Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
9. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-137131
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi A.A. vastu põhivõlgnevuse 952 euro 84 sendi, viivise ja intressi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja (määruskaebuse esitaja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 6. detsembril 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.A. (kostja) vastu 1592 euro 96 sendi saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 21. jaanuaril 2020 vastuväite. Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 952 eurot 84 senti, viivise ja intressi saamiseks.
Tartu Maakohus võttis hagi 18. veebruari 2020. a määrusega menetlusse.
Kostja esitas 9. märtsil 2020 esialgse vastuse hagile ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ning palus juriidiliste teadmise puudumise ja keerulise majandusliku olukorra tõttu määrata esindaja riigi õigusabi korras.
Tartu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2020. a määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus määras, et kostjale tuleb anda riigi õigusabi esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Marina Valge (advokaat).
Advokaat esitas 20. aprillil 2020 seisukoha, milles palus kohtul mh kaaluda riigi õigusabi osutamise vajalikkust kostjale.
Kostja esitas 15. mail 2020 seisukoha riigi õigusabi andmise jätkuvuse vajalikkuse kohta. Kostja hinnangul tuleb advokaadi M. Valge esindus käesolevas asjas lõpetada advokaadi kuritahtliku tegevuse tõttu kostja õiguste kaitsmisel, samuti esindaja asjatundmatuse tõttu. Kostja taotleb uue esindaja määramist riigi õigusabi korras. Kostjal endal puuduvad piisavad juriidilised teadmised.
Tartu Maakohus rahuldas 18. mai 2020. a määrusega advokaadi 20. aprilli 2020. a taotluse tsiviilasjas riigi õigusabi jätkuvuse hindamiseks. Kohus määras, et kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas enam riigi õigusabi saama õigustatud isikuks riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 mõttes. Kohus lõpetas sama määrusega kostjale Tartu Maakohtu
Kostja esitas 2. juunil 2020. a määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu
18. mai 2020. a määruse ning teha uus määrus. Kostja palus määrata riigi õigusabi korras esindaja tema ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja tervisliku seisundi (XX) tõttu. Lisaks taotles kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks, kuna tal puuduvad rahalised võimalused riigilõivu tasumiseks.
rahvusvahelistel maali konkurssidel. Samas on need summad kostjale tema toetajate poolt sularahas tagasi makstud. Kostjal ei ole alates maikuust rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik tasuda võlausaldajatele maksegraafiku alusel. Kostja õde ja ema annavad talle iga kuu lõpus toiduraha. Kostjale ei kohaldu sotsiaalhoolekande abi, kuna tema igakuine sissetulek on suurem kui 400 eurot. Maakohus tegi vaidlustatud määruse põhjusel, et kostja kaebus ei jõuaks ringkonnakohtusse. Kostja hinnangul ei vastanud maakohtu poolt välja toodud faktilised asjaolud tegelikkusele ning sellise lahendi eesmärgiks oli kaitsta advokaati. Kostja arvates tuleb riigi õigusabi tema suhtes lõpetada advokaadi asjatundmatuse, mitte selle tõttu, et kostja on ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Kostjal puuduvad piisavad juriidilised teadmised. Samuti on tal raske tervislik seisund.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele.
Kuivõrd maakohus ei ole otsustanud kostja 2. juuni 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmist, tuleb asi saata tagasi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama.
Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).
TsMS § 191 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.