4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade MxxxxxxPxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 04.09.2020 määrusega kuulutas kohus välja Mxxxxx Pxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 11.05.2021 määrusega lõpetas kohus Mxxxxx Pxxxx pankrotimenetluse raugemisega ja algatas Mxxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluse. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati Mxxxxx Pxxxx ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 01.06.2021. Kohtumääruse kohaselt tuli usaldusisikul kaks korda aastas esitada aruanne, 01.05 ja 01.11. Väljamakse võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas, 20.04.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2021. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 11.11.2021, aruande esitamise täiendav tähtaeg oli 26.11.2021. Võlgnik palus 23.11.2021 aruande esitamise tähtaja pikendust, kohus andis uueks tähtajaks 15.12.2021. Võlgnik esitas aruande 14.12.2021. Aruande kohaselt töötas võlgnik Tartu Vanglas majandustöödel. Aruandest nähtus, et võlgnik oli esitanud Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse pankrotimenetluse nõuete katteks kogunenud raha väljakandmiseks võlgniku arvelduskontole AS-is SEB Pank ning raha oli edasi kantud Mxxxxx Pxxxxxx.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 11.05.2022, aruande esitamise täiendav tähtaeg oli 26.05.2022. Võlgnik palus 24.05.2022 aruande esitamise tähtaja pikendust. Võlgnik esitas aruande 30.05.2022. Aruandest nähtus, et võlgnik oli esitanud Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse pankrotimenetluse nõuete katteks kogunenud raha väljakandmiseks võlgniku arvelduskontole AS-is SEB Pank. Võlgnik teostas võlausaldajatele väljamakse summas 218,76 eurot, väljamakse suurus oleks pidanud olema 611,40 eurot, millest kohus sandis võlgnikule teada 07.07.2022 kirjaga.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 10.11.2022, aruande esitamise täiendav tähtaeg oli 21.11.2022. Võlgnik esitas aruande 17.11.2022. Võlgniku nõuete fondi oli kogunenud 115 eurot.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 09.05.2023, meeldetuletus tagastati Tartu Vanglast teatisega, et isik ei viibi enam Tartu Vanglas. Kontrollimisel selgus, et võlgnik vabanes vanglast ennetähtaegselt mais alguses 2023. Tartu Maakohtu 18.04.2023 määruses oli võlgniku elukohaks vabanemisel märgitud xxxxxxxx maakond, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik ise käesolevas menetluses viibimiskoha muutusest kohut ei teavitanud. Kohus saatis 26.06.2023 meeldetuletuse Tartu Maakohtu 18.04.2023 määruses viidatud aadressile, kirja võttis vastu võlgniku ema. Võlgnik aruannet ei esitanud.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 13.11.2023 aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxe küla,xxxxxxxxxxxxx vald,
xxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik sai meeldetuletuse kätte isiklikult 24.11.2023, aruande esitamise tähtaeg oli 04.12.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxxx Pxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
11.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 11.05.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.11.2021, järgmine 01.05.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Võlgnik on aruandeid esitanud vaid kinnipidamisasutuses viibides ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletust. Pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik kohtule aruandeid esitanud. Võlgnik ei teavitanud käesolevas menetluses kohut vanglast vabanemist ega uuest viibimiskohast. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
13.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kinnipidamisasutuses viibides kogunes võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 726,40 eurot, millest 611,40 eurot (mai 2022 seisuga) kanti üle võlgniku arvelduskontole AS-is SEB Pank. Võlgnik maksis sellest summast võlausaldajatele välja vaid 218,76 eurot. Kuivõrd võlgnik pole pärast vanglast vabanemist kohtule aruandeid esitanud, siis ei ole kohtule teada, kuidas on kasutatud nõuete käteks kogunenud 115 eurot (kajastus 17.11.2022 esitatud aruandes).
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik on esitanud aruandeid kinnipidamisasutuses viibides, kuid pärast vanglast vabanemist aruandeid esitatud pole. Viimase meeldetuletuskirja on võlgnik postiaadressilt isiklikult vastu võtnud. Määruse koostamise ajaks pole võlgnik aruannet esitanud ega muul viisil kohtuga ühendust võtnud. . Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole enam huvitatud selle menetluse läbimisest. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses, vanglas nõuete fondi kogunenud rahast üle poole on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud aruannet, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxxx Pxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
16.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Mxxxxx Pxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Mxxxxx Pxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab MxxxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxxxx Pxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.