08.08.2025, Narva Heleen Jääger Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu avaldus G T , J J ja M R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu (registrikood 80170377), seaduslik esindaja A M ja lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Puudutatud isik G T (isikukood xxx ) Puudutatud isik J J (isikukood xxx )
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Puudutatud isik M R (isikukood xxx) Kirjalik menetlus
2.Rahuldada Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu avaldus osaliselt.
3.Välja mõista G T (isikukood xxx), J J (isikukood xxx) ja M R (isikukood xxx) solidaarselt Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu (registrikood 80170377) kasuks põhinõue 1557,50 eurot seoses ajavahemikul 01.06.2023– 30.04.2025 tekkinud majandamiskulude võlgnevusega korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eest.
Välja mõista G T , J J ja M R solidaarselt Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu kasuks menetluskulud 350 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
2-24-15880 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu (avaldaja) esitas 18.10.2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule avalduse G T (puudutatud isik I) ja V Z õigusjärglaste J J (puudutatud isik II) ja M R vastu, milles palus neilt solidaarselt välja mõista 26.06.2025 seisuga tekkinud võlgnevus 1557,50 eurot. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele Ida-Viru maakonnas Narvas Tallinna mnt 17 asuvas kortermajas korteriomand nr xx üldpinnaga 39,40 m 2. Puudutatud isikud tasuvad korteriühistu majandamiskulude eest ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Puudutatud isikute põhivõlg avaldaja ees 26.06.2025 seisuga on 1557,50 eurot. Võlgnevuse moodustab teenustasu, remondifondi maksed, gaasiseadmete hoolduskulud ja küttekulud. Teenustasu aluseks on üldkoosoleku otsused ning makse suurus sõltub korteriomandi üldpinnast. Üldkoosoleku 03.05.2023. a otsusega kehtestati teenustasu tariif 0,75 eur/m 2, mis kehtis 2023. a juunist kuni 2024. a märtsini, üldkoosoleku 17.04.2024. a otsusega kehtestati alates 2024. a aprillist tariif 0,8 eur/m2 23.05.2023. Sama otsusega kinnitati remondifondi tariif 0,15 eur/m 2. Küttega seotud kulude aluseks on tarnija arved. Küttekulu arvestatakse selliselt, et tarnija arves nõutud summa jagatakse elamu ruutmeetrite arvuga, saades ühe ruutmeetri maksumuse, ning ühe korteriomandi küttekulu saamiseks korrutatakse ühe ruutmeetri maksumus konkreetse korteriomandi köetava pinnaga. Vee ja gaasikulu sel perioodil ei arvestatud. Gaasiseadmete teenindustasu aluseks on majanduskava ja teenust osutava ettevõtte arved. Arve esitatakse kord kvartalis, arve summa jagatakse 54-ga ja seejärel 3-ga. Puudutatud isikute seisukohad ja vastuväited
2.Puudutatud isikud I ja III avalduse kohta seisukohta ei esitanud.
3.Puudutatud isik II vastas e-kirjaga, et ta ei nõustu korteriühistu nõudega. Tema sõnul esitab tema esindaja peagi seisukoha.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus eemaldab toimikust korduvalt esitatud avalduse ja selle lisad digitoimiku lehekülgedel 54–191. Avaldus ja lisad on olemas lehekülgedel 1–53.
5.Kohus rahuldab osaliselt Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu avalduse.
6.Puudutatud isikutest on avalduse kohta midagi vastanud üksnes puudutatud isik II. Tema vastus ei vasta siiski TsMS §-des 334–340 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Puudutatud isikule II on 18.03.2025. a määruses selgitatud kohtule esitatavate menetlusdokumentide sisu- ja vorminõudeid. Eelnev ei tähenda, et kohus ei kontrolliks nõude põhjendatust. Kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja tõendatust ka ilma vastuväideteta (TsMS § 477 lg 7). Puudutatud isikule II on antud piisavalt aega avalduse kohta seisukoha esitamiseks.
7.Narva linn, Tallinna mnt 17 korteriühistu nõuab G T , J J ja M R võlgnevuse väljamõistmist, sest puudutatud isikud ei maksnud korteriomandiga seotud kulude eest täies ulatuses. Nõue võib rahuldamisele kuuluda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.
2(5)
2-24-15880
8.Korteriühistu nõude rahuldamine eeldab, et võlgnik on korteriühistu liige. Lisaks peab korteriühistu tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Majandamiskulud ja korteriomanike kohustuste jaotus nende kandmisel tuleb välja tuua majanduskavas, mille koostab juhatus ja kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 1 p-d 3–5, lg 3). Kohustuste jaotus ja tasumise kord tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi teevad korteriomanikud perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi võivad korteriomanikud korteriühistu põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Sellisel juhul tuleb põhikirjas ette näha seegi, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).
