Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu avaldus R R’i ja S R’i vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu (registrikood 80269974, asukoht Mardi tn 12, 10113 Tallinn); Avaldaja seaduslik esindaja: T M (e-post: xxx); Puudutatud isik I: R R (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: S R (isikukood xxx, elukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu avaldus R R’i ja S R’i vastu võla nõudes. Välja mõista puudutatud isikutelt R Rilt ja S Rilt solidaarselt avaldaja Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu kasuks kommunaalteenuste võlgnevus 31.03.2020 seisuga summas 1278,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 24,09 eurot ning viivised põhinõudelt (1278,79 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20.04.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute R Ri ja S Ri kanda. Välja mõista puudutatud isikutelt R Rilt ja S Rilt solidaarselt avaldaja Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Toimetada käesolev kohtumäärus puudutatud isikule S Rile kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mis loetakse kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Avaldaja nõue
1.Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu (edaspidi ka avaldaja või ühistu) esitas 11.05.2019 esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A R ́i, R R ́i, S R ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 20.05.2019 neile makseettepaneku. R R esitas makseettepanekule vastuväite 27.06.2019. S Rile makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud. A Ri suhtes koostas Pärnu Maakohus 20.11.2019 eraldi määrusena maksekäsu. Eeltoodust tulenevalt andis Pärnu Maakohus (Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond) 20.11.2019 määrusega avalduse R Ri ja S Ri (edaspidi ka võlgnike või puudutatud isikute) suhtes üle hagimenetlusse. Tallinn, Mardi tn 12 korteriühistu esitas 27.12.2019 Harju Maakohtusse avaldused R R’i ja S R’i vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud elamu Mardi 12/1 korteri nr. xxx omanikud (kinnistu xxx, katastritunnus xxx, A R (isikukood xxx) 1/2 kaasomandist, ühisomanikud R R (isikukood xxx), S R (isikukood xxx) 1/2 kaasomandist). Puudutatud isikud on jätnud tasumata perioodi 01.07.2017 - 30.11.2019 eest avaldaja liikmena avaldaja poolt esitatud kommunaalarved kokku summas 2272,82 eurot. Puudutatud isikute poolt on osaliselt või täielikumalt tasumata alljärgnevad arved: 1) 1708-01301200113, summas 57,54 eurot, maksetähtpäev 31.08.2017.a. 2) 1709-01301200113, summas 101,14 eurot, maksetähtpäev 30.09.2017.a. 3) 1710-01301200113, summas 94,72 eurot, maksetähtpäev 31.10.2017.a. 4) 1711-01301200113, summas 109,41 eurot, maksetähtpäev 30.11.2017.a. 5) 1712-01301200113, summas 94,73 eurot, maksetähtpäev 31.12.2017.a. 6) 1801-01301200113, summas 107,33 eurot, maksetähtpäev 31.01.2018.a. 7) 1802-01301200113, summas 101,44 eurot, maksetähtpäev 28.02.2018.a. 8) 1803-01301200113, summas 94,91 eurot, maksetähtpäev 31.03.2018.a. 9) 1804-01301200113, summas 118,17 eurot, maksetähtpäev 30.04.2018.a. 10) 1805-01301200113, summas 109,44 eurot, maksetähtpäev 31.05.2018.a. 11) 1806-01301200113, summas 111,89 eurot, maksetähtpäev 30.06.2018.a. 12) 1807-01301200113, summas 107,51 eurot, maksetähtpäev 31.07.2018.a. 13) 1808-01301200113, summas 128,38 eurot, maksetähtpäev 31.08.2018.a. 14) 1809-01301200113, summas 128,50 eurot, maksetähtpäev 30.09.2018.a. 15) 1810-01301200113, summas 132,56 eurot, maksetähtpäev 31.10.2018.a. 16) 1811-01301200113, summas 147,25 eurot, maksetähtpäev 30.11.2018.a. 17) 1812-01301200113, summas 143,14 eurot, maksetähtpäev 31.12.2018.a. 18) 1901-01301200113, summas 322,56 eurot, maksetähtpäev 31.01.2019.a. 19) 1902-01301200113, summas 128,89 eurot, maksetähtpäev 28.02.2019.a. 20) 1903-01301200113, summas 128,21 eurot, maksetähtpäev 31.03.2019.a. 21) 1904-01301200113, summas 122,49 eurot, maksetähtpäev 30.04.2019.a. 22) 1905-01301200113, summas 123,17 eurot, maksetähtpäev 31.05.2019.a. 23) 1906-01301200113, summas 126,81 eurot, maksetähtpäev 30.06.2019.a. 24) 1907-01301200113, summas 124,56 eurot, maksetähtpäev 31.07.2019.a. 25) 1908-01301200113, summas 127,66 eurot, maksetähtpäev 31.08.2019.a. 26) 1909-01301200113, summas 131,14 eurot, maksetähtpäev 30.09.2019.a.
