Bazooka Pictures OÜ hagi Indi Films OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2020 otsus (parandatud 08.04.2020 määrusega)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bazooka Pictures OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 432,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Bazooka Pictures OÜ (registrikood 14396616), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja (vastustaja): Indi Films OÜ (registrikood 12652245), seaduslik esindaja juhatuse liige GT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 06.04.2020 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Bazooka Pictures OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Indi Films OÜ esitatud tõendid jätta vastu võtmata.
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Bazooka Pictures OÜ kanda. Indi Films OÜ-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
1(8)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bazooka Pictures OÜ (hageja) esitas 09.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Indi Films OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.10.2019 hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 9479,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,53 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 04.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.11.2018 müügilepingu, mille järgi müüs hageja kostjale sülearvuti ja lisaseadmed maksumusega 2479,20 eurot. Müüdud kauba kohta saatis hageja kostjale arve nr 18045 tasumise tähtajaga 27.11.2018 (hagiavalduses märgitud 27.11.2019). Hageja saatis 11.09.2019 kostjale meeldetuletuse arve tasumiseks. Kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 2479,20 eurot ja viivise.
3.Hageja endine juhatuse liige GT kandis 14.09.2018 hageja pangakontolt üle kostja pangakontole 7000 eurot. Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, mis oleksid andnud aluse ülekande tegemiseks. Ülekanne tehti õigusliku aluseta ja kostja ei osutanud hagejale teenust ülekantud summa eest. Kui GT tegi ülekande, tahtis ta kostja juhatuse liikme ja osanikuna täita kostja rikastumiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või milline langes hiljem ära. Hagejal puuduvad igasugused kohustused kostja ees. 14.09.2018 ülekanne oli alusetu sooritus hagejalt kostjale. Kostja ei esitanud arvet, mille alusel oli ülekanne tehtud. Kostja ei saa esitada rikastumise äralangemise vastuväidet, sest kostja käitub pahauskselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 7000 eurot ja viivise. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.Pooled ei ole sõlminud sülearvuti ja lisaseadmete müügilepingut.
6.Hageja ja AS TV3 vahel oli sõlmitud leping telesarja „Lõks“ 7 episoodi tootmiseks. Tootmise alustamiseks ja erinevate kulude katteks on vaja teha ettemakseid ja kanda jooksvaid kulusid. Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et telesarja „Lõks“ tootmiskulude ettemaks 7000 eurot kantakse kostja pangakontole ja tasaarvestatakse hiljem kuluaruande põhjal. GT kandis 14.09.2018 hageja pangakontolt kostja 2(8)
pangakontole üle 7000 eurot sarja „Lõks“ kulude ettemaksuna. Kostja ei saanud ettemaksu osas mingit kasu. Tehtud ettemaksust kasutas kostja 6470 eurot telesarja „Lõks“ tootmiskulude kandmiseks. Lisaks tagastas GT hagejale 1600 eurot, tehes sularaha sissemakse hageja pangakontole. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis 06.04.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et pooled sõlmisid 13.11.2018 müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale sülearvuti ja selle lisaseadmed maksumusega 2479,20 eurot ning et kostja kohustus tasuma müügihinna hiljemalt 27.11.2019. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud arvet nr 18045 ega seda, et ta on ostnud hagejalt arvuti koos lisaseadmetega ja need ka kätte saanud. Kostja vaidlustas 23.12.2019 menetlusdokumendis müügilepingu sõlmimise. Kostja ei pidanud eraldi vaidlustama arvet nr 18045 ega kauba kättesaamist. Kostja vastuväitest lepingu sõlmimisele piisab selleks, et lugeda, et kostja on vaidlustanud ka arve nr 18045 ja kauba kättesaamise. Hageja esitatud arve nr 18045 ei tõenda müügilepingu sõlmimist ega müügilepingu tingimusi. Arve ei tõenda kohustust ja kohustuse suurust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-16, p 24). Hageja esitatud GT 13.11.2018 e-kiri, kus ta palub järgmist: „Teha arve Bazooka Indigole summas 2066+km, see sisaldab minu vabu päevi ja arvuti tagasiostu“ ei tõenda müügilepingu sõlmimist poolte vahel. 13.11.2018 ekirjast ei nähtu võimaliku müügilepingu tingimusi ja kirjast jäävad ebaselgeks lepingupooled. Kuivõrd kirja saatis GT, võib üheks lepingupooleks pidada teda, mitte kostjat. Kirjast ei järeldu, et kirja saatmisel tegutses GT kostja nimel. Kirjas märgitud summa 2066+km sisaldab peale arvuti tagasiostu ka GT vabu päevi. Seega erineb 13.11.2018 e-kirjas märgitud summa arvel nr 18045 märgitud sülearvuti maksumusest. Arve nr 18045 järgi on arvuti maksumuseks 2066 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd arvel nr 18045 märgitud sülearvuti maksumus erineb 13.11.2018 e-kirjast järelduvast võimalikust arvuti maksumusest, sest e-kirjas märgitud summa sisaldab lisaks arvuti tagasiostule ka GT vabu päevi, ei kinnita 13.11.2018 e-kiri müügilepingu sõlmimist hageja toodud tingimustel.
9.Hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas leidis maakohus, et hageja soorituse, mis seisnes hagejalt 7000 euro kostjale ülekandmises, puhul ei ole täidetud VÕS § 1028 lg 1 teine eeldus, s.t et sooritus tehakse kohustuse täitmiseks, mida ei ole olemas või mis ei teki või mis langeb hiljem ära. Hageja avaldas 13.02.2020 menetlusdokumendis, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, mis oleksid andnud aluse ülekande teostamiseks, hagejal puuduvad kohustused kostja ees, mh sellised kohustused, mis on ära langenud või tekkimata jäänud ning hageja ja kostja vahel puudub tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oleks kostjal õigus raha saada. Hageja selgitusest nähtus, et 14.09.2018 ülekande tegemisel ei olnud hagejal arusaama, et tal lasub kohustus teha kostjale ülekanne, kuid hiljem selgus, et kohustust ei ole algusest peale olnud või alternatiivselt et kohustus ei tekkinud või langes hiljem ära. Hageja selgitusest ei nähtu, et tehtud ülekandega oleks hageja tahtnud täita mingit kohustust kostja ees. Hageja selgitusest järeldus, et poolte vahel ei olnud mingit
3(8)
võlasuhet, millest hagejale oleks võinud tekkida kostja vastu kohustusi. Seega ei tõendanud hageja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eelduseid.
10.Kuigi hagist nähtuvalt ei olnud GT-l eelduslikult hageja nõusolekut 14.09.2018 ülekande tegemiseks, ei kohaldu ülekandele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 lg 1 ja § 84 lg 1, sest raha maksmine on sooritus, mitte tehing (Riigikohtu lahend nr 2-16-10632, p 12).
11.Maakohus leidis, et isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused, ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele, sest tõendatud on, et 14.09.2018 ülekanne oli tehtud pooltevahelise kokkuleppe alusel. Kostja tõendas, et hageja ja AS TV3 vahel oli leping telesarja „Lõks“ 7 episoodi tootmiseks. Kostja selgitas, et hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et telesarja „Lõks“ tootmiskulude ettemaks 7000 eurot kantakse kostja pangakontole. Kostja ei tõendanud suulise kokkuleppe sõlmimist ega selle tingimusi. Samas esitas kostja 12.02.2020 menetlusdokumendiga hageja raamatupidamisandmed aastate 2018 ja 2019 kohta. Hageja raamatupidamisandmetest nähtuvalt pidi hageja kandma kostjale (kehtetu nimega Indigo 7 OÜ) üle 7000 eurot telesarja „Lõks“ tootmiskulude katteks/tagatisena. See kinnitab kostja väidet, et poolte vahel oli kokkulepe, et telesarja „Lõks“ tootmiskulude ettemaks 7000 eurot kantakse üle kostja pangakontole. Kostja märgitud väidet kinnitas ka 14.09.2018 maksekorralduse selgitus „Lõks kulude ettemaks“. Kostja esitas ka arved, millest nähtuvalt kandis ta telesarja „Lõks“ tootmiskulusid. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et kostja tegeles telesarja „Lõks“ tootmisega mingil muul ja mitte hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leidis maakohus, et poolte vahel oli kokkulepe, et telesarja „Lõks“ tootmiskulude ettemaks 7000 eurot kantakse üle hageja pangakontolt kostja pangakontole. Seega tehti 14.09.2018 ülekanne seaduslikul alusel ja hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 7000 euro tagastamist alusetu rikastumise alusel. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või alternatiivselt rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Maakohus ei arvestanud ega hinnanud sisuliselt kõikide hageja esitatud asjaolude ja tõenditega ning ei võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete osas, millega rikkus otsuse põhjendamiskohustust. Maakohus tegi tõenditest ja faktilistest väidetest ebaõiged järeldused ning jättis tähelepanuta kohased Riigikohtu lahendid.
14.Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja ei ole müügilepingu sõlmimist tõendanud. Hageja tõendas müügilepingu sõlmimist 13.11.2018 e-kirjaga MP-le ja IVle. Nimetatud e-kirja p-s 4 on hageja ja kostja kokku leppinud arvuti ostu eest arve esitamises hageja poolt kostjale summas 2066 eurot (koos käibemaksuga 2479,20 eurot) maksetähtajaga 14 päeva. Hageja esitas kohtule müügilepingu alusel 13.11.2018 väljastatud arve nr 18045. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et hageja andis kostjale üle arvuti koos lisaseadmetega, kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni arvuti ja 4(8)
lisaseadmete ning väljastatud arve osas. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja esitas korduvalt kostjale meeldetuletusi arve maksmisega seonduvalt.
15.Hageja ei nõustunud maakohtuga ka selles, et ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud arvet nr 18045 ega seda, et ta on ostnud hagejalt arvuti koos lisaseadmetega ja need ka kätte saanud. Hageja müüs kostjale sülearvuti kokkulepitud ostuhinna ja maksetähtajaga. Kostja ei esitanud hagejale mitte ühtegi vastuväidet müüdud seadme või arve osas, kasutades sülearvutit enda igapäevases majandustegevuses. Esmakordselt vaidlustas kostja müügilepingu sõlmimise 23.12.2019 ja seda käesoleva kohtumenetluse raames. Varem ei ole kostja müügilepingut vaidlustanud.
16.Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid 13.11.2018 müügilepingu ja lepingu sõlmimiseks andis enda nõusoleku kostja juhatuse liige, kes palus 13.11.2018 e-kirjas arve esitada kostjale. Hageja andis kostjale sülearvuti koos lisadega üle 13.11.2018. Kostja ei ole siiani ostuhinda tasunud. Maakohus jättis hageja esitatud tõendi arvestamata, samuti ei põhjendanud maakohus, miks ta seda tõendina arvesse ei võtnud.
17.GT, olles nii hageja kui ka kostja juhatuse liige, tehes vaidlusaluse ülekande 7000 eurot hageja arveldusarvelt kostja arveldusarvele, tahtis kostja juhatuse liikme ja osanikuna kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või milline kohustus langes hiljem ära. Kostja ei ole hagejale ega kohtule esitanud ettemaksuarvet, mille alusel vastav ülekanne tehti. Hagejal puuduvad igasugused kohustused kostja ees, samuti sellised kohustused, mis on ära langenud või tekkimata jäänud. Kostjal puudub õiguslik alus jätta tagastamata hagejale 14.09.2018 üle kantud 7000 eurot, kuivõrd tegemist on alusetu sooritusega. Hageja kinnitab, et hageja ja kostja vahel puudus muu tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oleks kostjal õigus raha saada ja ta ei peaks seda tagasi maksma. Kostja viited tasaarvestamise kohta on alusetud ning kostja ja hageja vahel puuduvad igasugused kokkulepped tasaarvestamise kohta. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid tasaarvestamise osas. Kostjal puudub alus esitada rikastumise äralangemise vastuväidet, kuivõrd kostja käitumine ei ole heauskne. Ekslik on maakohtu viide hageja raamatupidamisandmete kohta. Tegemist ei ole raamatupidamise dokumentidega, vaid kellegi poolt koostatud arusaamatu exceli tabeliga. Maakohtu viidatud tabelid ei vasta raamatupidamisandmetele ning nimetatud tabelitel puudub igasugune tegelik seos hageja raamatupidamisandmetega. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Hageja esitas kostja vastu nõuded müüdud arvuti ja lisaseadmete eest tasumata 2479,20 euro ja 14.09.2018 hageja poolt kostja arvele kantud 7000 euro ning eelviidatud summadelt viivise väljamõistmiseks. 5(8)
