Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
08.09.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18022
Tsiviilasi
XX (X) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Relvik Pankrotihaldur Maarja Roht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2020 määrus osas, milles kohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni punkt 6), ning saata asi tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid (tööleping, väljavõte töötamise registrist, HH e-kiri, võlgniku kiri fresha.com-le).
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.30.11.2017 esitas võlgnik kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohtu 11.01.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihaldur. 10.04.2019 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.06.11.2019 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, milles palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas märkis haldur, et on tuvastanud pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lõike 2 punktides 4 ja 5 väljatoodud asjaolusid, mille alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Halduri hinnangul on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve sellega, et kasutas rahalisi vahendeid suuremas ulatuses, kui seaduses ette nähtud. Lisaks on haldur tuvastanud, et võlgnik on varjanud/ varjab ka praegusel ajal oma sissetulekuid. Vaatamata võlgniku selgitustele töötuna arvel oleku osas on pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik tegeleb iluteenuste pakkumisega (XXX) ning on märgitud meigikunstnik/ stilist/ ürituste koordinaatoriks ettevõttes Y. Mistahes tasusid töötasuna/ töövõtu eest ei ole aga pankrotimenetluse jooksul võlgniku arvelduskontole laekunud. Halduri hinnangul on võlgnik esitanud ebaõigeid/ ebatäielike andmeid oma vara ja sissetulekute kohta.
3.Võlgnik vaidles pankrotihalduri seisukohale vastu ja palus algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik tõi välja, et ei ole rahalisi vahendeid lubatust suuremas ulatuses kasutanud. Kui võrrelda võlgniku pangakonto väljavõtet ja halduri aruandes esitatud tabelit, on haldur arvestanud arestitava sissetuleku hulka nii sissetuleku, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude kui sissetuleku, millele ei saa pöörata sissenõuet). Laekuvate summade vähenemine tulenes vanemahüvitise lõppemisest, suurenemine alates detsembrist aga seetõttu, et mingil määral hakkas laekuma nooremale lapsele makstav elatis (nii isalt kui kohtutäituri vahendusel). Seega ei olnud laekumiste suurenemine tingitud sellest, et haldur esitas võlgnikule päringu sissetulekute kohta.
4.Võlgnik selgitas, et kuna tema väiksem laps ei ole veel 3-aastane, ei ole võlgnik saanud senini täielikult pühenduda tööotsingutele. Samas selleks, et lapse 3-aastaseks saamisel oleksid erialase töö otsingud lihtsamad, on ta teinud lapsehoolduspuhkuse ajal mitmeid tasuta promotöid ning kajastanud neid ka leheküljel XXX. Nt pildistamised ajakirjale T, kus ta on teinud mitmeid kordi meiki tasu saamata, mida kinnitavad ajakirja e-mailid võlgnikule. Viidatud e-kirjades kinnitatakse, et vastutasuks meigi tegemise eest teeb ajakiri võlgnikule reklaami ajakirja sotsiaalmeedias (Facebook ja Instagram). Leheküljel XXX on koondatud mitmete ilutegijate tööd, mh pildid NN, PP, S, I töödest. Y leheküljel olev info on jäänud sinna varasemast ajast. Võlgnik on palunud info eemaldada. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus tegi 17.02.2020 määruse, millega: lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; märkis, et võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: 1) Hansarent OÜ 2562.86 eurot, 2) Bondora AS 9666.09 eurot, 3) kohtutäitur Hille Kudu 72 eurot, 4) Audentes
AS 612.66 eurot, 5) Telia Eesti AS 68.32 eurot, 6) Bigbank AS 1810.48 eurot, 7) Aktiva Finants OÜ 1126.69 eurot, 8) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 772 eurot; vabastas pankrotihalduri kohustustest ja määras tema tasuks 560 eurot ja mõistis tasu välja võlgnikult; kinnitas pankrotimenetluse kulud 100 eurot, sh sotsiaalmaks; jättis võlgniku suhtes algatamata kohustustest vabastamise menetluse.
6.Seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisega märkis kohus järgmist. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lõike 1 järgi on avaldus esitatud õigeaegselt.
7.Kohtul on PankrS § 171 lõike 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada. Kui esineb mõni PankrS § 171 lõike 2 punktides 1–5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-155-16, punkt 16). Pankrotihaldur on asunud seisukohale, et võlgniku suhtes tuleks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, sest esinevad PankrS § 171 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud eeldused.
8.Kohus asus seisukohale, et esineb PankrS § 171 (maakohtu määruses ekslikult viidatud §-le 172) lõike 2 punktis 5 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku väidete kohaselt ei ole ta menetluse kestel töötanud ega tulu teeninud. Haldur on aga tuvastanud, et vaatamata oma selgitustele töötuna arvel olemise kohta tegeleb võlgnik iluteenuste pakkumisega. Facebookis on registreeritud lehekülg nimega XXX, mille kohaselt pakutakse lehekülje vahendusel iluteenuseid. Ka kohus on hagita menetluses kohalduva uurimispõhimõtte raames halduri osundatud infot kontrollinud. Facebooki lehekülje XXX kontaktandmetes on märgitud telefoninumber XXXXXXXXX, mis on ühtlasi võlgniku avaldatud telefoninumbriks. Viidatud lehekülge saab otseselt seostada võlgniku ning tema osutatavate iluteenuste pakkumisega. Google otsingu tulemusena tulevad vastusteks samuti leheküljed, mis seostuvad võlgniku pakutavate iluteenustega (nt Instagrami lehekülg XXX, Instragrami lehekülg XX, viitega „CCC“; leheküljel Fresha.com on välja toodud XXX hinnakiri erinevate iluteenuste osas (https://XXX). Leheküljel koolitused.ee reklaamitakse välja meigiõppe baaskoolitust, mille üheks läbiviijaks on märgitud oma ala professionaal XX (https://XXX). Seega tutvudes viidatud internetilehekülgedega ning nendes sisalduva infoga, ei tekkinud kohtul kahtlust, et võlgnik on olnud pankrotimenetluse jooksul ning on ka jätkuvalt tegev iluteenuste pakkujana ning ei ole eluliselt usutav, et ta osutab nimetatud teenuseid tasuta. Seega on võlgnik varjanud oma tegelikke sissetulekuid ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, mistõttu jättis kohus PankrS § 171 (maakohtu määruses ekslikult viidatud §-le 172) lõike 2 punkti 5 alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Määruskaebus
9.04.03.2020 kaebuses palub võlgnik tühistada maakohtu määruse osas, milles tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata jäeti ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Maakohtu määrusest ei selgu õigusnorm, millele tuginedes on kohus jätnud kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohtu viidatud PankrS § 172 lõike 2 punkt 5 seaduses puudub. Samuti on kohus kaebuse esitamise õiguse selgitamisel viidanud ebaõigesti PankrS § 175 lõikele 3.
11.Võib eeldada, et kohus pidas menetluse algatamata jätmise alusena silmas PankrS § 171 lõike 2 punkti 5, millest tulenevad eeldused ei ole täidetud. Võlgnik ei ole võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid esitanud. Kohus oleks pidanud selgelt välja tooma, mis oli võlgniku 30.11.2017 esitatud võlanimekirjas valesti ja millises ulatuses see rikkumine mõjutas võlausaldajate huve. Pankrotimenetlus on kestnud üle kahe aasta ja varasemalt ei ole kohus, haldur ega võlausaldajad võlgnikule ette heidetud, et ta oleks võlanimekirjas ebaõigeid või mittetäielikke andmeid esitanud. Määruses ei ole põhjendatud viidatud internetilehekülgede ajaline seos võlanimekirja koostamise ajaga. Toimikust nähtuvalt on väljavõtted erinevatest internetilehekülgedest tehtud enam kui kaks aastat peale võlanimekirja koostamist.
12.Kohus ei tuvastanud võlgniku käitumises süülise käitumise tunnuseid ega toonud välja asjaolusid, millest raske hooletus või tahtlus järeldub. Maakohus ei hinnanud, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Mh ei arvestanud kohus, et võlgniku puhul on tegemist üksikemaga, kes kasvatab kahte alaealist last. Väiksem laps ei ole veel saanud 3 aastaseks, mistõttu ei ole võlgnik saanud asuda täiskohaga tööle. Alates 14.02.2020 töötab võlgnik osalise tööajaga Y OÜ-s iluteenindaja ametikohal töötasuga 500 eurot ühes kuus ja jätkab tööotsinguid, et leida täiskohaga töökoht või täiendav osalise tööajaga töökoht.