9.Tallinna mnt 17 on korteriomanditeks jagatud kinnisomand ning avaldaja on loodud 21.03.2002 kaasomandi majandamiseks ja liikmete ühiste huvide esitamiseks (dtl 38). G T , J J ja M R kuulub Ida-Viru maakonnas Narvas Tallinna mnt 17 korterelamus korteriomand nr xxx üldpinnaga 39,40 m2, 394/25141 mõttelist osa kinnistust (dtl 294). Korteriomandi omanikena on puudutatud isikud avaldaja liikmed (KrtS § 1 lg 4). Asjaolu, et puudutatud isikute vahel võib olla vaidlus omandi üle, ei tähenda, et majandamiskulusid ei tule tasuda. Korteriühistu liikmetena on puudutatud isikutel avaldaja ees KrtS-st tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus. Ühistu liikme kohustust osaleda majandamiskulude kandmisel täpsustavad ka avaldaja põhikirja p-d 3.11, 3.11.1 ja 3.12 (dtl 41). Nende sätete järgi peavad liikmed tegema sihtotstarbelisi makseid ja maksma kütte eest vastavalt kaasomandi osa suurusele ning tegema muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt üldkoosoleku otsusele.
10.Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isikute võlgnevus koosneb teenustasust, remondifondi maksetest, gaasiseadmete hooldustasust ja tasust kütte eest. Esitatud
3(5)
2-24-15880 materjalidest võib järeldada, et võlgnevust on arvestatud ajavahemiku 01.06.2023– 30.04.2025 eest. Võlgnevust ei ole arvestatud kuni 26.06.2025.
11.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda järgmiste kulude eest: Kululiik ja suurus
Alus
Teenustasu Korteriühistu 03.05.2023. a 2 0,75 eur/m ajavahemikul üldkoosoleku otsus (dtl 31–33); 01.05.2023–31.03.2024
Korteriomandi eest arvestatud kulu Kajastatud arvetel (dtl 15–24) 29,55 eurot (0,75 x 39,40 = 29,55);
Korteriühistu 17.04.2024. a üldkoosoleku otsus (dtl 34)
12.Korteriomanike üldkoosoleku otsuse ja majanduskava alusel on võimalik kehtestada kulude kandmine ning arvestamise aluseks olevate tariifide suuruseid. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et üldkoosoleku otsused on tühised.
13.Võlgnevuse koguarvestus 1557,50 eurot on arvete ja võlgnevuse väljavõtte alusel jälgitav (dtl 12, 312). Korteriomandiga seotud majandamiskulude eest maksti ebapiisavalt. Avaldaja on arvestanud tehtud makseid (dtl 12, 13, 312, 313, 314). Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et nad oleks teinud makseid piisavas ulatuses. Kohustuse õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmata jätmise korral on tegemist rikkumisega. Võlausaldaja võib rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt. Puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1557,50 eurot ajavahemikul 01.06.2023–30.04.2025 tekkinud võlgnevuse eest. Kohus ei mõista puudutatud isikutelt välja alates 01.05.2025 tekkinud võlgnevust.
4(5)
2-24-15880
15.Kohus rahuldas avalduse nõude, mistõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.
16.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 27.06.2025 (dtl 311). Nimekirja järgi on avaldaja menetluskulud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 850 eurot. Nimekirja järgi kulus esindajal toimingute tegemisele 8,5 tundi. Nimekirja järgi osutas esindaja õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta).
17.Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista (dtl 8). Esindaja ei ole esitanud TsMS § 175 lg-le 1 vastavat kinnitust. Eelnev ei välista iseenesest lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Kohus peab lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks siiski üksnes menetlustoimingute eest, mille puhul on esindaja osalemine nende tegemisel tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole asja materjalidest võimalik järeldada, et esindaja osales kohtumenetluses enne 04.06.2025 toimunud istungit, sh koostas avalduse ja selle täiendused. Avaldused olid puudustega ning need on allkirjastanud avaldaja seaduslik esindaja. Kohus peab põhjendatuks esindaja toiminguks istungiks ettevalmistumist ja istungil osalemist, nendele kulunud aega kahe tunni ulatuses ning 27.06.2025. a vastuse koostamisele kulunud aega. Kohus nõustub, et 100 euro suurune tunnihind mitteadvokaadist esindaja puhul on praegusel juhul põhjendatud. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on järelikult kokku 300 eurot (3 x 100 = 300). Esindaja ei ole käibemaksu välja toonud, mistõttu sisaldavad väljamõistetavad menetluskulud käibemaksu. Kohus mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja 350 eurot (300 + 50 = 350) (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.