lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9683/13

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 07.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-9683/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Saneerimismenetluse OÜ11579994

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

7. september 2020 kell 11.00, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-20-9683

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja-võlgnik XX

Võlgniku XX pankrotiavaldus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja, XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, pankrot.
2.Määrata XX pankrotihalduriks Martin Krupp, OÜ Cavere Õigusbüroo, asuk. Estonia pst 1, Tallinn, pankrotihalduri tunnistus nr 120, e-post [email protected], tel 6 844 400.
3.Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes.
4.Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 23. septembriks 2020 kell 11.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, I korruse saalis nr 1.
5.Kohustada võlgnikku XXt ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.
7.Määrata XX ajutise pankrotihalduri Martin Krupi tasu suuruseks x (x) eurot (lisandub käibemaks xeurot), millest x (x) eurot (lisandub käibemaks x eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa mõista välja pankrotivara arvelt. Määrata XX ajutise pankrotihalduri Martin Krupi vajalike kulutuste suuruseks 50 (viiskümmend) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti. Eelnimetatud summad tuleb hüvitada Saneerimismenetluse OÜ-le, registrikood 11579994, a/a nr EE092200221044428799, mille kaudu haldur tegutseb. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur (temale määratud tasu osas) esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Tsiviilasi nr 2-20-9683 Sisulised asjaolud

1.XX esitas kohtule 06.07.2020 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada tema suhtes välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Kohus võttis pankrotiavalduse pärast käiguta jätmist 15.07.2020 menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Martin Krupi.
3.Pankrotiavalduse ja maksejõuetuse põhjuste seletuse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud seoses võlgniku langemisega kelmuse ohvriks CC (end nimega YY) poolt. Nimetatud isik mõjutas võlgnikku võtma erinevaid laene ja kohustusi nii krediidiasutustelt kui eraisikutelt, millised summad on võlgnik edasi andnud CC-le . Võlgniku maksejõuetus kujunes sel kevadel, kokku on võlausaldajaid ligemale 100, koguvõlgnevus on 32 088.33 EUR. Samas summas on võlgnikul nõue CC vastu, keda ei ole enam võimalik alates maikuust kätte saada, ta on karistatud kriminaalkorras korduvalt. Võlgnik on pensionär, tema sissetulekuks on pension sumas 580 eurot kuus, mille arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik elab tütrele kuuluvas korteris.
4.Kohtuistung toimus 02.09.2020. Võlgnik jäi oma pankrotiavalduse juurde, selgitades CC rahasummade andmise asjaolusid, samuti seda, et tuttavatelt ja krediidiasutustelt laenamine (kõik on toimunud 2020.aastal) ja hiljem CC-le üleandmine oli põhjustatud võlgniku enda psüühikahäirest. Enamike võlausaldajatega ei ole vormistatud kirjalikke laenulepinguid, ka CC-le üleantu osas on kirjalikke dokumente vaid osaliselt (neid ei ole haldurile esitatud). Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastu on nõudeid kogusummas 35 613.82 eurot, mis suureneb viiviste ja intresside näol igapäevaselt, peale pensioni muud sissetulekut võlgnikul ei ole, samuti puudub realiseeritav vara. CC-lt summade tagasinõudmist ei pea haldur tema käsutuses olevate andmete põhjal perspektiivikaks. Haldur leiab, et on olemas võimalus tagasi võita käesoleva aasta kevadel võlgniku poolt oma laste kasuks tehtud korteriomandi kinketehing (võlgnik elab selles korteris), samuti tuleb jagada võlgniku ja tema abikaasa ühisvara, abielu lahutati xx xx xxxx. Võlgniku pangakonto analüüs näitab, et kõiki laenuks saadud summasid ei ole sugugi kasutatud CC-le edasiandmiseks, osa on läinud ka enda tegevuseks FIE-na. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka pankrotikuritegu, kuid võlgniku poolt esitatud asjaolude kohaselt on see muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) mõttes. Kohustuste võtmisel ei ole võlgnik arvestanud oma rahaliste võimalustega. Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada XX pankrot. Võlgnikul on kohustusi halduri aruande kohaselt vähemalt enam kui 35 000 eurot, kuid vara, mille arvelt oma kohustusi täita, sisuliselt puudub. Võlgniku sissetulekuks on vanaduspension, mis jääb alla 600 euro kuus. Seega võlgnikul puudub ka selline arestitav sissetulek, mis annaks võimaluse lähiajal võlgu olulises määras vähendada. Võib eeldada, et võlgnikul puuduvad vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid, hetkel on ebaselge, kas ja millises osas õnnestub vara tagasivõitmine, CC-lt võla sissenõudmine ja milline tulu võib olla ühisvara jagamiselt lahutatud abikaasaga (kelle nimel on küll vara, kuid need on kolm autot eelmise sajandi väljalaskeaastaga ja võlgniku sõnul pärandina saadud kinnisasi). Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus (olukord, kus menetlus 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-20-9683 peaks lõppema raugemisega, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks). Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. Samas ei välista kohus võimalust, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa algatada PankrS § 171 lg 2 p 4 tõttu, sest võlgniku tegevus laenamisel ja saadud raha kasutamisel võib olla käsitletav nt vara raiskamisena.

6.Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku nii võlgniku hooletu finantskäitumine kui võimalik pankrotikuritegu. Maksejõuetuks muutus võlgnik käesoleva aasta kevadel ja seda väga lühikese ajaga. Kindlasti tuleb selgitada, kas sellise käitumise põhjustas võlgniku tervislik seisund. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Antud asjaoludel ei ole alust üheselt väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod, maksejõuetus on seega tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes.
7.Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Martin Krupp, kellel on kohtu usaldus ning kes on kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt hetkel raha ei jätku, palub haldur oma tasust x eurot pluss käibemaksu välja mõista riigi vahenditest PankrS § 23 lg 3 kohaselt ning ülejäänud summa pankrotivarast Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Samuti palub haldur kinnitada tema kuludeks (bürookulud, koopiate tegemine) 50.76 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks on tõenäoliselt vähene. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust ja vajalikest kulutustest x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-20-9683 Muude menetluskulude osas märgib kohus, et avaldaja enda menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta tema kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja