2-19-15950/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud A L avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajale teadaolevate nõuete suurus kokku summas 35 901,85 eurot, mille suurus viiviste ja intresside tõttu ajas kasvab. Arvestades nõuete suurust, puudub avaldajal võimalus mõistliku aja jooksul tasuda nõuetest tulenevaid summasid. Avaldajal on üks alaealine ülalpeetav. Avaldaja käib tööl ja tema töötasu ühes kuus on 500 eurot, millele lisanduvad lisatasud, varad ja nõuded avaldajal puuduvad. Eeltoodust tulenevalt palub A L algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus. 24.10.2019. a nimetas kohus A L ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A L pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu summas 525 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 35 723,13 eurot. Arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline juba aastaid oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Võlgnik ei ole ilmselt ka pikemas perspektiivis võimeline oma kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks töökoha vahetus, mille tulemusena vähenes võlgniku sissetulek. Seoses lapse haigestumistega oli võlgnikul probleeme töökoha hoidmisega. Suurim kohustus on xxx ees summas 15 821,28 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või

tagasinõudmine. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 350 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 350 eurot ja tehtud kulutuste eest 20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 370 eurot (lisandub käibemaks 74 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.