21.Ringkonnakohus analüüsib esmalt maakohtu otsust hageja nõude 2479,20 euro saamiseks rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hageja nõude 2479,20 euro saamiseks lahendamisel oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi saab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks võtta esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis rahuldamata müügilepingust tuleneva 2479,20 euro nõude, ja järgib neid, mistõttu puutuvalt müügilepingust tulenevat nõuet käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
22.Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja juhatuse liikme GT 13.11.2018 e-kirjaga MP-le ja IV-le on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud leping arvuti ja lisaseadmete müügiks. Nimetatud e-kirjas on GT kirjutanud, et tema ja IV on leppinud asjades kokku ja kõige kiirem on arvetega, mida paluti teha, mh e-kirja p-s 4 kirjutati: „Bazooka Indigole summas 2066+km, see sisaldab minu vabu päevi ja arvuti tagasiostu, kuidas me selle fikseerime?“ (dtl 150). Kolleegiumi arvates ei tulene eeltoodust, et käesoleva menetluse poolte poolt lepiti kokku, et hageja müüb kostjale arvuti ja lisatarvikud hinnaga 2479,20 eurot (2066+käibemaks). E-kirja järgi sisaldab summa 2066 eurot + käibemaks ka arveldust GT vabade päevade osas, kuid hageja ei ole selgitanud, millal lepiti kokku, et sama summa kuulub tasumisele arvuti ja lisatarvikute eest. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud, et konkreetselt arvuti ja lisatarvikute müügitingimustes oleks pooled kokku leppinud. Pigem viitab kolleegiumi arvates 13.11.2018 e-kiri sellele, et isikute vahel toimusid läbirääkimised seonduvalt ärisuhetega, millele on oma vastuses tuginenud ka kostja. Hageja 13.11.2018 väljastatud arve nr 18045 ja see, et kostja ei ole esitanud enne kohtumenetlust sellele vastuväiteid, ei tõenda müügilepingu tingimusi. Apellant väitis, et kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja andis kostjale üle arvuti koos lisaseadmetega ning kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni arvuti ja lisaseadmete osas. Ringkonnakohtu arvates on väide ebatäpne, kuna kostja on esile toonud, et vaidlusalune arvuti oli GT kui 2018. aastal hageja juhatuse liikme töövahend, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et arvuti ja lisaseadmed oleksid müüdud kostjale. Ebaõige on hageja nägemus, et kostja oleks pidanud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamist esitama vastuväited hageja arvele. Hageja ei ole selgitanud, millise õigusliku tagajärjega eeltoodu võiks seonduda.
23.Hageja nõude tema poolt kostja arvelduskontole ülekantud 7000 euro tagasinõudmiseks lahendamise osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja väidetest ei saa järeldada, et raha oli üle kantud mingi kohustuse katteks, mistõttu ei olnud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Hageja küll eitab kohustuse olemalu, kuid kui hageja endine juhatuse liige GT tegi hageja arvelt soorituse kostjale, siis väljendas ta sellega eelduslikult hageja tahet täita 6(8)
mingi kohustus. Kostja väidete järgi andis hageja toonane juhatuse liige korralduse raha maksmiseks kostjale eesmärgiga teha teleseriaali „Lõks“ tootmiseks ettemakse, mis vastab ka maksedokumendi selgitusele. Hageja väidetest on järeldatav, et tegelikult sellise ettemakse tegemise kohustust ei olnud. Eeltoodu tõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et täidetud ei ole VÕS § 1028 lg 1 teine eeldus, s.t et sooritus tehakse kohustuse täitmiseks, mida ei ole olemas või mis ei teki või mis langeb hiljem ära ja maakohtu otsuse põhjendusi tuleb selles osas muuta.
