulatuses.

kui kohus loeb tööd vastuvõetuks ja hageja tasunõude sissenõutavaks) teostada tasaarvestus, arvestusega 0,2% lepingu maksumusest päevas, selle hetke seisuga, mil kohus loeb tööd kostja poolt vastuvõetuks. Kostja teavitas hagejat jooksvalt töödes esinevatest puudustest (hageja ja A.A. suhtlesid omavahel telefonitsi), mida tõendab kostja A.A. ütlustega. Ka 09.06.2017 teavitas kostja hagejat ekirja teel, et ei võta töid vastu, kuna töö ei vasta nõuetele. Lepingu p-ist 3.2.5 ei tulene, et 7 päeva jooksul puudustest teavitamata jätmisel oleks kostja kaotanud õiguse neile tugineda, lepingu punkt räägib tõendamiskoormusest, töö üleandmist. Hageja vormistas töö üleandmise aktid omaalgatuslikult, mis ei tähenda, et kostja pidanuks töö osade kaupa ka vastu võtma. Lepingu p 3.2.5 kohaldub üksnes valmis töö lõplikul üleandmisel. Samas oli tegemist kostjat, kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuna kostjale nähti ette ebamõistlikult lühike aeg töö kvaliteeti puudutavate pretensioonide esitamiseks (VÕS § 644 lg 1 ja § 657 lg 1). Ehitusinsener B.B. on rõhutanud, et peatrepp ei vasta projektile, see tuleks maha võtta ja tellida uus aluskonstruktsioon trepile, mis algaks õigest kohast. Väide, et trepiastme eendumine koridori oli kooskõlastatud arhitektiga, ei vasta tõele ja kostja esitas tõendamiseks sisearhitekti 19.11.2016 kirja kostjale, kus E.A. märkis, et kujunenud on olukord, kus metallimees pole oma tooteid treppidele paigaldanud, arhitekt pakkus välja ettevõtte, kes on aeglane, trepimeister on kehva ja ei oleks pidanud seda tegema ja arhitekt ei vastuta tema tööde, paigalduste ja käikude eest. Paikvaatlusel nähtus, et hageja oli trepi valesse kohta paigaldanud, trepi ja vahemademete ning klaasfassaadi ava oli ohtlik, mida tunnistas ka hageja ise 08.01.2019 vastuse lisas 1 (e-kirjas). Kostja vahetas trepi vahemademed ja neid ühendavad trepiastmed välja, kuna hageja pidas eeltoodud puudust ebaoluliseks ja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Paikvaatlusel oli võimalik veenduda, et kostja oli teinud olulises ulatuses kulutusi, et trepp oleks kasutatav, trepiastmetel ja vahemademetel oli värvivahe, mis oli paratamatu, kui kasutada erinevatest partiidest pärit materjali, metallkonstruktsioon ei asu vahemademete ja trepiastmete keskel, vaid on ühest küljest (akna poole), oluliselt pikem, mis ei ole ilus lahendus. Alternatiiv oleks olnud kogu trepi välja lõhkumine ja uue tellimine, paigaldamine, milline tänasel päeval eeldab ka muu siseviimistluse väljavahetamist või remontimist (põrandaplaadid, seinad jms). Projekti kohaselt pidi hageja valmistama ja paigaldama lattrauast sepispiirded, mis on keemiliselt töödeldud mustaks ja lakitud. Hinnapakkumises märgitult on trepipiirete viimistluseks vahatatud tume oksiid. Hageja väitis, et tema paigaldas „naturaalse“ sepise, mis pidi olema hallika ebaühtlase värvitooniga. Kostja asus seisukohale, et kui projektis oli ette nähtud keemiliselt mustaks töödeldud ja lakitud sepispiirded, ei saanud hageja omaalgatuslikult sepise viimistlust muuta. Ka naturaalne sepis ei tohi kostja hinnangul olla ebakvaliteetsete keevisõmblustega, keevituspritsmetega ning mõlkis. Kui sepis oleks olnud nõuetekohaselt viimistletud (lakitud), ei läheks see roostetama nagu selgitas kostja paikvaatlusel. Kostja kõrvaldas puudused (peatrepi piirete metallkonstruktsioon, kahe trepiastme ja platvormide pikendamine ning metallkonstruktsiooni ümbertöötlemine ja spooniga viimistlemine) ja maksumuseks on 8605 eurot (Neoteric OÜ, OÜ Stairx hinnapakkumised). Alternatiivselt palus kostja lugeda puuduste kõrvaldamise maksumuseks trepi lepingus määratud hind. Kostja viitas RK lahendile nr 3-2-1-112-16 ja VÕS § 197 lg 1 ja 2 ja leidis, et kuivõrd hageja esitas kostjale arved pärast pooliku ja puudustega töö tegemist, siis ei muutunud tasunõue enne tasaarvestusolukorda sissenõutavaks, kuivõrd tasaarvestusega hageja nõue lõpeb, siis ei saa hagejal olla ka viivise nõuet. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks enne tasaarvestusolukorra tekkimist või ei kata kostja nõue täies ulatuses hageja põhinõuet, palus kostja vähendada hageja viivise nõuet (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). Arvestades vaidluse olemust, siis tuleb viivise nõuet kostja hinnangul vähendad nullini, tegemist on vastastikuste nõuetega ja kostja on lepingu täitnud rahaliselt suuremas mahus, kui ta on hagejalt vastusooritusena saanud, ka tuleb arvestada, et kostja on tarbija ja tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega, mille sisu, sh viivis ei kuulunud läbirääkimistele. Kohtuotsuse põhjendused

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt on omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (Riigikohtu lahend nr 32-1-80-08, p 16). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14514, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (Riigikohtu lahend nr 32-1-80-08, p 22, 3-2-1-145- 14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu 02.03.2015 lahend nr 3-2-145-14, p 19; 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 02.03.2015 lahend nr 3-2-1-145-14, p 22; 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08, p 31). Kostjal tuli esitada tõendid selle kohta, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit (Riigikohtu 14.10.2015 lahend nr 3-2-1-93-15 p 11). Kohtu hinnangul kohalduvad eeltoodud seisukohad ka käesolevas vaidluses.

Hageja kinnitas hagis, et arved ja aktid on kostja kätte saanud, põhjendatud vastuväiteid töö mahu ja kvaliteedi osas, mis annaksid tehtud töö eest maksmisest keeldumiseks, kostja ei esitanud (1 kd, tlk 4). Hageja leidis, et isegi, kui kostja pole töid vastu võtnud, tuleb tööd vastuvõetuks lugeda (1 kd, tlk 71) vastavalt lepingute p-is 3.2.5 toodule 8. päeval pärast aktide esitamist (1 kd, tlk 72). Tööd on kostja poolt vastuvõetud ja tema kasutuses (1 kd, tlk 75) ning eeltoodust lähtuvalt on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt töö valmiduse ja kvaliteedi osas on vastuväited esitatud hilinemisega ja kostja on vastuväidete esitamise õiguse minetanud (1 kd, tlk 5). Kostja oli seevastu seisukohal, et 09.11.2016 ja 10.02.2018 tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktid on allkirjastamata ja need ei tõenda tööde vastuvõtmist kostja poolt ning sealjuures puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et hageja oleks tööd valmis teinud (1 kd, tlk 43). Hageja tasunõue ei ole põhjendatud ega sissenõutav. Kostja osundas, et hageja ei täitnud lepingute lisades 1 sätestatud tööde valmimise tähtaegu ja rikkus lepingut. Kostja teavitas hagejat koheselt e-kirjade (hageja ja kostja 28.09.201630.09.2016, 05.12.2016-15.12.2016 e-kirjavahetus, 1 kd, tlk 50, 53-54) teel sellest, et hagejal on tööd tegemata ja lepingujärgsete tööde valmimise tähtajad on möödunud ning ta ei võta puudustega teostatud töid hagejalt vastu (1 kd, tlk 44; 09.06.2017 e-kiri, 1 kd, tlk 55). Kostja hinnangul ei tulnud lepingutest tulenevalt töid üle anda ositi ja kostja mõistis lepingut nii, et kogu valmis töö antakse kostjale üle täies mahus ja üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga (2 kd, tlk 107). Kostja nõustus, et lepingute lisades 1 on pooled kokku leppinud tööde finantseerimises osade kaupa (2 kd, tlk 107).

ütlustest nähtuvalt kinnitanud, et: „Lepingus olid kõik detailid eraldi toodud n.ö objektidena, et treppi vastu võtta neljas jaos. Kui lepingu sisu punkt punktilt võtta, siis on näha, et tööd antakse üle osade kaupa (2 kd, tlk 71). Usaldasin, sest töö oli pooleli, see oli vaheetapp“ (2 kd, tlk 73 pöördel). Ühestki tõendist nähtuvalt ei ole kostja seejuures enne hagiavaldust esitanud vastuväiteid tööde ositi akteerimise osas. Töövõtulepingute lisades 1 töömahtude akteerimine ehk teisisõnu tööde vaheaktidega fikseerimine, töömahtudel põhinevate arvete nr X ja X (sõltumata sellest, et arve nr X sisaldab mitut töömahtu), vahepealsete töömahtude osas 09.11.2016 ja 10.02.2017 esitatud aktide, lepingute p-ides 4.1 ja 3.2.5 sõnastuses väljendatu ja tunnistaja ütlustes sisalduv viitab kogumis tööde mitmeetapilisele (ositi) üleandmisele ja vastuvõtmisele. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul lähtuda mõistliku isiku positsioonist, seejuures lepingu olemust ja eesmärki silmas pidades tuleb tõlgendada lepingutes ja selle lisades 1 toodud tingimusi, sh sõnastust ning poolte väljendatut ning käitumist koosmõjus. Kohus leiab, et lepingut tuleb tõlgendada selliselt, et pooled olid mõlema töövõtulepingu lisas 1 kokku leppinud tööde ositi finantseerimises ja tööd olid jaotatud IV etappi, tööde valmimise tähtajad olid seotud töömahtude akteerimisega. Osundavalt oli lepinguliste töömahtude akteerimise peamine eesmärk tuvastada hageja poolt teatava akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ning nende osakaal, mille alusel määratakse teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa lepingujärgsest tasust. Kohus ei nõustu siinkohal kostja käsitlusega, et tööde üleandmist ja vastuvõtmist pidanuks tõlgendama lepingu järgi selliselt, et tööd antakse üle ja võetakse vastu täies mahus ning ühe aktiga (2 kd, tlk 107). Ükski asjas esitatud tõend kostja poolt väidetut ei kinnita ega võimalda teisiti tõlgendamist. Lepingute p-s 3.1.4 on sätestatud, et hageja kohustuseks oli anda valmis objekt kostjale üle kokkulepitud tähtajal, kokkulepitud komplektsuses ja viimistlusjärgus (1 kd, tlk 8, 15). Kohtu hinnangul tuleb lepingute p-is 3.1.4 kirjeldatut mõista selliselt, et lisaks etapiviisiliste tööde fikseerimisele, üleandmisele- ja vastuvõtmisele antakse eraldiseisvalt kõigi tööde valmimisel tööd aktiga üle. Järelduvalt eeltoodust olid pooled töövõtulepingujärgselt kokku leppinud vahepealselt teostatud tööde vaheaktidega etapiviisilises üleandmises ja vastuvõtmises, seejuures lepingute p-ides 3.1.4 sätestatult eraldiseisvalt lõppaktiga täielikult valmis tööde üleandmises ja vastuvõtmises. Vaidlustamata asjaolu kohaselt olid pooled kokku leppinud tööde eest ositi finantseerimises.

