2-20-6281/13 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused M N ja M U esitasid 29.04.2020 Harju Maakohtule hagi J S ja L S vastu solidaarselt kahjuhüvitise ja viiviste nõudes. Kostjad võtsid 25.06.2020 hagi õigeks (tlk 39-40). Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostjad võtsid hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hagejate hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on hagejad esitanud hagi kahju hüvitamise nõudes, sest kostjad ei ole kahjunõuet hagejatele tasunud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagejad on palunud kostjatelt välja mõista hagejate menetluskulud 1 266 eurot, millest 500 eurot on tasutud riigilõiv ja 756 eurot hagejate õigusabikulu koos käibemaksuga ning 10 eurot kostjate elukoha andmete päringu riigilõiv. Hagejate on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse koostamiseks ja suhtluseks kliendiga hagiavalduse koostamisel kulus esindajal kokku 3 h ja 45 min, 26.06.2020 kohtunõudele vastuse koostamiseks 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Hagejad paluvad lahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleks jätta hagejate kanda, kuivõrd kostjatel vastuväiteid hagile ei olnud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot vastavalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisale 1. TsMS § 143 lg 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hagejad on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud kostjate elukoha andmete päringu tegemiseks riigilõivu 10 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja usutav kulu, kuivõrd kohus kohustas 08.05.2020 määrusega hagejaid välja tooma, milliseid päringuid on hagejad teinud kostjate elukoha teadasaamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt tehtud toimingud ja toimingutele kulunud ajakulu on põhjendatud ja kooskõlas menetluse käiguga ning hagejate esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks) vastab keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hagejad kinnitavad, et ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulu kokku 1 266 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 kohaselt alusel käesolevas kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.