lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6894/17

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 04.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-6894/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-6894

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

04.09.2020, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6894

Tsiviilasi

Mxxxxx Pxxxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: Mxxxxx Pxxx (isikukood: 3xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Viibimiskoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx); Ajutine pankrotihaldur: Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna-Eesti osakond, Jüri 26, 65609 Võru, tel 56 577 877, e-post [email protected])

Kohtuistung

24.08.2020

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Mxxxxx Pxxxx esitatud avaldus ja kuulutada välja Mxxxxx Pxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx) pankrot 04.09.2020 kell 15.00.
2.Nimetada Mxxxxx Pxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrotihalduriks Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna-Eesti osakond, Jüri 26, 65609 Võru, tel 56 577 877, e-post [email protected]).
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.09.2020 algusega kell 13.00 Tartu kohtumajas. Kohus osaleb koosolekul videkonverentsi vahendusel Jõgeva kohtumajast.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna-Eesti osakond, Jüri 26, 65609 Võru, tel 56 577 877, e-post [email protected]) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
5.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise kohta (PankrS § 33 lg 1-3).
6.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
2.Määrata Mxxxxx Pxxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 432 eurot (sh käibemaks 72 eurot) ja kulude katteks 49,61 eurot (sh käibemaks 8,27 eurot).
3.Punktis 2 märgitud tasu ja kulud tuleb kanda pankrotivara arvel.
4.Ajutise halduri tasu ja kulud kanda Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele nr EE182200221016424543 (Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Mxxxxx Pxxx (võlgnik) esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlad tekkinud kunagi töö kaotusest AS-is Rakvere Farmid ning tervise tugevast halvenemisest 2016. aastal. Alates 2018.a on tervis nii halb, et töötamine pole enam mõeldav. Võlgnik on invaliidsuspensionär ja tal puudub täielikult töövõime. Võlgnik kannab karistust xxxxxxVanglas ning tema eeldatav vabanemine oleks 31.12.2026. Võlgniku sissetulekuks pärast vabanemist oleks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul on kohustusi ca 47 000 eurot. Võlgniku sõnul on ta maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Võlgnikul on kaks arvelduskontot, millest Swedbank arvelduskonto jääk 28.07.2020 seisuga oli 0,01 eurot ja SEB pank arvelduskonto jääk seisuga 28.07.2020 oli 0,01 eurot. Pensioniregistri andmetel omab võlgnik 27.07.2020 seisuga pensionikontot, mille saldo on 653,67 eurot (661,310 osakut) ning millele pole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnikul puudub hetkel sissetulek (töövõimetoetus, sotsiaaltoetus), sest ta viibib xxxxx vanglas. Kohustused

Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlausaldajatel on järgmised pandiga tagamata nõuded võlgniku ees:  SEB Pank ees summas 6,14 eurot;  Riigi Tugiteenuste Keskuse ees 3626,92 eurot;  Maksu- ja Tolliameti ees 300 eurot;  Condor Finants OÜ ees 9142,99 eurot + lisanduv viivis;  Finora Capital OÜ ees 1098,38 eurot;  Aktiva Finants OÜ ees 1060,11 eurot;  SxxxxxHxxx Txxxxx ees 126 eurot;  Elisa Teleteenused AS ees 376,93 eurot;  Eesti Töötukassa ees 27,58 eurot;  Kohtutäitur Janika Pajuste tasu ja kulud 1325,08 eurot;  Kohtutäitur Anne Böckler tasu ja kulud 162 eurot;  Kohtutäitur Janek Pool tasu ja kulud 1044,30 eurot;  Kohtutäitur Aive Kolsar tasu ja kulud 282,13 eurot;  Kohtutäitur Sirje Tael tasu ja kulud 98,36 eurot;  Kohtutäitur Rita Lohu tasu ja kulud 702,53 eurot;  Kohtutäitur Taive Peedosaar tasu ja kulu 48 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 19 427,45 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Ajutine haldur märkis, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena võib käsitleda üle jõu käivate rahaliste kohustuste võtmist, mille täitmine on muutunud raskendatuks seoses sissetuleku kaotusega. Osaliselt on maksejõuetuse põhjuseks ka võlgniku enda tegevus ning seda seonduvalt kuritegude toimepanemisega, mille tagajärjel on tekkinud täiendavad rahalised kohustused, mida ei ole suudetud täita ning võlgniku sattumine kinnipidamisasutusse, mille tõttu puudub võlgnikul võimalus tegeleda tulutoova tegevusega (kinnipidamisasutuses on sissetuleku teenimine teadupärast raskendatud, kui mitte võimatu). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgnikul varad, milles arvelt oleks võimalik tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid, samuti võimalikke pankrotimenetluse kulusid, mistõttu on tegemist raugemise olukorraga. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule võimalust taotleda pankrotimenetluse järgselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning võlgnik on avaldanud, et tema sooviks on läbida kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kuulas võlgniku ära 24.08.2020 toimunud ärakuulamisel. Võlgnik oli tutvunud aruandega. Ta selgitas, et mingi raha tuleb tal vangla kontole, sõbrad ja sugulased kannavad. Nendest summadest võetakse 50% võlgade katteks ja vabanemisfondi 30%. Iga kuu kantakse 100-150 eurot. Kogunenud summa peaks olema kindlasti suurem kui 200 eurot. Võlgniku sõnul on tema eesmärgiks võimalikult palju võlausaldajate ees kohustusi täita. Asi ei ole perspektiivitu, sest iga kuu laekub talle mingi raha, nt 50-75 eurot tuleb kontole iga kuu kindlasti. Võlgnik soovis kindlasti kohustustest vabastamise menetlust ning lubas avalduse esitada. Võlgnik selgitas, et rahapuuduse tõttu läks ta kriminaalsele teele, et vabaneda võlgadest, kuid see lõppes vanglaga. Vabaduses olles sai ta töövõimetoetust, millest peeti kinni 20% võlgade katteks ning raha ei jagunud elamiseks. Vabanedes läheb ta õe juurde tasuta

elama, siis tulen toetusest välja. Võlgniku sõnul kannavad talle raha sõbrad ja sugulased, kes raha tagasi ei taha. Nende soov on võlgnikku lihtsalt toetada. Ajutise halduri sõnul on momendil võlgnikule laekuvad summad väga väikesed. Võlgnikul puudub sissetulek ja ta on töövõimetu. Ajutise halduri hinnangul on kohustustest vabastamise menetlus ikkagi perspektiivitu. Võlgnik esitas 02.09.2020.a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kus kinnitas, et kohustub täitma §173 nimetatud kohustusi. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Mxxxxx Pxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mistõttu tuleb võlgniku pankrott välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.09.2020 algusega kell 13.00 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Karin Antsovi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvitise määramiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3,4 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 360 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 72 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 432 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 49,61 eurot (sh käibemaks 8,27 eurot).

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu tuleb ajutise halduri taotlusel ja PankrS § 23 lg 6 alusel maksta Advokaadibüroole Kuklase & Partnerid. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja