Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Viru Maakohtule on esitatud Narva linn, Tallinna mnt 21 korteriühistu avaldus K võlgnevuse väljamõistmiseks.

S vastu

Kinnistusregistri andmetel oli K S kuni 11.11.2019 aadressil XXX asuva korteriomandi omanik ja Narva linn, Tallinna mnt 21 korteriühistu liige, kes oli AÕS § 75 lg 1 ja KrtS § 40 järgi kohustatud tasuma majandamiskulusid. Alates 01.04.2018 ei ole puudutatud isik tasunud avaldajale majandamiskulusid ning 01.08.2019 seisuga oli võlgnevus avaldaja ees ajavahemikul 01.08.2018 kuni 01.08.2019 esitatud arvete eest summas 673.44 eurot, millele lisanduvad viivised summas 29.87 eurot. K S kuuluv korteriomand müüdi täitemenetluses 08.11.2019. Kohtutäitur kandis korteriomandi müügist saadud rahast hagejale 450.00 eurot majandamiskulude võlgnevuse katmiseks ning nimetatud summast kustutati osaliselt kostja võlgnevus hageja ees perioodi 01.04.201831.12.2018 eest. Ajavahemiku eest alates 01.09.2019 kuni 31.10.2019 esitati puudutatud isikule majandamiskulude arved kogusummas 75.30 eurot, s.o summas 28.68 eurot 2019 septembrikuu eest ja summas 46.62 eurot 2019 oktoobrikuu eest ning arvestati viivised kogusummas 8.79 eurot. Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees suurenes 84.09 euro võrra. Avalduse esitamise aja seisuga on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees majandamiskulude osas summas 337.40 eurot (673.44 + 29.87 – 450.00 + 75.30 + 8.79) perioodil 01.01.201931.10.2019 esitatud arvete eest. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus summas 337.40 eurot. K Š teatas 06.04.2020 e-kirjas (dtl 121), et korter müüdi enampakkumisel ja võlg korteri eest pidi olema kustutatud korteri müügist saadud rahast, kuna korter müüdi võlgnevusega. Avaldaja jäi 15.05.2020 vastuses (dtl 125-127) avalduses taotletu juurde ja leidis, et puudutatud isiku väide, et majandamiskulude võlgnevus avaldaja ees kustutati täies mahus korteriomandi müügist saadud rahast, on väär ning paljasõnaline. Täitemenetluses asjade müügist saadud tulemi jaotamine toimub TMS § 105 lg 1 alusel, lähtudes sissenõudja pandiõiguse tekkimisest ja arvestades KrtS § 44 sätestatud korteriühistu pandiõiguse suurust, milleks on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. Puudutatud isik ei ole tasunud majandamiskulusid 01.04.2018 kuni 11.11.2019 summas, mis ületab KrtS § 44 sätestatud korteriühistu pandiõiguse suurust. Korteriomandi müügist saadu arvelt kustutas kohtutäitur osaliselt puudutatud isiku võlgnevuse hageja ees summas 450.00 eurot, ülejäänud summas, s.o 337.40 eurot vastutab puudutatud isik korteriomandis tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste ees KrtS § 43 lg 2 järgi. 03.09.2020 kohtuistungile puudutatud isik ei ilmunud. Avaldaja selgitas, et puudutatud isik ei tasunud majandamiskulusid alates aprillist 2018, korteriomandi müügist on osaliselt võlg tasutud, ka pärast maksekäsu kiirmenetluse alustamist võlgnik mitu kuud ei maksnud. Korteriomandi pinna vähenemine tuleneb korteriühistu 2019 otsuses arvestuse muutmise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses mh korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kuigi avaldaja on esitanud oma nõude (ja järgnevad menetlusdokumendid) hagivormis, võttis kohus nõude eelviidatud sättega kooskõlas menetlusse hagita menetluse 2(4)

avaldusena. Eelnevast tulevalt peab kohus põhjendatuks asendada korteriühistu esitatud menetlusdokumentidele osutades viited menetlusosalistele vastavalt kui avaldajale ja puudutatud isikule. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (dtl 133-137) on tõendatud, et puudutatud isik oli kuni 11.11.2019 korteri XXX (registriosa XXX) omanik. Korteri omanikuna on alates 11.11.2019 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud B L kinnisvara OÜ. Tallinna mnt 21, Narva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Narva linn, Tallinna mnt 21 korteriühistu. KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et puudutatud isiku korter võõrandati täitemenetluses, seega on kuni korteri võõrandamiseni tekkinud võlgnevuste osas ainuvõlgnikuks korteriühistu ees K Š. Puudutatud isik oma vastuväites ei vaidlustanud nõude suurust ja selle kujunemist, vaid vastuväite põhjal on tema arvates võlgnevus tasutud korteri enampakkumisel saadud summade arvel. Puudutatud isik ei ole oma väidet tõendanud, samuti ei ilmunud vastuväite selgitamiseks kohtuistungile. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees perioodi mai 2018 – oktoober 2019 eest oli 01.10.2019 seisuga 787.40 eurot (teatised dtl 44-53). Puudutatud isik ei ole väitnud ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isik oleks nimetatud perioodi kestel teinud makseid majandamiskulude tasumiseks. Perioodi eest mai 2018 – jaanuar 2019 on võlgnevuste katteks arvestatud vaid kohtutäituri poolt korteri müügi arvelt korteriühistule tasutu summas 450.00 eurot (tõend dtl 43, maksekorraldus dtl 147, jaanuar 2020 teatis dtl 54). Eelnevast tulenevalt võlgneb K Š avaldajale veel 337.40 eurot, mida ka avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista. Võlgnevus koosneb järgnevatest: hooldustasu, gaasiteenindus, küte, muid teenuseid puudutatud isik perioodil jaanuar 2019-oktoober 2019 ei ole tarbinud (teatised dtl 44-53). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3(4)

Kohus on eelnevast tulenevalt kokkuvõtvalt seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid, mistõttu tuleb temalt võlgnetav summa 337.40 eurot perioodi 01.01.2019-31.10.2019 eest välja mõista. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50.00 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 170.00 euro (ilma käibemaksuta) eest (s.h 20.00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna). Esindaja tunnihind on lisatud arvete (dtl 142, 143, 145) põhjal keskmiselt 50.00 eurot, kokku on esindajal kulunud 3,3 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas kokku 220.00 eurot (s.o riigilõiv 50.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 170.00 eurot).

/digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.