2.Kuni 31.12.2017.a. arvestas avaldaja tähtajaks tasumata arvetelt viivist 0,07% maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest arve maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (alus: kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4). Maksete laekumisel ühistule loetakse tasutuks kõigepealt viivis ning alles seejärel põhivõlg (alus: ühistu üldkoosoleku protokoll 26.07.2017, otsus 4). 1) Seisuga 31.08.2017 oli puudutatud isikute võlgnevus 57,54 eurot ning viivis 0,00 eurot; 2) August 2017 eest arvestatud viivist: 1,21 eurot. Seisuga 30.09.2017 oli võlgnevus 0,89 eurot ning viivis 0,00 eurot; 3) September 2017 eest arvestatud viivist: 0,02 eurot. Seisuga 31.10.2017 oli võlgnevus 95,61 eurot ning viivis 0,02 eurot; 4) Oktoober 2017 eest arvestatud viivist: 2,01 eurot. Seisuga 30.11.2017 oli võlgnevus 205,02 eurot ning viivis 2,03 eurot; 5) November 2017 eest arvestatud viivist: 4,38 eurot. Seisuga 31.12.2017 oli võlgnevus 190,09 eurot ning viivis 0,07 eurot; 6) Detsember 2017 eest arvestatud viivist: 1,30 eurot. Seisuga 31.01.2018 oli võlgnevus 297,42 eurot ning viivis 1,37 eurot. Alates 01.01.2018.a. arvestab avaldaja tähtajaks tasumata arvetelt viivist 0,022% maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest arve maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (alus: korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1). Maksete laekumisel ühistule loetakse tasutuks kõigepealt viivis ning alles seejärel põhivõlg (alus: ühistu üldkoosoleku protokoll 26.07.2017, otsus 4). 1) Jaanuar 2018 eest arvestatud viivist: 1,83 eurot. Seisuga 28.02.2018 oli puudutatud isikute võlgnevus 398,86 eurot ning viivis 3,20 eurot; 2) Veebruar 2018 eest arvestatud viivist: 2,72 eurot. Seisuga 31.03.2018 oli võlgnevus 463,69 eurot ning viivis 0,00 eurot; 3) Märts 2018 eest arvestatud viivist: 3,06 eurot. Seisuga 30.04.2018 oli võlgnevus 510,92 eurot ning viivis 0,00 eurot; 4) Aprill 2018 eest arvestatud viivist: 3,48 eurot. Seisuga 31.05.2018 oli võlgnevus 620,36 eurot ning viivis 3,48 eurot; 5) Mai 2018 eest arvestatud viivist: 4,09 eurot. Seisuga 30.06.2018 oli võlgnevus 691,69 eurot ning viivis 0,13 eurot; 6) Juuni 2018 eest arvestatud viivist: 4,72 eurot. Seisuga 31.07.2018 oli võlgnevus 799,20 eurot ning viivis 4,85 eurot; 7) Juuli 2018 eest arvestatud viivist: 5,45 eurot. Seisuga 31.08.2018 oli võlgnevus 894,88 eurot ning viivis 0,00 eurot; 8) August 2018 eest arvestatud viivist: 5,91 eurot. Seisuga 30.09.2018 oli võlgnevus 1023,38 eurot ning viivis 5,91 eurot;
