2-20-1387/38 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

vähemalt poole võrra. Võlgnik pöördus Soome haigekassa poole, et taotleda abiraha ning samal ajal otsis uut tööd nii Soomes kui ka Eestis. Võlgnik soovib kohustused tasuda sobiva maksegraafiku alusel ning soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgnik töötab käesolevalt töölepingu alusel Valga Haigla AS-is. Sissetulek on vahemikus 1500-2000 eurot kuus. Võlgniku valduses ei ole sellist vara, mida ta laenude eest soetas. Kõik vara on endise elukaaslase käes. Võlgnikul registrijärgselt lapsi ei ole. Eluasemena üürib võlgnik korterit oma emalt. Võlgnik soovib, et kohus kinnitaks tema võlgade ümberkujundamiskava, millega pikendatakse laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaega. Võlgnik taotles, et kohus määraks temale menetluses nõustaja, kes aitaks ümberkujundamiskava koostada. Kohus võttis 19.05.2020. a määrusega Sxxxx Kxxx võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, määras nõustaja, peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused või sundtäitmised kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Kohus määras võlgnikule kohustuse tasuda nõustaja tasu ettemaksuks 720 eurot kolme osamaksega. 17.06.2020. a esitas Sxxxx Kxxxxx määratud nõustaja kohtule ümberkujundamiskava (tl 6263), milles taotles 6 võlausaldaja nõuete, kogusummas 24813,64 ümberkujundamist, sh: 1) Bondora AS kogusummas 10073,52+49,99 eurot, sh põhivõlg 9617,88 eurot; 2) GelvoraSergel OÜ(Bigbank AS) nõue kogusummas 8275,58 eurot, sh põhivõlg summas 7603,42 eurot; 3) OK Incure OÜ nõue kogusummas 1991,67 eurot, sh põhivõlg 1297,56 eurot; 4) Renovum OÜ (AB Kreditex AS) nõue kogusummas 1938,17eurot, sh põhivõlg summas 1463,72 eurot; 5) Axxxxx Kxxx nõue kogusummas 1704 eurot, sh põhivõlg summas 1704 eurot; 6) Aktiva Finants OÜ nõue kogusummas 780,71 eurot, sh põhinõue 571,55 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt toimuks võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik tasub võlausaldajatele nõuete katteks 3 aasta 6 kuu jooksul igakuuliselt 609,35 eurot. Sellise tasumise korral on võimalik mõistliku aja jooksul tasuda kõigi võlausaldajate põhinõuetest 115% ehk põhinõuded koos VÕS § 113 lg 1 kohaselt lisanduva viivisega. Tingituna sellest, et võlausaldajate nõuded sisaldavad erinevas ulatuses kõrvalnõudeid, on võlausaldajate nõuete rahuldamise määr kavas erinev ja ületab mitme võlausaldaja osas 100%. Kohus toimetas ümberkujundamiskava kätte võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse ning määras tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad Bondora AS, GelvoraSErgel OÜ(Bigbank AS) ja Renovum OÜ(AB Kreditex) kohtu poolt määratud tähtajaks ümberkujundamiskava kohta oma seisukohta ei esitanud. Võlausaldajad Axxxxx Kxxxxja Aktiva Finants OÜ teatasid, et on nõus ümberkujundamiskavas märgitud nõuete suurusega, tagatusega ning võla ümberkujundamisega taotletud viisil. Võlausaldaja OK Incure OÜ esindaja leidis, et kava ei kuulu kinnitamisele, sest kõrvalnõuete täitmata jätmine ei ole võlausaldajate huve arvestav ja ka lubatud. Ümberkujundamiskava kinnitamine ei täidaks VÕVS eesmärki. Võlgniku nõustaja esitas 04.08.2020. a kohtule arvamuse võlausaldajate vastuväidete kohta. VÕVS § 1 lg 1 eesmärgi täitmiseks peab ümberkujundamiskava täitmine olema võlgnikule jõukohane. Hinnates seda, kas nõuete vähendamine võib olla võlausaldaja huvidega vastuolus, ei saa lähtuda ainuüksi nõuete rahuldamise ulatusest ning väita, et nõuete vähendamine on