Kohus on tuvastanud, et 09.11.2016 ja 10.02.2017 tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte hageja ning kostja poolt allkirjastatud ei ole (1 kd, tlk 22 ja 23). Vaidlust ei esine selles, et kostja on haginõude aluseks olevad arved ja aktid kätte saanud. Kohus märgib, et kui kostja ei ole tellijana tööde vastuvõtmise akte allkirjastanud, siis ei ole kostja ka töid aktide alusel vastu võtnud. Kaudse tahteavalduse vormis töö vastuvõtmisele tuleks esitada rangeid nõudeid. Ainuüksi asjaolu või väide, et tellija on asunud töö objekti kasutama, ei ole piisavaks tõendiks töö vastuvõtmise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 22), seda eriti juhul, kui tellija on eelnevalt töö vastuvõtmise akti allkirjastamisest keeldunud või viidanud tegemata töödele või puudustele töös (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus III, Kommenteeritud väljaanne, 2009. lk 47 ja 48). Kohus on seisukohal, et hageja tasunõuet ei saa sissenõutavaks lugeda allkirjastamata aktide alusel. Järgnevalt seisneb vaidlus ka selles, kas töövõtulepingute lisades 1 kajastuvad tööd, mis baseeruvad IIII töömahtudel ja haginõude aluseks olevatel arvetel ning aktidel, on lepingus sätestatult nõuetekohaselt täidetud ning kas tasunõuet saab sissenõutavaks lugeda VÕS § 637 lg 4 esimese lause ja VÕS § 638 teise lause järgi töö vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu lahend nr 2-16-5851 p 16), arvestades hageja poolt väidetult lepingute p 3.2.5 alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 p 24 sedastanud, et „Akte ei ole kostja allkirjastanud ega tasunud nende alusel hagejale. Seega ei ole kostja nendes aktides märgitud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud. Küll on võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja“. Kohus selgitab, et selleks, et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Ka näeb lepingute p 3.2.5 ette, et kostja peab tellijana vastu võtma hageja, kui töövõtja poolt üleantava kvaliteetse valmis töö ettenähtud tähtajal. Kui kostja ei saa üleantavat tööd koheselt vastu võtta, annab hageja talle selleks mõistlikus ulatuses lisaaega, kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva. Kui kostja ei saa ka talle antud lisaajal kvaliteetselt teostatud töid vastu võtta, loetakse tööd 8-ndal päeval vastuvõetuks. Sellisel juhul loetakse kvaliteetselt teostatuks tööd, mille suhtes kostja ei ole eelnimetatud perioodi vältel esitanud kvaliteeti puudutavaid pretensioone. Kostja võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga.

korruse pikendusplatvormi ja sisetreppide metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine, teiseks töömahuks oli trepipiirete valmistamine ja paigaldamine ja kolmandana reglementeeritud töömaht sisaldas puitastmete ja peatrepi puitkatteplaatide valmistamist ja paigaldamist. 17.04.2019 eelistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et 15.07.2016 lepingu osas on teostatud I-III töömaht ja pooleli jäid tööd IV töömahu juures, 23.08.2016 lepingu osas on teostatud I-III töömaht ja III töömaht on ilma puitkatteplaatideta, kuna kostja loobus neist ning IV töömaht on teostamata (1 kd tlk 96 pöördel, lk 4, 2 kd, tlk 62 ja pöördel lk 2). Kostja seadusliku esindaja 24.04.2020 kohtuistungil vande all antud ütluste põhjal (2 kd, tlk 63) on mõlema lepingu esimene etapp treppide teraskonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine täidetud 100%, lepingute teine etapp suveköögi trepi puhul puitastmete paigaldamine ja valmistamine ja peatrepi puhul sepistatud piirete valmistamine ja paigaldamine on 100% teostatud, kolmandas etapis suveköögi sepispiirete valmistamine ja paigaldamine ning peatrepi astmete valmistamine ja paigaldamine (va kandekonstruktsiooni tammespooniga katmine) on 100% täidetud. Arvel nr X kajastub mõlema lepingu esimene töömaht ja arvel nr X sisaldub mõlema lepingu teine ja kolmas töömaht, va peatrepi katmine tammespooniga (2 kd, tlk 63 pöördel lk 4). Kostja esindaja on eelistungil väitnud, et töö on valmimata, puudustega valmis, kuid osaliselt, mitte täies mahus. Osaliselt valmis, kuid puudustega ja täielikult lõpetamata seejuures (1 kd, tlk 96 pöördel, lk 4). Pooled ei vaidle selle üle, et lepingute lisades 1 märgitud IV etapi töid ei ole hageja teostanud. Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas töövõtulepingute lisades 1 I-III töömahtudes näidatud tööd olid vastavalt lepingutingimustele teostatud või mitte. Kostja on asjas kokkuvõtvalt osundanud mitmetele puudustele (1 kd, tlk 107-109): peatrepi ja klaasfassaadi vahel on 250 mm ohtlik ava (lubatud on maksimaalselt 110 mm ava), mida ei tohiks olla, eeltoodu eeldab klaasipoolsesse külge täiendavate piirete paigaldamist; peatrepi asukoht ei vasta projektile, tööde teostamise ajal oli olemas ajutine sein ja see ei seganud vastavalt projektile trepi õigest kohast tegemist ja trepimademete plaatide mõõtmist; sepiste otsad peavad olema konksuga nagu joonistel, mitte sirged nagu hageja on teinud, pea- ja keerdtrepi sepised on ebakvaliteetsed (karedad, kohati mõlkis, rooste plekid, ebaühtlaselt musta värvi, treppide sepised on erinevad: sisemine ring ei ole lõpuni keeratud, vaid on n.