Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

on esitamata käibedeklaratsioonid alates 2019. aasta novembrikuust kuni 2020. aasta aprillikuuni (k.a.). Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et Võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus (pankrotiavalduse esitaja nõue võlgniku vastu) summas 249 839,49 eurot. Kõik kohustused on kokku 249 839,49 eurot. Ajutine haldur edastas võlgniku äriregistris toodud e-posti aadressitele (xxx) teabenõuded 25.05.2020 ja kordusteabenõude 9.06.2020. Vastuseks 09.06.2020 edastatud teabenõudele teatas A p (x), et proovib teabenõude edastada, kuid ei ole aastaid kontakte olnud. Käesoleva aruande esitamise seisuga ei ole võlgnik teabenõudele vastanud ega nõutud dokumente ajutisele haldurile esitanud. Kontrollides ja analüüsides võlausaldaja poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlausaldaja seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Võlgnik ei ole asunud võlausaldaja nõuet rahuldama ega ajutisele haldurile teadaolevalt püüdnud sõlmida mistahes kokkuleppeid võlgnevuse tasumiseks. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik ka pankrotiavaldusele vastu vaielnud. Võlausaldaja on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse raames on selgunud, et võlgnikul puudub mistahes vara, mille arvelt oleks võimalik kasvõi osaliselt võlausaldaja nõuet rahuldada. Täitemenetlus ei ole andnud tulemusi 10 kuu vältel, seega võib ajutine haldur asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (mida kinnitab ka täitemenetluses ilmnenu). Äriregistri teabesüsteemis on viimane esitatud majandusaasta aruanne 2017. aasta kohta, millest tulenevalt puudub ajutisel halduril informatsioon võlgniku tegevuse osas käesoleval ajal. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu alates 2017. aasta algusest, mil oli lõppenud nähtav tegevus ja liikumised pangakontodel. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames selgelt kinnitada ei ole võimalik. Ajutine haldur peab siinkohal küll vajalikuks märkida, et võlgnik ei olnud suuteline võlausaldaja ees oma kohustusi täitma ning oleks sellisel juhul pidanud esitama ise pankrotiavalduse, kuid jättis selle siiski tegemata. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara, mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti kuna ilmselt võlgniku äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Äriregistrist nähtub lisaks, et võlgnikul puudub kehtiv käibemaksukohuslase number (kohustuse lõppkuupäev 21.05.2020.a., otsuse kuupäev 22.05.2020.a.). Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 5000 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Juhul kui võlausaldaja tasub deposiidi ning kui kohus peab võimalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankroti väljakuulutamisel on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutise halduri aruande täpsustuses sisaldub järgnev:

Swedbank AS vastusest nähtub, et nimetatud pangas varasemal perioodil tehinguid ei olnud. Luminor Bank AS vastusest nähtub, et võlgniku tegevus toimus nimelt selles pangas, sealhulgas ka ajal, mil tekkis võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Pangas toimunud makseid vaadeldes on näha, et võlgnik arveldas valdavalt välisriikide äriühingutega. Suuremad ülekanded (summeeritud saajate kaupa): x (Taani äriühing) 50 545,60 eurot (ühe maksena aastal 2018) x (Läti äriühing) kokku 37 500 eurot (5 makset) x 50 020 (4 makset), äriühing on kustutatud, nähtub Eesti äriregistrist x (Tšehhi äriühing) 96 000 eurot (4 makset), kustutatud. Kõnealused ülekanded võivad olla seotud võlgniku äritegevusega kuid ei saa välistada, et tehingutega võidi raha välja viia ning see vajaks täiendavat selgitamist. Võlgniku poolt oli kasutatud ilmselt aja võitmiseks võlausaldaja hagile vastuvaidlemise strateegiat, mis teeb käesoleval ajal asjade selgitamise keerukaks, kuna osa rahade saajaid on registritest kustutatud. Ajutine pankrotihaldur tegi päringud ka rahavastikuregistrisse, et saada andmeid ja võimalusel kontakti võlgniku tõenäoliselt peamise tähtsusega seotud isikuga, see on S F . Rahavastikuregistris tema kohta andmed puuduvad. Äriühingu telefonid on välja lülitatud või on neil teine kasutaja. Senine dokumentide kättesaamiseks volitatud isik A P on esitanud äriregistrile avalduse enda kustutamiseks kuna ta ei oma äriühinguga enam puutumust. Seega leiab ajutine haldur, et isegi kui kahtlustada rahade pahatahtlikku kõrvaleviimist avalduse esitanud võlausaldaja eest ning võlausaldaja arvete teadlikku mittemaksmist, on äärmiselt keeruline või isegi võimatu eeltoodud asjaolude tõttu dokumentide kättesaamine võlgniku juhatuse liikmelt ja asjaolude täpsem selgitamine, samuti hagide esitamine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 249 839,49 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“, kuid ei ole välistatud rasket juhtimisviga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.08.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 02.09.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme A P (isikukood x x)). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.