koostatud ümberkujundamiskavas. Neid sissenõutavaks muutunud kohustusi on 24 813,64 euro ulatuses. Käesolevalt töötab SxxxxxKxxxxtöölepingu alusel Valga Haigla AS-is ning tema igakuine sissetulek jääb vahemikku 1500 kuni 2000 eurot. Varasemalt on Sxxxx Kxxx töötanud SA TÜ Kliinikumis ning Soomes erinevates raviasutustes. Soomes ulatus tema töötasu 3500 kuni 5000 euroni kuus. Sissetulek Soomes vähenes võlgniku haigestumise tõttu. Praeguse sissetuleku arvel ei ole võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 25 000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Sxxxx Kxxxxon kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut, mis võimaldab kohustuste täitmiseks makseid teha, mistõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist ja võlgniku pankroti väljakuulutamine ei pruugi olla tõenäoline. Registri andmetel võlgnikul alaealisi lapsi ei ole. Arvestades võlgniku sissetulekut töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Sxxxx Kxxx on hinnanud, et ta oleks võimeline, sh arvestades igakuiseid vältimatuid kulusid, igakuiselt eraldama võlgade katteks olulise osa oma sissetulekust. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikuga, kellel ei ole möödunud perioodil kogutud varasid (nt kinnisvara vm väärtuslikku registrisse kantavat vara), kuid on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha ja tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Võlgniku sissetulekuteks, millele saaks sissenõude pöörata on üksnes võlgniku töötasu, s.o keskmiselt 1794,61 eurot kuus. See tähendab, et pankrotimenetluses puuduks muu vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada. Samas on see sissetulek piisav, et vältida pankroti väljakuulutamist. Kohus, hinnates võlgniku võlgade kogusummat ja kohustuste struktuuri, on seisukohal, et ehkki võlgnik ei ole käesoleval ajal maksejõuetu (pankrotiseisus) ja tema pankroti väljakuulutamine praegusel ajal ei pruugi realiseeruda, võib taolise olukorra püsimine pikema aja jooksul viia võlgniku pankrotistumiseni. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus „Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses“ ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (vt VÕVS § 1 lg.1 sõnastust). Ümberkujundamiskavas on hinnatud võlgniku rahalisi võimalusi võlausaldajate suhtes maksimaalselt pingeliselt. Arvestades Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1, lg.3 sätteid, on arvutatud, et võlgniku sissetulekust kuulub arestimisele 807 eurole kuus. Kui pankrotimenetluse järgses kohustustest vabastamise menetluses tuleb PankrS § 173 lg.3, lg.4 alusel võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust ehk 605,5 eurot kuus, siis sellisest määrast on lähtutud ka käesolevas menetluses. Asjaolu, et pankrotimenetluse tuleks võlgnikul kanda ka pankrotimenetluse kulud, vähendab võlausaldajate väljavaateid. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Sxxxx Kxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamine võib olla ainus võimalus kõigile võlausaldajatele saada võrdselt koheldud ja selle kaudu oma nõuetele maksimaalne rahuldus. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 25 592,70 eurot. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud võlgade ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurust, tagatust ega selle ümberkujundamise viisi. Seega ei ole selles menetluses tegemist vaidlusega nõude suuruse üle ja nõude suuruse kindlaksmääramisega VÕVS § 23 kohaselt ei tule tegeleda. Kohus märgib, et võlausaldaja 6(3)

