Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
31. august 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-15950
Tsiviilasi
A. L. pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotihalduri raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/avaldaja: A. L. (isikukood xxx, elukoht xxx e-post xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Mart Kuusk (Võlaabi OÜ; Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn, e-post [email protected]) Pankrotihaldur: vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo; Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected])
taotlus
pankrotimenetluse
lõpetamiseks
Resolutsioon
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui
teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 16.12.2019. a määrusega kuulutati välja A. L. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. 24.07.2020. a esitas pankrotihaldur kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. A. L. pankrotihaldur on kohtule esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ja lõpetamise aruande. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A. L. pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 27.04.2020. a 7 võlausaldaja nõuded kogusummas 22 819,60 eurot, kõik nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus. Võlgnik võlausaldajate nõuete tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõuete osas ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha laekunud. Võlgniku sissetulek on jäänud ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 mõistes puuduvad. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse.
Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest, mille osas haldur kulude hüvitamist ei taotle. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgnik ise märgib maksejõuetuse tekkimise põhjustena mh töökoha vahetust madalama palgalisema vastu seoses asjaoluga, et lapseootele jäämine ei võimaldanud töötamise jätkamist Häirekeskuses, kus võlgnik oli pikemaajaliselt ja hea töötasuga töötanud, samuti oli võlgnik sunnitud jääma haiguslehele. Seoses lapse tiheda haigestumisega oli võlgnikul probleeme töökoha hoidmisega ja lisaks lahkus lapse isa, kes jättis võlgniku rahalise toetuseta. Võlgnik on võtnud erinevaid laene, mille tagasimaksmisega on jäänud hätta. Kuigi võlgnik töötab, siis saadu arvelt ei olnud võimalik tasuda kohustusi sellises ulatuses, et need väheneksid. Haldur nõustub võlgniku poolt toodud põhjendustega. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 09.01.2020. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 12.08.2020. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda A. L. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 000 eurot, maksmise tähtajaga 24.08.2020. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 72,18 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ning palub määrata halduri töötasuks 397 eurot. Kuivõrd võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara ning puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, palub pankrotihaldur anda pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku A. L. kanda.
Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 12.08.2020. a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 1 1 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril, lisaks tasule, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.
PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Pankrotihaldur palub määrata A. L. usaldusisikuks Mart Kuusk ning on kohtule edastanud Mart Kuusk’e nõusoleku tema nimetamiseks A. L. usaldusisikuks tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab Mart Kuusk’e täitma A. L. usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale
teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.