Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg (e-post: [email protected]); Kostja: I F (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
07. august 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt I F hageja Bondora AS kasuks 1 859 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 97 senti (sh laenulepingust nr BL3434457 tulenev tagastamata krediidisumma 1 525.18 eurot, intress 98.84 eurot, lepingu haldustasu 35.45 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 124.95 eurot, viivis 60.52 eurot).
3.Välja mõista kostjalt I F hageja Bondora AS kasuks alates 07.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 16.42% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui kogu tagastamata krediidisumma, so 1 525.18 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt I F hageja Bondora AS kasuks menetluskulud kokku summas 550 (viissada viiskümmend) eurot (sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot). 1 (6)
2-24-140564
5.Välja mõista kostjalt I F hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (550 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 11.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 805.32 euro saamiseks. Kohus tegi 12.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud eposti aadressil XXX kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 17.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 23.01.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks või üksnes põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude esitamise kaalumiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.06. veebruaril 2025 esitas Bondora AS Viru Maakohtule hagiavalduse I F vastu tagastamata krediidisumma 1 525.18 eurot, intressi 98.84 eurot, lepingu haldustasu 35.45 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, 124.95 eurot lisateenuste, 60.52 eurot viivise ning edaspidiste viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (edaspidi hageja) ja I F (edaspidi kostja) on sõlminud tarbijakrediidilepingu (edaspidi leping): BL3434457. Lepingu üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2 126 eurot; Poolte kokkulepitud intressimäär oli 16,42% aastas tagastamata krediidisummalt; Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; Krediidi kulukuse määr lepingus on 29,96%; Lepingu sõlmimise kuupäev 29.01.2023. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 2 000 eurot kostja märgitud 2 (6)
2-24-140564 arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Hageja hoiatas 07.10.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 08.11.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
5.Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 600.82 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 1 525.18 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 16,42% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 98,84 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 98,84 eurot. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama § lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab seadus kokku leppida seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega võrdses viivisemääras. Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 16,42% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 08.11.2024 arvestab hageja sissenõutavaks muutunud tasumata viivisenõudeks 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 1525,18 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt alates 09.11.2024 (s.o ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 (hagiavalduse esitamise kuupäev). Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 60,52 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 07.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 16,42% tagastamata krediidisummalt aastas.
6.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 7,09 eurot, mis on arvestatud perioodi 04.07.2024 kuni 04.11.2024 eest (s.o 5 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 35,45 eurot hageja kasuks. 3 (6)
2-24-140564 Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Ülaltoodule lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 04.07.2024 kuni 04.11.2024, s.o 5 kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 124,95 eurot.
7.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse- Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel (ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on sätestatud VÕS § 1132 lg-s 2. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 10.07.2024, 14.08.2024, 13.09.2024.
8.Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 900 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 270 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal kulutus hasartmängudele 16,3% sissetulekust. Laenutaotluse esitamise ajal maksehäired puudusid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 562,2 eurot.
9.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 1 525.18 eurot, intressi 98.84 eurot, lepingu haldustasu 35.45 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, lisateenused 124.95 eurot, viivise 60.52 eurot ja alates 07.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 16,42% tagastamata krediidisummalt aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 550 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
11.Viru Maakohus võttis 07.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt aadressile XXX, mis on ühtlasi ka kostja registrijärgne elukoht, kuid materjalid tagastati kohtule 4 (6)
2-24-140564 märkega „saaja ei olnud kohal“. Kostjale aadressile XXX saadetud materjalid tagastati kohtule üleandmatult märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja telefon XXX ei toimi. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2025 päringu vastuse kohaselt politsei andmebaasides on alates 26.05.2023 isiku elukoha aadressina märgitud XXX. Piirkonnapolitseinik suhtles 25.06.2025 isiku emaga, kelle sõnul ta ei suhtle oma pojaga ja ei tea kus ta elab. Üritus leida isiku telefoni numbrit, kuid ei õnnestunud. Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt saadetud isikukoodiga XXX I F piiriületus, mis on väljumine Eesti Vabariigist läbi Luhamaa (L.Koidula) piiripunkti 16.06.2024 kell 03:27. Politsei juhis tähelepanu, et peale Eesti Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga, ei toimu alates 01.05.2004 regulaarset Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ja sõidukite fikseerimist piirikontrolli andmekogus. Alates 21.12.2007 pärast Eesti liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga ei kontrollita sisepiiridel isikute ja sõidukite liikumist ning piiriületusi ei registreerita. Seetõttu ei saa välistada võimalust, et on ületatud ka sisepiiri. Ühtlasi palus politsei arvestada, et piirikontrolli andmekogus olevatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja andmete puudumine ei välista piiriületust. Politseil ei ole andmeid selle kohta, kus isik hetkel elada võiks. Samuti ei ole isikuga seotud ühtegi inimest, kellelt saaks I F elukoha kohta uurida. Seega on dokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 16.07.2025. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
14.Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 859.97 euro (sh tagastamata krediidisumma 1 525.18 eurot, intress 98.84 eurot, lepingu haldustasu 35.45 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 124.95 eurot, viivis 60.52 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates 07.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 16,42% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui kogu tagastamata krediidisumma, so 1 525.18 eurot.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5 (6)
2-24-140564
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 1.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja teenust 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 11.11.2024 summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 06.02.2025 summas 285 eurot, kokku 350. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.