Aktiva Finants OÜ leidis üksnes, et kõrvalnõuete täitmata jätmine ei ole võlausaldajate huve arvestav, kuid põhinõue jäi samaks. Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Sel põhjusel tühistab kohus ka hagi tagamise, on määratud kohtu 19.05.2020. a määrusega (p 8). Kohus leiab, et Sxxxx Kxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväite selles, et kõrvalnõuete täitmata jätmine ei ole võlausaldajate huve arvestav. Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Selleks on riigi poolt välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Menetlusse astumise tingimuseks on (ja mida kohus eespool analüüsis), et võlgnik on makseraskustes (VÕVS § 1 lg.1). Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg 2). See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole, kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr on 115%, kogu kohustuse vähendamise ulatus kujuneb vastavalt kõrvalnõude suurusele, st rakendatud intressi- jm kõrvalnõuete määrale. Võlausaldajate grupeerimist ei toimu, kõigile võlausaldajatele tasutakse kohustus 42 maksega ehk kolme aasta kuue kuuga. Vastavalt ümberkujundamiskavas ettenähtule saab võlausaldajatele tasutud nõudeid kokku 25 592,70 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskavas on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kavandatud VÕVS § 2 ettenähtud viisil: kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõigi kolme abinõu rakendamine korraga on lubatud ja seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-28-13 (p 16). Seega ei ole võlausaldaja vastuväide selles osas põhjendatud. Võlgade ümberkujundamiskavaga on hõlmatud kõik võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused. Arvestades võlgniku maksevõimet ja kohustuste täitmise kavandatud tähtaega (kolm aastat 6 kuud), on võlgnikule jõukohane põhinõuete täitmine 115% ulatuses ehk põhinõuetele lisaks makstakse võlausaldajatele ka viivist VÕS § 113 lg.1 määras. Kohus märgib, et ümberkujundamiskava ei pea soodustama mistahes liiki kõrvalnõuete paisutamist juba nõude tekkimise algushetkest alates ja erinevat liiki ja erineva nimetuse all kõrvalnõuete tekitamist. Käesolevas asjas võlgnik on olnud tarbija kõigi võlausaldajate puhul, mistõttu on õiglane ja kõigi võlausaldajate jaoks võrdne, et käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses, kus kohus ei hinda enam rakendatud finantsinstrumentide (intressi- ja 7(3)

viivisemäärad ja muud kõrvalnõuete komponendid ) vastavust tüüptingimustele jm reeglitele, võetakse võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks aluseks põhinõuete suurus. Ümberkujundamiskavast, kus nähtub nii põhi- kui ka kõrvalnõuete suurus, aimub selgelt, millises olulises määras lisandub käsitletavatele põhinõuetele kõrvalnõudeid. Nende kõrvalnõuete põhjendatuse üle vaidlemine võiks hüpoteetilises kohtumenetluses või pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel ka võlgnikule edukaks (ja võlausaldajale mitteedukaks) osutuda. Kohustuste täitmise tähtaja pikendamine mõnedele võlausaldajatele tähendaks võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist (praegu kõigil ühetaoliselt 115% põhinõudest). Kohus märgib, et põhinõude täitmine kõigile 115% ulatuses ehk koos lisanduva viivisega tähendab, et võlausaldajate põhinõuded saavad tasutud kogu ulatuses ja võlausaldajatele tasutakse lisaks põhinõudele ka kõrvalnõuet. Kui ümberkujundamiskavas on seda lisanduvat kõrvalnõuet nimetatud viiviseks, kuna selle suurus on arvutatud VÕS § 113 lg.1 määra alusel, siis arvutuslikult saabub tulemus, kus kolme võlausaldaja nõuded saavad täidetud enam kui 100%. See tähendab, et nende võlausaldajate kogunõue on sisaldanud kõrvalnõudeid (intressid jm) sedavõrd väheses määras, et kõrvalnõuded on saanud kaetud seadusjärgse viivisega. Kolme võlausaldaja, kelle kogunõue ei saa täidetud 100%, kuid põhinõue saab täidetud 115% ulatuses (s.t. tasutakse põhinõue koos viivisega, mis on 15% põhinõudest), kogunõue ei saa täidetud 100% ulatuses seetõttu, et kogunõue sisaldab lisaks põhinõudele sedavõrd suures ulatuses kõrvalnõudeid. Nii moodustavad võlausaldaja OK Incure OÜ kõrvalnõuded kogunõudest 35%, võlausaldaja Renovum OÜ kõrvalnõuded kogunõudest 24,5% ja võlausaldaja Aktiva Finants OÜ kõrvalnõuded kogunõudest 27%. Olukorras, kus mõne võlausaldaja kõrvalnõuded moodustavad kogunõudest enam kui 1/3, tähendaks eesmärk rahuldada kõrvalnõuded olenemata nende tekkimise alustest ja vastavusest tüüptingimustele, võimalikult suurte kõrvalnõuetega võlausaldajate seadmist eelisolukorda. Kohus ei pea sellist lähenemist õigustatuks ja põhjendatud ning võlausaldajate ühetaoline kohtlemine on, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse 100% ulatuses ja kõrvalnõudeid tasutakse neile VÕS § 113 lg.1 määras, mis võrdub 15% -ga põhinõudest. Selliselt tasudes saab näiteks võlausaldajale Aktiva Finants OÜ tasutud 41% kõrvalnõuetest ja võlausaldajale OK Incure OÜ tasutud 28,17% kõrvalnõuetest. Selline nõuete rahuldamine ümberkujundamiskava täitmise raames on kooskõlas VÕVS § 1 lg.1 eesmärgiga ja põhjendatud. Ümberkujundamiskava kinnitamine toimub VÕVS § 24 lg 2 alusel, kuna vastuväite esitas üksnes üks võlausaldaja ja ülejäänud võlausaldajad ehk enam kui viis nõustusid võlgniku võlgade ümberkujundamisega kavas pakutud viisil. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja kõrvalnõuete suurust. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ümberkujundamiskava järgi on võlgniku esimese makse tähtpäev 1.juuli 2020. a. Ehkki see kuupäev on käesolevaks ajaks möödunud, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitada seda tähtpäeva muutmata. Nimelt on võlgnik olnud juba kaks kuud teadlik ümberkujundamiskavas võetud maksekohustusest, saanud seda arvestades raha koguda või siis

võlausaldajatele väljamaksed (kinnitamata) kava kohaselt juba ära teha. Seetõttu ei ole esimese makse tähtpäeva möödumine takistuseks kava kinnitamisele koostatud kujul. VÕVS § 24 lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Kohus on eespool näidanud, et võlgniku pankrotimenetlus käesolevas olukorras ei pruugi tekkidagi, kuna võlgnikul on sissetulek, mille arvel kohustusi tasuda. Samas on võlgnik selgelt makseraskustes, kuna ta tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg.2). Võlgnik ei suuda täita oma kohustusi, kui mitu võlausaldajat esitavad oma sissenõuded üheaegselt. Seetõttu on vajalik, et võlausaldajate nõuete täitmine toimuks reguleeritult ja et mõnda võlausaldajat ei koheldaks oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Seega võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek ja motivatsioon kava täita. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kinnitab kohus võlgniku Sxxxx Kxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Sxxxx Kxxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1.septembriks 2021. a ja edaspidi iga aasta 1.septembriks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Võlgade ümberkujundamise menetluse kuluks on muu hulgas nõustaja tasu ja kulud. Kohus on käesolevas menetluses nõudnud võlgnikult nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiiti ettemaksu tasumist summas 720 eurot. Nõutud ettemaks on laekunud ja selle arvel on võimalik katta nõustaja tasu ja kulud. Nõustaja Ester Saag esitas aruande tehtud tööst ja taotluse tasu saamiseks 12 töötunni eest tunnitasuga 60 eurot tund, kokku 720 eurot. Kohus loeb aruandes esitatud ajakulu ja taotletud tasu põhjendatuks ja vastavuses olevaks VÕVS § 19 lg.5 alusel välja antud justiitsministri määruses nr 21 04.04.2011. a seatud tingimustega. Kohus määrab nõustaja tasu 720 eurot, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud summa arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik