1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a määrus osas, millega maakohus kohustas A.A.d tasuma 2. juuni 2020. määruskaebuse esitamisel riigilõivu (50 eurot). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Saata tsiviilasi tagasi Tartu Maakohtule A.A. 2. juuni 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 25. juuni 2020. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: "Jätta rahuldamata A.A. taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks."
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 6. detsembril 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.A. (kostja) vastu 1592 euro 96 sendi saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 21. jaanuaril 2020 vastuväite. Pärnu Maakohtu 28. jaanuari 2020 määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13. veebruaril 2020 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 952 eurot 84 senti, viivise ja intressi saamiseks.
Tartu Maakohus võttis hagi 18. veebruari 2020. a määrusega menetlusse.
Kostja esitas 9. märtsil 2020 esialgse vastuse hagile ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ning palus juriidiliste teadmise puudumise ja keerulise majandusliku olukorra tõttu määrata esindaja riigi õigusabi korras.
Tartu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2020. a määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus määras, et kostjale tuleb anda riigi õigusabi esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Marina Valge (advokaat).
Advokaat esitas 20. aprillil 2020 seisukoha, milles palus kohtul mh kaaluda riigi õigusabi osutamise vajalikkust kostjale.
Kostja esitas 15. mail 2020 seisukoha riigi õigusabi andmise jätkuvuse vajalikkuse kohta. Kostja hinnangul tuleb advokaadi M. Valge esindus käesolevas asjas lõpetada advokaadi kuritahtliku tegevuse tõttu kostja õiguste kaitsmisel, samuti esindaja asjatundmatuse tõttu. Kostja taotleb uue esindaja määramist riigi õigusabi korras. Kostjal endal puuduvad piisavad juriidilised teadmised.
Tartu Maakohus rahuldas 18. mai 2020. a määrusega advokaadi 20. aprilli 2020. a taotluse tsiviilasjas riigi õigusabi jätkuvuse hindamiseks. Kohus määras, et kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas enam riigi õigusabi saama õigustatud isikuks riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 mõttes. Kohus lõpetas sama määrusega kostjale Tartu Maakohtu
23.märtsi 2020. a määrusega antud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus vabastas advokaadi riigi õigusabi osutamise kohustusest. Riigi õigusabi kulud jäid kostja kanda. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse temale käesolevas tsiviilasjas uue esindaja määramiseks riigi õigusabi korras.
Kostja esitas 2. juunil 2020. a määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu
18. mai 2020. a määruse ning teha uus määrus. Kostja palus määrata riigi õigusabi korras esindaja tema ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja tervisliku seisundi (XX) tõttu. Lisaks taotles kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks, kuna tal puuduvad rahalised võimalused riigilõivu tasumiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHAD
9.Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuid võimaldas kostjal tasuda riigilõiv (50 eurot) kolme osamaksena. Määruse resolutsiooni kohaselt tuleb kostjal tasuda esimene osamakse 15 eurot määruse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, teine osamakse 15 eurot määruse jõustumise kalendrikuule järgneval kuul ning kolmas osamakse 20 eurot määruse jõustumise kalendrikuu ülejärgmisel kuul. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasu, jätab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 637 lg 1 p 3 alusel määruskaebuse menetlusse võtmata. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Maakohtu määruse kohaselt tuleb kostjal tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Samas ei ületa määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv (50 eurot) kostja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on maha arvestatud mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega ei ole täidetud TsMS § 182 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi saamiseks. Sellele vaatamata võimaldas maakohus kostjal tasuda riigilõiv kolme osamaksena. Maakohus arvestas kostja igakuiseid kulutusi ja kohustusi ning leidis, et riigilõivu korraga tasumine võib kostja raskesse olukorda seada. Riigilõivu tasumine kolme osamaksega ei ole kostja majanduslikku seisukorda arvestades kostja jaoks liigselt koormav. Maakohus leidis, et kostjale riigi õigusabi korras uue esindaja määramine ei ole põhjendatud ning jäi maakohtu 18. mai 2020. a määruses toodud seisukohtade juurde. Maakohus lisas, et kostjale riigi õigusabi korras esindaja määramine ei anna menetluse tulemusele midagi juurde, sest kostja on vaidlustanud määruse, millega kohus lõpetas kostjale riigi õigusabi andmise. Seejuures on kostja määruskaebus piisavalt selge, vajalike asjaolude ja põhjendustega ning seda on võimalik menetleda. Seetõttu puudub vajadus määrata kostjale riigi õigusabi korras esindaja.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Kostja esitas 5. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kostja taotlus menetlusabi saamiseks ning anda kostjale menetlusabi riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võtab kostja igakuiselt pangakontolt sularaha, kuna ta on sügava liikumispuudega ning peab hooldustöötajale tasuma toidu ja ravimite ostmise eest. Kostja on ka XX, mistõttu peab ta ostma XX. Samuti tasub kostja sularaha eest taksoarveid. Kostja on teinud mitmeid kandeid internetis (nt PayPal) põhjusel, et ta saaks osaleda
rahvusvahelistel maali konkurssidel. Samas on need summad kostjale tema toetajate poolt sularahas tagasi makstud. Kostjal ei ole alates maikuust rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik tasuda võlausaldajatele maksegraafiku alusel. Kostja õde ja ema annavad talle iga kuu lõpus toiduraha. Kostjale ei kohaldu sotsiaalhoolekande abi, kuna tema igakuine sissetulek on suurem kui 400 eurot. Maakohus tegi vaidlustatud määruse põhjusel, et kostja kaebus ei jõuaks ringkonnakohtusse. Kostja hinnangul ei vastanud maakohtu poolt välja toodud faktilised asjaolud tegelikkusele ning sellise lahendi eesmärgiks oli kaitsta advokaati. Kostja arvates tuleb riigi õigusabi tema suhtes lõpetada advokaadi asjatundmatuse, mitte selle tõttu, et kostja on ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Kostjal puuduvad piisavad juriidilised teadmised. Samuti on tal raske tervislik seisund.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma 2. juuni 2020. a määruskaebuse esitamisel riigilõivu (50 eurot). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on määruskaebuses palunud maakohtu määruse tühistada ja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks rahuldada. Määruskaebusest ei nähtu, et kostja sooviks vaidlustata maakohtu määrust osas, milles kohus jättis tema taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väiteid riigi õigusabi andmise kohta on seotud maakohtu 18. mai 2020. a määruse vaidlustamise sooviga kostja poolt. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määrust osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma 2. juuni 2020. a määruskaebuse esitamisel riigilõivu (50 eurot kolme osamaksena).
14.Maakohus on 18. mai 2020. a määrusega lõpetanud kostjale 23. märtsi 2020. a määrusega otsustatud riigi õigusabi andmise (dtl-d 365–370). Kostja on 2. juuni 2020. a määruskaebusega soovinud maakohtu 18. mai 2020. a määruse vaidlustada (dtl-d 379–405). Määruskaebuse esitamisel taotles kostja riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega kostja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuid kohustas teda tasuma riigilõivu (50 eurot) kolme osamaksena (dtl-d 722–726).
15.TsMS § 652 lg-st 8 ja §-st 659 tulenevalt ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ekslikult leidnud, et kostjal tuleb riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 14 kohaselt tasuda Tartu Maakohtu 18. mai 2020. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. RLS § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt on riigi õigusabi menetlusabi alaliik ning seega kohaldub RLS § 22 lg 1 p-s 10 sätestatu ka riigi õigusabi taotluse puhul. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kostja maakohtu 18. mai 2020. a määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasuma ning lõivu tasumiseks menetlusabi saamise küsimust ei tõusetu.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele.
Kuivõrd maakohus ei ole otsustanud kostja 2. juuni 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmist, tuleb asi saata tagasi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama.
Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).
TsMS § 191 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.