3 (9)
2-19-113256 9) September 2018 eest arvestatud viivist: 6,98 eurot. Seisuga 31.10.2018 oli võlgnevus 1155,94 eurot ning viivis 12,89 eurot; 10) Oktoober 2018 eest arvestatud viivist: 7,57 eurot. Seisuga 30.11.2018 oli võlgnevus 1275,17 eurot ning viivis 2,48 eurot; 11) November 2018 eest arvestatud viivist: 8,68 eurot. Seisuga 31.12.2018 oli võlgnevus 1366,93 eurot ning viivis 0,54 eurot; 12) Detsember 2018 eest arvestatud viivist: 9,32 eurot. Seisuga 31.01.2019 oli võlgnevus 1670,35 eurot ning viivis 0,00 eurot; 13) Jaanuar 2019 eest arvestatud viivist: 10,29 eurot. Seisuga 28.02.2019 oli võlgnevus 1799,24 eurot ning viivis 10,29 eurot; 14) Veebruar 2019 eest arvestatud viivist: 12,27 eurot. Seisuga 31.03.2019 oli võlgnevus 1908,01 eurot ning viivis 0,00 eurot; 15) Märts 2019 eest arvestatud viivist: 12,46 eurot. Seisuga 30.04.2019 oli võlgnevus 1462,67 eurot ning viivis 0,29 eurot; 16) Aprill 2019 eest arvestatud viivist: 9,98 eurot. Seisuga 31.05.2019 oli võlgnevus 1585,84 eurot ning viivis 10,27 eurot; 17) Mai 2019 eest arvestatud viivist: 10,47 eurot. Seisuga 30.06.2019 oli võlgnevus 1712,65 eurot ning viivis 20,74 eurot; 18) Juuni 2019 eest arvestatud viivist: 11,68 eurot. Seisuga 31.07.2019 oli võlgnevus 1837,21 eurot ning viivis 32,42 eurot; 19) Juuli 2019 eest arvestatud viivist: 12,53 eurot. Seisuga 31.08.2019 oli võlgnevus 1964,87 eurot ning viivis 44,95 eurot; 20) August 2019 eest arvestatud viivist: 12,97 eurot. Seisuga 30.09.2019 oli võlgnevus 2095,93 eurot ning viivis 0,00 eurot; 21) September 2019 eest arvestatud viivist: 14,29 eurot. Seisuga 31.10.2019 oli võlgnevus 2201,20 eurot ning viivis 0,00 eurot; 22) Oktoober 2019 eest arvestatud viivist: 14,53 eurot. Seisuga 30.11.2019 oli võlgnevus 2272,82 eurot ning viivis 0,00 eurot (Lisa 29); 23) Viivis avalduse esitamise kuupäeva seisuga 27.12.2019.a. on (27.12.2019 – 01.12.2019 =) 27 päeva * 0,022/100 * 2272,82 =) 13,50 eurot.
3.Arvestades avaldaja poolt puudutatud isikutele esitatud arveid, puudutatud isikute lähisugulase poolt avaldajale tasutud summasid ning avaldaja viiviste arvestamise korda, võlgnevad puudutatud isikud avaldajale tasumata kommunaalarvete eest seisuga 30.11.2019 2272,82 eurot ning viivise 27.12.2019 seisuga 13,50 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista põhivõla 2272 eurot ja 82 senti; viivise 13 eurot ja 50 senti ning viivise alates 27.12.2019.a. 0,022% tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni.
Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik R R teatas 07.04.2020 kohtule, et 1527,96 eurot tasuti 09.01.2020 otse KÜ Mardi 12 Swedbank kontole selgitusega 2-19-113256 maksekäsk ning kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas asja nr 022/2019/8487. Avaldaja täiendatud nõue
4 (9)
2-19-113256
5.Avaldaja esitas 20.04.2020 kohtule täiendatud avalduse, mille kohaselt on avaldaja esitanud puudutatud isikutele veel järgnevad arved: 2001 - 01301200113, summas 134,30 eurot, maksetähtpäev 31.01.2020.a. 31) 2002 - 01301200113, summas 136,81 eurot, maksetähtpäev 29.02.2020.a. 32) 2003 - 01301200113, summas 134,40 eurot, maksetähtpäev 31.03.2020.a. Avaldaja pangakontole on 09.01.2020 laekunud 1527,96 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 022/2019/8487, maksekäsk 2-19-113256/16 (võlgnik A R). Avaldaja põhinõue on 20.04.2020 seisuga 1278,79 eurot. Avaldaja täpsustab oma viivisearvestust järgnevalt: jaanuar 2020 eest arvestatud viivist: 10,66 eurot. Seisuga 29.02.2020 oli kostja võlg 1144,39 eurot ning viivis 10,66 eurot. Veebruar 2020.a. eest arvestatud viivist: 7,80 eurot. Seisuga 31.03.2020 oli kostja võlg 1278,79 eurot ning viivis 18,46 eurot. Viivisenõue avalduse täpsustamise seisuga on kokku 24,09 eurot. Oma täpsustatud avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikutelt välja põhivõlg 1278 eurot ja 79 senti; viivis 20.04.2020 seisuga summas 24 eurot ja 09 senti ning viivis alates 20.04.2020.a. 0,022% tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni.
6.Puudutatud isikud ei ole avaldaja 20.04.2020 nõude täpsustuse osas kohtule oma vastust esitanud. Kohus selgitas 03.07.2020 avaldajale, et kuivõrd avaldaja on esitanud puudutatud isikute suhtes täiendavad arved oma 08.06.2020 menetlusdokumendis ning 30.06.2020 saadetud järelpärimises, siis tuleks täpsustatud nõuded uuesti ka puudutatud isikutele kätte toimetada ning see lükkab edasi asja lahendamist. Avaldaja on seejärel teatanud, et ei soovi nõuet suurendada ning jääb algselt esitatud nõude juurde. Kohtumääruse põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
8.Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isikud ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.
9.Avalduse kohaselt on R R ja S R korteriomandi Mardi 12/1 korteri nr. xxx (registriosa nr xxx) omanikud selliselt, et neile kuulub ühisomandina 1⁄2 korteri kaasomandist ning teine 1⁄2 kuulub A R’ile. Kohus märgib, et nähtuvalt kinnisturaamatu registrist, on alates 14.08.2020 korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud A R. Kuna korteri ainuomanik on seega alates 14.08.2020 A R, peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt korteriomandiga tekkivate kohustuste eest vastutamise küsimust. KrtS § 43 lg 2 ütleb, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite - ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja 5 (9)
2-19-113256 korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avalduses välja toodud võlgnevus hõlmab perioodi 01.07.2017 – 20.04.2020. Kohus märgib, et avaldaja on küll välja toonud andmed võlgnevuse suurenemise kohta hilisemates menetlusdokumentides, kuid vastavalt avaldaja 07.07.2020 täpsustusele käsitleb kohus käesolevas asjas võlgnevust 20.04.2020 seisuga, kuivõrd see menetlusdokument on kostjatele seisukohavõtuks menetluses edastatud. Kohus toob välja, et tulenevalt KrtS § 43 lg-st 2 ei vabane eelmised korteriomanikud korteriomandiga seonduvatest kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks. KrtS § 15 lg 1 ütleb, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Seega kuivõrd võlgnevuse aluseks oleva perioodil ajal kuulus korteriomand R R’ile, S R’ile ja A R’ile ühiselt (vastavalt käesoleva punkti esimeses lauses välja toodud ulatusele), siis vastutavad kõik kolm omanikku korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriühistu ees solidaarselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid kohustuse täitmisel reguleerib VÕS § 69.
10.Järgnevalt käsitleb kohus avaldaja nõude õiguslikku alust ning põhjendatust. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
11.Avaldaja põhikirja (dtl 136-140) punkt 1.4. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korraldada elamukorteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine ning vajalik remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja punkt 2.1 kohaselt on ühistu liikmeteks Mardi 12 korteriomandite omanikud. Punkt 2.4 näeb ette, et eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule. Põhikirja punkt 3.2.1. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ja põhikirjale vastavaid otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast, mille on kinnitanud üldkoosolek. Põhikirja punkt
3.2.2.kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Majandamise ja hooldamise aluseks võetavad kulud on välja toodud põhikirja punkti 3.2.2 alapunktides. Sellest nähtuvalt arvestatakse kulusid järgnevalt. Üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule. Üldvesi – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korterite arvule. Prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi
6 (9)
2-19-113256 1m2 kohta. Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Hoolduskulu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Heakord – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Suvine remondifond - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Reservfond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; Sihtotstarbelised maksed - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta.
12.Avaldaja on esitanud kohtule oma nõude aluseks olevad arved (dtl 56-29 (esitatud mõlema puudutatud isiku suhtes topelt) ning dtl 481-484). Võlgnevuse suurus ja kujunemine on välja toodud käesoleva määruse asjaoludes. Puudutatud isikud ei ole avaldaja nõude arvestusele vastu vaielnud, vaid on üksnes märkinud, et nõude katteks on 09.01.2020 tasutud avaldaja kontole täitemenetluse raames 1527,96 eurot. Avaldaja on oma 20.04.2020 nõude täpsustuses nimetatud summa tasumist nõude arvestamisel kajastanud ning puudutatud isikud ei ole selle osas kohtule ka enam vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt võlgnevuse tasumist kuni 31.03.2020 maksetähtajaga seisuga tasumisele kuulunud arvete eest summas 1278,79 eurot (nähtub arvest nr 2004-01301200113, dtl 484). Kohtul, olles tutvunud avaldaja poolt esitatud arvetega ning nõude arvestusega, puudub kahtlus avaldaja poolt arvestatud nõude õigsuses. Korteriomand Mardi 12-xxx on suurusega 27,10m2 ning arvetest nähtuvalt on avaldaja kulude arvestamisel lähtunud korteriomandi pindalast.
13.Eeltoodust tulenevalt kuna avaldaja on kohtu hinnangul oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhjendanud ja tõendanud ning puudutatud isikud ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud, loeb kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikutel on avaldaja ees avalduses välja toodud võlgnevus. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab seega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja korteriomandiga Mardi tn 12-xxx seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse seisuga 31.03.2020 summas 1278,79 eurot.
14.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on selgitanud, et on arvestanud viivist kuni 31.12.2017 tähtaegselt tasumata arvetelt viivisemääraga 0,07% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest arve maksmise kuule järgneva kuu eest esimesest päevast (kuni 31.12.2017) kehtinud KÜS § 7 lg 4 alusel). Alates 01.01.2018 arvestab avaldaja viivist viivisemääraga 0,022% päevas, võttes aluseks KrtS § 42 lg 1). Maksete laekumisel on avaldaja esmalt lugenud tasutuks viivise ning seejärel põhivõlgnevuse (aluseks 26.07.2017 üldkoosoleku otsus nr 4, dtl 491-493). Avaldaja
7 (9)
2-19-113256 poolt esitatud võlgnevuse arvestusest nähtuvalt on arvete tasumisega viivitamisest tekkinud viivisevõlgnevus 20.04.2020 seisuga 24,09 eurot. Kohus peab avaldaja viivisenõuet põhjendatuks ning mõistab selle puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja.
15.TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kohus mõistab avaldaja taotlusel puudutatud isikutelt solidaarselt välja ka viivised põhivõlgnevuselt (1278,79 eurot) alates 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
17.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Avaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg-st 5 tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ning seega tuli tal täiendavalt tasuda riigilõiv 5 eurot. Seega kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 50 eurot. Ülejäänud riigilõivu summade osas on avaldajal õigus esitada taotlus selle tagastamiseks. Kohus märgib, et avaldaja on oma 20.04.2020
8 (9)
2-19-113256 menetlusdokumendis palunud talle tagastada riigilõiv 255 eurot, kuid kuna avaldaja poolt enam tasutud summa on suurem (Rahandusministeeriumi kontolt nähtuvalt on arvelduskontol kasutamata summaks 405 eurot), siis tuleks avaldajal esitada üks kokkuvõtlik taotlus, milles palub tagastada endale kogu enam tasutud riigilõivu summa.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.