13.Kohtu väide, et võlgnik on varjanud oma tegelikke sissetulekuid ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, on tõendamata. Kohus ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tuvastanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks osutanud tasulisi iluteenuseid või et võlgnik oleks kohtu poolt väidetavate iluteenuste osutamisega teeninud tulu, mis oleks võimaldanud tal täita kohustusi võlausaldajate ees ja et ta on selliseid sissetulekuid pankrotimenetluses varjanud. Kohtu viited internetilehekülgedele ei tõenda, et võlgnik on sissetulekut teeninud ja seda varjanud ega asjaolu, et võlgnik oleks teeninud pankrotiperioodil enam kui 16 646.41 eurot, mille puhul oleks üldse olnud võimalik rääkida võimalikust võlausaldajate huvide kahjustamisest.
14.Kohus tugines tõenditele, mille suhtes võlgnikul ei olnud võimalust esitada oma vastuväiteid. Kohus tõi määruses tõendina välja mh internetileheküljed võimaldamata võlgnikul anda selgitusi ja esitada tõendeid. Seega esitab võlgnik vastuväited määruskaebuses ja esitab neid tõendavad tõendid. Kõikide viidatud lehekülgede puhul tuleb arvestada, et enne noorema lapse sündi 24.05.2017 tegutses võlgnik iluteenindajana. Sellest ajast on jäänud internetti võlgnikuga seonduv teave, mis ei ole enam kehtiv (nt lehekülgedel Fresha.com, koolitused.ee). Nimetatud internetileheküljed ei tõenda, et võlgnik on võlanimekirja koostamise ajal või pankrotimenetluse jooksul olnud tegev tasu eest iluteenuste pakkujana. Võlgnik ei ole võlanimekirja koostamise ajal ega pankrotimenetluse jooksul kordagi viinud läbi koolitused.ee lehel reklaamitud meigiõppe baaskoolitust. Kaebusele lisatud e-kiri tõendab, et nimetatud leheküljel reklaamitaval koolitusel oli ekslikult kasutatud võlgniku nime, võlgniku ees vabandati ja ebaõige teave eemaldati. Ka fresha.com lehele on kohtu viidatud info jäänud ajast, kui võlgnik osutas iluteenuseid enne teise
lapse sündi. Võlgnik on esitanud päringu fresha.com lehekülge haldavale ettevõttele, et viimane kinnitaks, et perioodil oktoober 2017 kuni märts 2020 ei ole nimetatud leheküljel tehtud ühtegi broneeringut võlgniku nimele. Isegi kui viidatud lehtedel oli koolituse või iluteenuste hinnakiri, ei tõenda see, et võlgnik on osutanud hinnakirjas loetletud teenuseid võlanimekirja koostamise ajal või pankrotimenetluse kestel, veel vähem, et neid teenuseid on osutatud mahus, mis kahjustab võlausaldajate huve. Instagrami lehekülg XX on tavaline isiklik eraisiku Instagrami konto. Asjaolu, et sellel on märge „XXX“ ei tõenda võlgniku tegutsemist iluteenindajana tasu eest võlanimekirja koostamise ajal ega pankrotimenetluse kestel. Facebook`i ja Instagrami kontod XXX on võrreldavad iga teise isiku hobikontoga. Eelnevast tulenevalt on kohus valesti hinnanud nimetatud internetilehekülgedel toodud teavet. Menetluse edasine käik
15.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustab võlgnik maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lõike 3 esimese lause alusel jõustunud.
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 17.02.2020 määrus tuleb vaidlustatud osas, s.o resolutsiooni punkti 6 osas, TsMS § 656 lõike 1 punkti 5 ja lõike 4 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
19.Esmalt otsustab kolleegium kaebaja esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise. TsMS § 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus peab TsMS § 667 lõike 3 alusel põhjendatuks võtta tsiviilasja materjalidesse määruskaebusele lisatud tõendid (tööleping, väljavõte töötamise registrist, HH e-kiri, võlgniku kiri fresha.com-le).
20.Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile füüsilistest isikutest võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lõige 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel infot oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lõige 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele
kahjustamisele. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt nt lahendid nr 3-2-160-13, punkt 10; 3-2-1-121-11, punkt 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lõike 2 punktides 1–5. Lahendi nr 3-2-1-46-13 punktis 10 on Riigikohus märkinud, et samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist.
21.Maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel tuginenud PankrS § 171 lõike 2 punktile 5 (viidates ekslikult küll PankrS § 172 lõike 2 punktile 5), mille järgi võib vastava menetluse algamata jätta, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-121-11 punktis 11 märkinud, et PankrS § 171 lõike 2 punkti 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda vaid juhul, kui on täidetud kaks eeldust: 1) võlgnik peab olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi; 2) võlgniku käitumine peab olema süüline. Sama lahendi punktis 12 leiab Riigikohus, et PankrS § 171 lõike 2 punktis 5 toodud eeldused on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud. Menetluse algatamata jätmiseks peab esinema selge ja konkreetne põhjus.
22.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus ei ole praegusel juhul PankrS § 171 lõike 2 punkti 5 eeldusi õigesti hinnanud. Õige on kaebuse väide, et maakohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises süülise käitumise tunnuseid. PankrS § 171 lõike 2 punkt 5 eeldab võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõike 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lõike 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-121-11 (punkt 12) kohaselt tuleb kohtul PankrS § 171 lõike 2 punkti 5 järgi tuvastada, kas võlgnik rikkus sättes loetletud kohustusi raske hooletusega või tahtlikult, ning mõlemal juhul tuleb kohtul oma seisukohta põhjendada, st tuua välja asjaolud, millest raske hooletus või tahtlus järeldub. Praegusel juhul on maakohtu väide kohustuste süülise rikkumise kohta täielikult põhjendamata.
23.Samuti nõustub kolleegium kaebajaga, et tõenditel ei põhine kohtu väide, et võlgnik on varjanud oma tegelikke sissetulekuid ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks osutanud tasulisi iluteenuseid või et võlgnik oleks kohtu poolt väidetavate iluteenuste osutamisega teeninud tulu, mis oleks võimaldanud tal täita kohustusi võlausaldajate ees ja et ta on selliseid sissetulekuid pankrotimenetluses varjanud. Maakohus tugines nimetatud rikkumise tuvastamisel üksnes internetist leitavale infole võlgniku poolt teenuste osutamise kohta ja teenuse tasuta osutamise elulisele ebausutavusele. Samas puuduvad mistahes tõendid tegelikkuses tasu saamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras põhjendatud jätta kohustustest vabastamise menetlus üldse algatamata. Võlgnikule tuleks anda vähemalt võimalus kohustustest vabastamise menetluse raames uue majandusliku alguse saamiseks, andes endast parim võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks ja täites korrektselt muid PankrS-s sätestatud kohustusi. See, kas võlgnik tegelikkuses vastava menetluse tulemusel ka täitmata jäänud kohustustest vabaneb, selgub kohustuste vabastamise menetluse käigus.
24.Lisaks on võlgnik määruskaebuses põhistanud ja tõendanud, et kohtu poolt internetist leitud info võlgniku poolt iluteenuste osutamise kohta on vähemalt osaliselt ebaõige ja vananenud. Võlgnik selgitas, et teave lehekülgedel Fresha.com ja koolitused.ee on internetti jäänud ajast, mil ta tegutses iluteenindajana ehk enne pankrotimenetlust. Praeguseks ajaks on võlgnik palunud vastav teave eemaldada. Kolleegium nõustub kaebajaga, et viidatud lehekülgedel olev koolituse või iluteenuste hinnakiri ei tõenda piisava veenvusega asjaolu, et võlgnik on osutanud hinnakirjas loetletud teenuseid võlanimekirja koostamise ajal või pankrotimenetluse kestel mahus, mis kahjustab võlausaldajate huve. Samuti on kaebuses selgitatud, et Facebooki ja Instagrami kontod on võrreldavad tavapäraste isiku hobisid kajastavate kontodega. Seoses nimetatud lehekülgedel oma tööde kajastamisega tõi võlgnik juba maakohtus välja, et on teinud lapsehoolduspuhkuse ajal mitmeid tasuta promotöid, et erialase töö otsingud oleksid hiljem lihtsamad, ning kajastanud töid viidatud lehekülgedel. Samuti on võlgnik kaebuses esile toonud ja tõendanud, et alates 14.02.2020 töötab ta osalise tööajaga Y OÜ-s iluteenindajana ning lisaks jätkab tööotsinguid, et leida täiskohaga töökoht või täiendav osalise tööajaga töökoht. Ringkonnakohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolud kogumis aluse kaaluda uuesti võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
25.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele.
26.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.