24.Kostja kohustuseks oli tõendada, et poolte vahel oli leping, millega hageja andis kostjale käsundi teleseriaali tootmisel toimingute tegemiseks. Ringkonnakohtu arvates on kostja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja osutab hagejale teenuseid teleseriaali „Lõks“ tootmisel ja 7000 eurot oli tasutud ettemaksuna kostja poolt tehtavate kulude katteks. Selgitus, et ettemaks tehakse seoses teleseriaali „Lõks“ tootmisega nähtub ka ülekande dokumendilt (dtl 50). Kostja on tõendanud teleseriaaliga seonduvate kulude tegemist. Hageja ei ole esitanud vastuväited sellele, et TV3 ja tema vahel oli leping teleseriaali tootmiseks ega ka kostja väidetele kulude, mis on teleseriaali tootmisega seonduvad, kandmise kohta. Kostja väidetest ja tõenditest kulude kandmise kohta saab järeldada, et poolte vahel oli käsundusleping (VÕS § 619). Samuti on kostja tõendanud kulude kandmist käsundi täitmiseks. Kuna kostja hagejalt kulude hüvitamist ei ole nõudnud, siis on usutav, et need tehti ettemaksu arvel, mida tõendas ka hageja raamatupidaja poolt kostjale saadetud excel formaadis tabel vastastikuste arvelduste kohta.
25.Vastuseks hageja kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et kostja ei ole hagejale esitanud arvet ettemaksu tegemiseks. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda eeltoodu, et poolte vahel kohustus puudus. Arve on raamatupidamislik dokument, millest ei teki tehingu osalistele õigusi ega kohustusi. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse tegemist. Kostja on oma vastuväidetes selgitanud, et ta sai tehtud kulud ettemaksu arvel tasaarvestada, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa eeltoodut pidada tasaarvestuseks, milleks tuleb VÕS § 198 järgi esitada avaldus. Ettemaksu tegemisel toimub teenuse osutamine ettemaksu arvel ja selleks ei ole vaja teha teisele poolele eraldi avaldust. Apellant vaidlustas maakohtu tuginemise hageja raamatupidamisandmetele, kuna tegemist ei ole raamatupidamise dokumentidega, vaid kellegi poolt koostatud arusaamatu exceli tabeliga. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostja on esitanud 12.02.2020 menetlusdokumendiga MP, kes on kostja väitel hageja raamatupidaja, poolt 27.06.2019 esitatud excel formaadis tabeli, millest nähtub kostja ja hageja vaheliste arvelduste seis seonduvalt teleseriaali „Lõks“ tootmisega. Tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 272 lg 1). Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja poolt esitatud excel formaadis tabelit pidada mitteusaldusväärseks tõendiks. Raamatupidamisandmete võrdlemisel on koondtabelite esitamine äriühingute raamatupidajate tavapärane praktika. Seda, et esitatud tabel ei ole vastavuses hageja raamatupidamise andmetega, saaks tõendada ainult hageja, kuid ta pole seda teinud ega isegi selgitanud, millised andmed ei vasta tegelikele andmetele. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid sellele, et MP on hageja raamatupidaja. Kostja väitele, et
7(8)
kasutamata raha maksti hagejale tagasi sularahas, ei ole hageja vastuväiteid esitanud ega seda ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
26.Ringkonnakohus märgib, et apellant soovis, et tsiviilasja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna kõik asjaolud ei ole välja selgitatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kõik olulised asjaolud välja selgitanud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtul on nõuet arvestades kohustus selgitada pooltele õiguslikke küsimusi. Maakohus selgitas pooltele 30.01.2020 kirjas menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormist (dtl 122-124). Seega ei saanud kohtuotsus tulla apellandile üllatusena ja apellandile oli teada, et tema peab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendama.
27.Vastustaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele tõendid, millised on ta esitanud juba maakohtu menetluses, mistõttu puudub vajadus nende vastuvõtmiseks. Kostja taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata.
28.Maakohus on TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda ja kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramiseks taotlust ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei olnud menetluskulusid tekkinud, jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjal ei ole tsiviilasja toimikust nähtuvalt menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra ringkonnakohus neid kindlaks.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.