Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2020.a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-103203
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A Si vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Cris Oliver Rahumägi (e-post: [email protected]) Kostja: A S (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse kohtualluvuse määramisel antud olukorras Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrust nr 1215/2012 „Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 „Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ art 4 p 1 järgi esitatakse käesoleva määruse kohaselt hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kohus märgib, et rahvastikuregistri andmetel on A Si elukohaks alates 30.12.2017 x, x. Maksuja Tolliameti andmetel on A Si elukoha aadress deklaratsiooni järgi xxx. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti Vabariigi kohtutel pädevust antud tsiviilasja arutada, sest kostja elukoht on Rootsis ning sellisel juhul kuulub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi tsiviilasja arutamine Rootsi kohtute pädevusse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kohus ei ole pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.