ö lõigatud); peatrepi piirded ei ole valmistatud sama konstruktsiooni ja samade tehnoloogiliste võtetega nagu keerdtrepi piirded, kui võrrelda peatrepi fotosid keerdtrepi sepistega; puuduvad käsipuude puidust katted, varvaslauad, otsa- ja serva liistud; trepiastme koridori eendumist ei pidanuks olema, esimene aste ulatub 90 mm ruumi sisse ning see erines joonisel toodust. Hageja pidanuks välja arvutama vastavalt projektis näidatult trepi algus- ja lõpp punkti, sobiva trepiastmete vahe, hageja kasutas astme valmis lühimat lubatud sammu pikkust, kuid kasutada tuleb sellist astmete valemit, mis tagaks trepi projektis ettenähtud punktis, st vastu klaasfassaadi raami; peatrepi kvaliteet on olematu, trepiastme ja metalltala ühendused on halvasti viimistletud, astmed ei paikne vastu trepi metalltala, ääred narmendavad. Hageja vastuväited eeltoodule on kokkuvõtvalt järgmised (1 kd, tlk 73, 147-150). -koridori eenduva astme osas märkis hageja, et see on tingitud samast astmest seinas, mis oli mõõtude võtmisel pidepunktiks ning eenduva astmega seonduv kooskõlastati sisearhitektiga. Eenduv aste ei kujuta endast ohtu, sest koridori käigukuja laius oli tagatud. Hageja juhtis tähelepanu foto kuupäevale ja sellelt nähtub vaidlusalune koridori eenduv aste, sellest kuupäevast pidi hagejal olema täielik ülevaade trepi asukohast, sellest tekkis hagejal põhjendatud küsimus, miks siis kostja mõistliku aja jooksul pretensiooni ei esitatud. - klaasfassaadi projektijärgse asukoha tõendamisel tuleb aluseks võtta projekt. Klaasfassaadi ruumipoolne pind asetseb projektijärgsest asukohast 10 cm õue pool. Projektijärgselt astub klaasfassaad tagasi 77mm, mitte ligi 200mm. Trepi platvormi ja klaasfassaadi vahe on tingitud sellest,

et seinas olev aste on laotud valesse kohta või on klaasfassaad paigaldatud valesse asukohta või on klaasfassaadi paigaldamisel kasutatud projektijärgset kitsamate profiilidega lahendust. Hageja selgitas, et trepi mõõtude võtmise ja trepi paigaldamise ajal klaasfassaadi paigaldatud ei olnud, millest tulenevalt lähtus hageja mõõtmisel joonisel toodud klaasfassaadi asukohast. Aluseks võttis kandevseinas oleva astme, millele toetub klaasfassaadi sillus. Projektis on astmega seotud klaasfassaadi asukoht, kuid reaalsuses paigaldati klaasfassaad oluliselt kaugemale. Ajutine kiletäidisega ja väikese gabariidilistest suvalistest puitprussidest valmistatud ajutine avatäide ei saa olla mõõtude võtmisel aluseks ja see ei takistanud mõõtude võtmist. - hageja vaidles vastu ehitusinseneri B.B. väitele, et käidavatel pindadel võib vahe olla 110 mm, mis võis olla ettenähtud eramusse projektijärgselt. Tegemist on hageja väitel projekteerimisveaga, sest 110 mm põranda vahesse astudes võib inimene saada jalatraumasid. Ilmselt on hageja hinnangul insener segamini ajanud ühiskondlikes hoonetes nõutud maksimaalset pulkade vahet piirdes, mis on 110 mm ja selliste väärtustega astmevalem ei ole lubatud ning võib põhjustada trepil kukkumist. -puuduv servaliist ja varvaslaud ei puuduta treppi, vaid korruse põrandat ja tegemata on põrandaparketi serv ja parketi paigaldus ning servade vormistamine ei puudutanud töövõttu. -trepi mademed on mõõdus 1,2 ja nende vahelised kaks astet ulatuvad projektijärgse klaasfassaadini. -kostja väide, et astmed ei paikne vastu trepi metalltala, on hageja hinnangul eksitav, sest astmete paigaldamisel on oluline tagada astmevalem. Tootmistolerantsidest tingitud vuugid nähtavates kohtades tihendatakse vuugitihendusmassiga. Etteheide, et astme ääred narmendavad jäi kostjale arusaamatuks, sest fotodel ei nähtu ühtegi äärt, mis narmendaks. Hageja ei ole väitnud, et kostja loobus puitastmetest, need on tarnitud ning paigaldatud, mida on näha kostja enda poolt esitatud fotodelt. - fotodelt paistab terastala ja astmete vuukide vahelt välja liim, mille osas märkis hageja, et see on varieeruv. Samas oli projektijärgselt terastala mõeldud katta spoonitud puitplaatidega, mis need vuugid oleks katnud ja nende vuukide viimistlemine ei olnudki vajalik. Kuna kostja ei tasunud arveid, jäid ka puitplaadid trepitalale paigaldamata. Kostja 17.05.2019 menetlusdokumendi lisas 6 olev foto on astmete liimimise järgselt nihkunud astmest, mille hageja paigaldas tagasi. -hageja ei nõustunud kostja väitega, et trepiastmete ja metalltala ühendused olid halvasti viimistletud, sest projekti järgi neid polegi vaja viimistleda. - peatrepi piirded valmistati sama konstruktsiooni ja samade tehnoloogiliste võtetega nagu keerdtrepi piirded ning samad on ka materjalid ja viimistlus. 3D vaadete ja jooniste võrdlemisel nähtub, et sepiste vahel olulisi sepisemustrite erinevusi ei ole, seejuures üldmulje, konstruktiivne stabiilsus ning ohutus oli saavutatud. Sepiste varieeruv pinnakaredus, vasarajäljed, ebaühtlane pinnatoon (projektijärgne viimistlus ei ole mitte värv vaid keemiliselt tumedaks töötlemine) ongi vabasepisele iseloomulikud omadused. Hageja väitis, et on saavutanud sisekujundaja poolt taotletud tulemuse ja kui pinnal esineb roostet, siis ei ole piirdeid õigesti hooldatud, sest sepispinnad vajavad kord aastas vahatamist. Objektile tarnides olid kõik tooted uued ja selles ei saa olla kahtlust, kuna tooted valmistati eritellimusena ning seega roostet paigalduse hetkel olla ei saanud. Sepiste väidetavate puuduste kohta esitatud fotodelt nähtuv ongi iseloomulik sepistele. Kostja tekitas segaduse sellega, et soovib näha autentse kuumalt teostatud vabasepise asemel külmpainutatud ja pulbervärvitud piirdele omast väljanägemist, kuigi ta viimaseid ei tellinud. Täiendavalt märkis hageja, et kostja esitatud fotodel on küll kõigil sepiselementidel konksuga otsad, mis räägib ehitusinseneri B.B. esitatud sepistega seotud etteheitele vastu. Samuti ei ole kostja oma fotodega tõendanud oma väidet, et peatrepi sepised erinevad keerdtrepi omast, sisemine ring ei ole lõpuni keeratud, vaid justkui lõigatud. Erinevusi kahe piirde elementide vahel märgata ei ole. Töödes esinevate puuduste osas on kostja esitanud järgmised tõendid: kostja 14.12.2016 e-kiri (1 kd, tlk 54), milles kostja teavitas hagejat, et üks trepiaste on paigaldatud kõveralt, vahemademed pidid olema ühest tükist, mitte kolmest; 09.06.2017 kostja e-kiri (1 kd tlk 55) peatrepp on vales kohas, viimistlus on kehv, vuugid on juba katki jne; ehitusinsener B.B. arvamus (1 kd tlk 56), fotod suveköögi ja peatrepi sepistatud piiretest (1 kd, tlk 57); fotod peatrepi mademetest ja astmetest, varvaslaua

puudumine (1 kd, tlk 58); 30.05.2016 peatrepi põhiprojekt, joonised XXX, XXX (1 kd, tlk 60, 61, 63, 64); peatrepi piirde sepiste joonis XXX (1 kd, tlk 65), 04.05.2016 esialgne peatrepi projekt (1 kd, tlk 116); fotod tööde käigus tehtud peatrepi konstruktsioonist ja paigutusest (1 kd, tlk 117 ja 118); foto peatrepi esimesest astmest (1 kd, tlk 119), foto peatrepi ja klaasfassaadi vahest (1 kd, tlk 120 ja 121), foto peatrepi sepistest (1 kd , tlk 122), foto peatrepi astmetest (1 kd, tlk 123); foto peatrepi astmete ja metalltala ühenduste halva kvaliteedi kohta (1 kd, tlk 124-127); 14.05.2019 ehitusjärelevalve insener B.B. täiendav arvamus (1 kd, tlk 129), foto peatrepi sepistatud piiretest (1 kd, tlk 130-132). Lisaks eeltoodule põhinevad kostja tõendid tunnistajate D.D. ja A.A. ütlustel ning paikvaatlusel. Hageja on asjas tööde teostamisega seonduvalt esitanud dokumentaalsed tõendid: 09.11.2016 ja 10.02.2017 aktid (1 kd tlk 22 ja 23); arved nr X ja X (1 kd tlk 24 ja 26), 01.06.2017 kostja seadusliku esindaja e-kiri, selgitused peatrepi puuduste osas (1 kd, tlk 77), Ruutmeeter Eesti OÜ põranda kasutusja hooldusjuhend (1 kd, tl 78-81, 87-89), Lincona tootetutvustus (1 kd, tlk 84-86), projektidel näidatud märkmed (1 kd, tlk 154-159), hinnapakkumised (1 kd tlk 160-162); foto tööde käigus tehtud peatrepi konstruktsioonist, märkmed (1 kd, tlk 163); 17.01.2020 ehitusinsener C.C. arvamus (2 kd, tlk 33-35). Ka tugineb hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustele ja paikvaatlusele. Kohus tuvastas, et 30.05.2016 Archicard OÜ põhiprojekti XXX (1 kd tlk 60) järgi on ettenähtud, et peatrepp peab ulatuma klaasfassaadini ja trepimademed peavad vahemademe suunalt vaadatuna olema visuaalselt ühtselt paigutatud. Asjas esitatud fotodest (1 kd, tlk 58, 120, 121) ja paikvaatlusel nähtuvast ei ulatu aga trepiastmed klaasfassaadini ja peatrepi ning klaasfassaadi vahel on ohtlik ja ilmnevalt lubatust 110 mm ületav vahe. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud vande all antud ütlustega, et klaasfassaad paigaldati trepikotta millalgi trepitala paigaldamise ja trepiastmete paigaldamise vahel. Astmete paigaldamisel märkas, et trepi ja klaasfassaadi vahel on vahe ja see ei olnud lahendus, mida tellija lootis saada. Seinad ja mõõdud ei vastanud tegelikkusele (2 kd, tlk 66). Ehitusjärelevalve inseneri B.B. arvamusest nähtuvalt on peatrepi ülevaatusel selgunud, et trepimademed 1 ja 2 ei ulatu klaasfassaadini vastavalt projektile XXX (1 kd, tlk 56). Ehitusinseneri C.C. arvamuse järgi ei ole hageja talle esitatud projektist kõrvale kaldunud. Trepikoja aken on foto järgi nihutatud umbes tellise pikkuse võrra väljapoole ja see juhtub reeglina siis, kui ei ole tehtud tööprojekti, mille järgi ehitada, vaid ehitatakse arhitektuursete jooniste järgi. Selline ehitamine eeldab, aga väga korralikku tööde koordineerimist peatöövõtja poolt. Samas infot, et trepikoja aken (klaasfassaad) nihutatakse väljapoole õigeaegselt ei esitatud ja töövõtja ei saanud ega pidanudki sellega arvestama (2 kd, tlk 33 ja 34). Kostja on hagejale etteheitnud ka seda, et peatrepi asukoht ei vastanud projektile, hageja ei alustanud trepi õigest kohast tegemist ja trepimademete plaatide mõõtmist ning hageja pidanuks välja arvestama projektis näidatult trepi algus- ja lõpp punkti, sobiva trepiastme vahe, mis tagaks selle, et peatrepi astmed asetseksid vastu klaasfassaadi raami. Kohus märgib, et kogu probleemi keskmeks on see, et klaasfassaad paigaldati väljapoole. Sellest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et peatrepi konstruktsioon, trepiastmed, mademed ei asetse projekti mõttes ettenähtud kohas. Klaasfassaadi väljapoole nihutamine, tööprojekti puudumine, tööde ebaõige koordineerimine ja vajalike kooskõlastuste võtmata jätmine tingis selle, et projektijärgset ja tellija poolt soovitud tulemust hageja ei saavutanud. Kohus märgib, et töövõtja peab lepingu täitmisel saavutama kokkulepitud tulemuse (VÕS § 635 lg 1) ning tehtud töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Hageja kohustuseks oli saavutada lepingutingimustele vastav tulemus. Hagejal lasus kohustus välja selgitada ja kooskõlastada peatrepi klaasfassaadi tegelik asukoht, sh lisanduvalt tööprojekti vajadus, vältimaks tekkinud olukorda. VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt lasus hagejal vastutusena kontrollida kolmandate isikute poolt koostatud projekte ja hageja pidi veenduma selles, et need ei ohustaks võetud eesmärgi saavutamist ja ei tooks kaasa töö lepingutingimustele mittevastavust. Ka tuli hagejal projekti XXX märkuste järgi kontrollida ehituslikke mõõtmeid objektil (1 kd tlk 60). Hageja jättis kooskõlastamata peatöövõtjaga ja tellijaga klaasfassaadi tegeliku asukoha, mis viis

kirjeldatud ja soovimatu olukorrani. Arvestades siinjuures, et hageja teadis, et klaasfassaadi ja peatrepi asukoht on omavahel ilmselgelt seotud. Projektis XXX näidatult ulatub peatrepi aste ruumi sisse ja trepiaste ei ole koridori eenduv. Põhiprojekti XXX (1 kd tlk 61), peatrepi esimesest astmest tehtud fotost (1 kd, tlk 119) ja paikvaatlusel nähtust on võimalik järeldada, et peatrepi esimene aste on esile ulatuv ning see ei vasta projektis toodule ning tegemist on puudusega. Projektis XXX on kirjas, et peatrepi sepistest piirded, dekoratiivpaneelid peavad olema keemiliselt töödeldud ja lakitud ning sepiste sisemised otsad on ettenähtud keeruga ja ringi lõpposa on lõpuni keeratud. Peatrepi sepistatud piiretest tehtud fotodelt (1 kd, tlk 122, 130 kuni 132) on võimalik sedastada, et piirete näol on tegemist naturaalse sepisega, kuid piirded ei ole lakitud (1 kd, tlk 65). Piirete keemilise töötlemise järgselt ei ole reglementeeritud, et pinnatoon võiks olla ebaühtlane. Nõustuda võib sellega, et naturaalsetel sepistel võib esineda teatavaid ebatasasusi või pinnakaredust, mis on tingitud sepise töötlemisest, kuid eeldatavaks ja iseloomulikuks ei saa pidada sepistel nähtuvat oksüdeerumist ja ülemääraseid deformeerumisi. Foto (1 kd, tlk 131) põhjal võib osundada, et oksüdeerunud ja deformeerunud sepistatud piirdega ei ole taotletud ja projektijärgne tulemus saavutatud. Asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja süül ja ebaõigest hooldamisest või vahatamata jätmisest oleks sepistele oksüdeerumine tekkinud ning hageja ei ole tõendanud, et algselt sepiste objektile tarnides ja paigalduse hetkel oksüdeerumist ja muid puuduseid ei esinenud. Kuna IV etapi töid hageja ei teostanud ja lepingujärgsed tööd ei olnud lõpetatud, siis ei saa peatrepi käsipuude puudumist lugeda puuduseks, seejuures ei olnud eeltoodu osas pooltel vaidlust. Projekti XXX (1 kd, tlk 60) järgi tuli metalltala katta tamme spooniga kaetud tisleri kilpidega, viimistlus sama, mis trepi astmetel. Hageja märkis, et terastala ja astmete vaheliste vuukide vahel paistab välja liim, mis nähtub ka fotolt (1kd tlk 125), kuid neid ei olnud vaja viimistleda, sest projekti järgi oli plaanis need katta spoonitud puitplaatidega. Puitplaadid ehk kilbid jäid hageja poolt panemata, kuna kostja ei tasunud arveid. Peatrepi puitkatteplaatide valmistamine ja paigaldamine oli ettenähtud III töömahus (1 kd, tlk 12), mille eest nõuab hageja tasu. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja trepiastme ja metalltala ühendusi viimistlema, vaid katma tamme spooniga kaetud puitkatteplaatidega, mis jäid hagejal aga paigaldamata. Ühestki tõendist ei nähtu ka seda, et kostja oleks tamme spooniga kaetud puitkatteplaatidest loobunud. Küll aga loeb kohus puitkatteplaatide paigaldamata jätmist puuduseks, mis tähendab ühtlasi seda, et peatrepi III töömahus jäi vastav kohustus täitmata. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et peatrepi astmed ei paikneks trepi metalltala vastas või, et astmete ääred narmendaksid. Põranda varvaslauad sisaldusid 13.07.2016 hinnapakkumises (1 kd, tlk 114, sirge ja painutatud varvaslaud), kuid hageja jättis need paigaldamata ja seda kinnitas hageja ka paikvaatlusel. Põranda otsa- ja servaliistusid ei nähtu viidatud hinnapakkumises ning need ei ole peatrepiga puutumuses ja vastavaid elemente ei pidanud hageja paigaldama. Põranda varvaslaudade paigaldamata jätmine on puudus ning otsa- ja servaliistusid ei loe kohus puudusteks. Kohus loeb kogumis eeltoodult käsitletud puudused (peatrepi konstruktsioon, trepiastmed, mademed ei asetsenud, arvestades klaasfassaadi tegelikku asukohta, projekti mõttes ettenähtud kohas; peatrepi sepiste ebakvaliteetsus, varvaslaudade paigaldamata jätmine, koridori esile ulatuv trepiaste) olulisteks puudusteks, mis ei vastanud lepingutingimustele. Kostja keeldumine VÕS § 111 alusel peatrepi I-III etapi tööde vastu võtmisest oli õigustatud. Kohus ei loe peatrepi I-III etapi töid VÕS § 638 mõistes vastuvõetuks ning nende tööde eest tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja põhi- ja viivise nõue on hagis näidatult kokku summas 14 421,56 eurot (põhivõlgnevus summas 7210,78 eur + viivise võlgnevus summas 7210,78 eur). Arve nr X sisust lähtuvalt on summa määratletud mõlema trepi I etapi tööde eest ja arves nr X sisalduvalt kajastub mõlema trepi II ja III etapi tööde tasu. Järelduvalt moodustub peatrepi ja suveköögi trepi I-III etapi

tööde maksumus võrdselt, so kumbki 3605,39 eurot (7210,78/2=3605,39 eurot) ja viivis samuti võrdselt so 7210,78/2=3605,39 eurot. Sellest lähtuvalt ja eeltoodud põhjendustel jätab kohus peatrepi I-III etapi tööde eest tasunõude koos viivisega summas 7210,78 eurot rahuldamata (põhinõue 3605,39 eurot ja viivise nõue 3605,39 eurot).

TsMS § 238 lg 5 alusel sularaha maksmise osas tunnistaja ütlust ega loe tasunõuet 3000 euro osas tasutuks.

lepingutes sätestatud tähtaegu tööde teostamiseks ja lepingu p 5.6 järgi on kostjal õigus hagejalt nõuda leppetrahvi. Juhul kui kohus peaks leidma, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, palus kostja teostada protsessuaalne tasaarvestus, arvestusega 0,2 % lepingu maksumusest päevas, selle hetke seisuga, mil kohus loeb tööd kostja poolt vastuvõetuks. Hageja hinnangul on kostja leppetrahvi esitanud alles kohtumenetluses, st hilinenult ja see on pahauskne, kuna kostja ei ole vastavast nõudest hagejat eelnevalt teavitanud. Hageja ei ole leppetrahvi osas vastutav (sh tegemata IV etapi tööde osas), kuna kostja ei tasunud tööetappide eest esitatud arveid ja kostja oli vastuviivituses. Ka ei vasta protsessuaalne tasaarvestus elementaarsetele nõuetele (1 kd, tlk 74, 146, 147, 2 kd, tlk 94). Lepingute p 5.6 sätestab, et töövõtja maksab tellijale tööde valmimise lõpptähtaja ületamise eest viivist 0,2% lepingu maksumusest iga hilinenud päeva eest (1 kd tlk, 10 ja 17). Kohus on seisukohal, et lepingute p 5.6 kohaldub oma sõnastuses üksnes kõikide lepinguliste tööde lõpptähtaja ületamise osas, kuid tööde lõpptähtaega lepingute lisades 1 (1 kd, tlk 12 ja 19) näidatult ei ole saabunud ja lepingute p 5.6 sätestatud sanktsioon viivise näol ei rakendu. Vastaval põhjusel ei ole kostja protsessuaalne tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Teiseks taotles kostja tasaarvestuse korras tasaarvestada hageja tasunõue puuduste kõrvaldamise maksumusega (1 kd, tlk 109). Kostja kõrvaldas peatrepi piirete metallkonstruktsioonil esinenud puudused, tööde maksumuseks oli 1080 eurot (Neoteric OÜ arve nr X, 1 kd, tlk 128). Kostja esitas OÜ Straix hinnapakkumise kahe trepiastme ja platvormide pikendamise ning metallkonstruktsiooni viimistluse kohta spooniga summas 4135 eurot (1 kd, tlk 115). Eeltoodud hinnapakkumised ei sisalda trepikäsipuude valmistamist ning keerdtrepi metallkonstruktsiooni parandustöid. Meistrimööbel OÜ hinnapakkumine (1 kd, tlk 112) sisaldab peatrepi puitastmete, servaliistude ja trepikäsipuude valmistamist, paigaldust ja ümberehitust vastavalt projektidele XXX, XXX, XXX, maksumuseks 6000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 7200 eurot. Kostja märkis, et hinnapakkumised kajastavad töid, millised olid peatrepil esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei saavuta tegelikult tulemust, mida hagejalt ootas, kuna trepp jääb endiselt valesse asukohta ning esimene aste väljaulatuvaks, kuid trepiastmed pikendatakse klaasfassaadini (tagatakse ohutus) ja tehakse ära metallkonstruktsiooni viimistlus spooniga, trepikäsipuude ja varvaslaudade paigaldus (1 kd, tlk 109). Täiendavalt esitas kostja Neoteric OÜ hinnapakkumise suveköögi keerdtrepiga kaasnenud kahju osas. Kahju on summas 3390 eurot, sisaldab käibemaksu (1 kd, tlk 167, 169). Peatrepi metallkonstruktsiooni ümbertegemise kohta esitas kostja 12.02.2019 maksekorralduse nr 12/02 summas 1080 eurot (1 kd, tlk 170). Kokku moodustub puuduste kõrvaldamise maksumus summas 8605 eurot. Alternatiivselt palus kostja lugeda puuduste kõrvaldamise maksumuseks trepi lepingus määratud hind. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-16 ja VÕS § 197 lg 1 ja 2 ja leidis, et kuivõrd hageja esitas kostjale arved pärast pooliku ja puudustega töö tegemist, siis ei muutunud tasunõue enne tasaarvestusolukorda sissenõutavaks, kuivõrd tasaarvestusega hageja nõue lõpeb, siis ei saa hagejal olla ka viivise nõuet. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks enne tasaarvestusolukorra tekkimist või ei kata kostja nõue täies ulatuses hageja põhinõuet, palus kostja vähendada hageja viivise nõuet (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). Arvestades vaidluse olemust, siis tuleb viivise nõuet kostja hinnangul vähendada nullini, tegemist on vastastikuste nõuetega ja kostja on lepingu täitnud rahaliselt suuremas mahus, kui ta on hagejalt vastusooritusena saanud, ka tuleb arvestada, et kostja on tarbija ja tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepingutega, mille sisu, sh viivis ei kuulunud läbirääkimistele (1 kd, tlk 192, 193). Hageja leidis seevastu, et kostja käsitlus puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta on asjakohatu ja see tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja pole esitanud täitmisnõuet puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu ei esine kahjunõude esitamise eeldust (1 kd, tlk 150, 2 kd, tlk 95).

Tasaarvestuse aluseks oleva nõude maksmapanekuks ei ole vajalik vastuhagi esitamine. Protsessuaalse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-42-12, p 10 jt). Protsessuaalne tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole hagi rahuldab, ei ole tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses ja selline protsessuaalne tasaarvestus on lubatav (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-23-11, p 10). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on vastava tasaarvestuse avalduse kohtule esitanud ja selles sisaldub, milliseid poolte nõudeid kostja tasaarvestada soovib. Ka on kostja esile toonud nõude aluseks tulenevad asjaolud ja tõendid. Seega vastab tasaarvestuse avaldus nõuetele. Kohus on eelnevalt tõendite pinnalt tuvastanud, et peatrepi osas esinesid puudused ja hageja vastutab peatrepi osas esinevate puuduste eest. Suveköögi trepi osas luges kohus tööd vastuvõetuks ning keerdtrepi osas on hageja tasunõue sissenõutav, puuduseid kohus ei tuvastanud. Kostja tasaarvestuse avalduses toodut (hageja tasunõude tasaarvestus puuduste kõrvaldamise maksumusega) võib kvalifitseerida kui kahjunõuet (VÕS § 115 lg 1). Eelnevat toetab ka lepingute p-s 5.2 (1 kd, tlk 10 ja 17) sätestatu, mille kohaselt lepingus tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingu poolele tekitatud kahju eest kannavad pooled täielikult ja tingimusteta vastutust selle kahju ulatuses. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja käsitlus puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta oleks asjakohatu ja kuna kostja pole esitanud täitmisnõuet puuduste kõrvaldamiseks, siis ei esine kahjunõude eelduste täidetust. Kahjunõude eelduseks ei ole täitmisnõude esitamine hagejale ja kohus leiab, et kostjal oli õigus täitmisnõude asemel esitada hagejale kahjunõue. Kohus peab kostja Meistrimööbel OÜ, Neoteric OÜ ja OÜ Straix hinnapakkumistes (1 kd, tlk 112, 115 ja 128) kajastuvaid kulusid põhjendatuks, kuivõrd nimetatud kulud on seotud tõendatult peatrepi puudustega ja on põhjuslikus seoses hageja lepingu rikkumisega ning kahjunõude eeldused on täidetud. Kulutused ei sisalda seejuures IV tööde etapis näidatud trepikäsipuude valmistamist. Hageja ei ole kostja tasaarvestuse avaldusele, mis puudutab hinnapakkumistes toodud kulutuste liikide ega suuruste osas esitanud vastuväiteid. Kohus on eelnevalt lugenud suveköögi trepi tööd I-III etapi osas vastuvõetuks ja puudusteta ning seetõttu ei pea kohus suveköögi trepi kahju summas 3390 eurot (1 kd, tlk 167, 169) põhjendatuks ja selles osas jätab kohus kahjunõude rahuldamata. Eelmärgitut arvestades on kostja tasaarvestusel kasutatavad nõuded põhjendatud 12 415 euro (1080+4135+7200) ulatuses ning hageja suveköögi trepi tasunõue 3605,39 eurot on tasaarvestuse tulemusena VÕS § 197 lg 2 alusel lõppenud. Kohus tasaarvestas kostja nõude hageja tasunõudega, mis tuleneb suveköögi trepi tasunõudest 3605,39 eurot, kuivõrd kostja ei ole esitanud tasaarvestuse avaldust viivise tasaarvestamiseks. Arvestades, et tasaarvestuse tulemusena on hageja tasunõue suveköögi trepi osas lõppenud, siis ei ole hagejal ka nõutavat kõrvalnõuet ja sellest lähtuvalt jätab kohus kostja alternatiivsena esitatud vastuväited viivise vähendamise osas tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2021. a otsusega nr 2-18-18490.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.