DD hagi TT ja SS vastu isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. mai 2020 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): DD (isikukood XXXXXXXXXX); lepinguline esindaja Jana Kitter esindajad määruskaebemenetluses Kostja I: TT (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja materjali juurde arved nr 59407 ja nr 55924 ning Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2020 tõend nr 8-8/015236-1.
2.Keelduda asja materjali juurde võtmast Harju Maakohtu 25. juuli 2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2019 määruseid ning tagastada need esitajale.
3.Tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2020 määrus osas, milles maakohus jättis DD taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 108 euro ulatuses rahuldamata.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista TT-lt ja SS-lt täiendavalt välja 108 euro suurune menetluskulude hüvitis DD kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 220 euro suuruses summas.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.2.Välja mõista TT-lt ja SS-lt solidaarselt DD kasuks menetluskulude hüvitamiseks 520,60 eurot.
6.3.Jätta rahuldamata DD menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 220 euro suuruses summas.
7.Jätta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli DD vabastatud, riigi kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale menetluskulude kindlaksmääramise osas võib edasi kaevata Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest alates menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Muus osas määrus edasikaebamisele ei kuulu (TsMS § 179 lg 3).
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses oli DD hagi TT ja SS vastu isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks.
2.11.02.2019 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.15.08.2019 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 11.02.2019 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4.05.02.2020 otsusega jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2019 otsuse muutmata ja kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2019 otsus ja Riigikohtu 05.02.2020 otsus jõustusid 05.02.2020.
5.Hageja 25.02.2020 esitatud lõpliku menetluskulude nimekirja (tl 97-99; II kd) kohaselt koosnevad tema menetluskulud õigusabikuludest 17,10 töötunni eest tunnitasuga 40 eurot (käibemaksuga), kokku 728 eurot. Lisaks on hageja kandnud menetluskuluna postikulu 12,60 eurot Riigikohtusse menetlusdokumente esitades.
6.Kostjate hinnangul esitas hageja ringkonnakohtu menetluses menetluskulude nimekirja hilinenult, mistõttu tuleb jätta see rahuldamata. Lisaks esinevad hageja esitatud menetluskulude nimekirjades ebakõlad töötundide arvestuses ja märgitud toimingute kogu ajakulu ei vasta esindaja töötasule. Juhul, kui kohus siiski peab võimalikuks arvestada hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja, ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud enam kui 4 töötunni eest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt - mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 412,60 eurot ja jättis taotluse rahuldamata 328 euro ulatuses.
8.Postikulud kogusummas 12,60 eurot seoses Riigikohtule dokumentide saatmisega on põhjendatud, sest tsiviilasja toimikust nähtuvalt edastas hageja Riigikohtule menetlusdokumente posti teel.
9.Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud osaliselt, arvestades asjas esitatud dokumentide mahtu, sisu ja toimingute vajalikkust.
10.Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu konsultatsiooniks, taotluse kohtule esitamiseks ja nõupidamiseks kokku 3,5 tundi on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, võttes arvesse hageja 28.11.2018 taotluse sisu ja mahtu ning käesoleva tsiviilasja asjaolusid. Seisukohta esitamiseks ja nõupidamisteks märgitud ajakulust 6,3 tundi on põhjendatud 3 tundi, arvestades märgitud toimingute vajalikkust ja hageja 27.04.2019 menetlusdokumendi sisu.
11.Arvetest nr 55924 ja nr 59407 tulenev ajakulu kogumahus 1,2 tundi on põhjendamatu, sest hageja ei ole selgitanud nimetatud ajakulu kujunemist. Kostjate kanda ei ole põhjendatud jätta menetluskulu toimingute eest, mille põhjendatust ei ole kohtul võimalik hinnata. Ülejäänud hageja esindaja toimingud (ajakulu 7,5 tundi) on põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja esindaja toimingud 12 töötunni ulatuses. Hageja esindaja töötunnihind 40 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamesse. Arvestades seda, et hageja ei ole kinnitanud kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 12 töötunni eest tunnitasuga 33,33 eurot (käibemaksuta), kokku 400 eurot, millele lisandub postikulu 12,60 eurot.
12.Kuna TsMS § 174 lg 1 kohaselt tuleb kohtul menetluskulud kindlaks määrata menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjali alusel ka olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on esitatud hilinemisega või seda ei ole üldse esitatud, ei ole kostjate vastuväide hageja menetluskulude nimekirja hilinemisega esitamise kohta põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUS
13.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks hüvitada arvete nr 55924 ja nr 59407 järgi esindaja ajakulu - kokku 1,2 tundi ning mõistis menetluskulude hüvitise suurusega 400 eurot välja käibemaksuta.
14.Juhul, kui kohtul tekkis kahtlus arvete nr 55924 ja nr 59407 seonduvate toimingute osas, oleks kohus pidanud TsMS § 176 lg 6 kohaselt andma hagejale tähtaja nende täpsustamiseks.
15.Ekslik on kohtu seisukoht, nagu ei oleks hageja kinnitanud seda, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Nimetatud kinnitust tõendavad hageja käesolevas menetluses esitatud korduvad menetlusabi taotlused, milles hageja on kinnitanud, et tal puuduvad seosed äriühingute, ühistute ja mittetulundusühingutega.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
16.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus määras kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud suurusega 412,60 eurot ja mõistis selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud. Määrus on vaidlustatud osas, milles kohus ei pidanud põhjendatuks hageja õigusabikulusid 1,2 töötunni eest ja mõistis hüvitatavad õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.
19.Ringkonnakohus võtab asja juurde määruskaebusega esitatud arve nr 59407 (tl 114; II kd) ja 55924 (tl 115; II kd) ning Maksu- ja Tolliameti 22.05.2020 tõendi nr 8-8/015236-1 (tl 116; II kd), sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ülejäänud määruskaebusega esitatud tõendite (Harju Maakohtu 25.07.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 määrused) vastuvõtmisest tuleb keelduda, sest need on tsiviilasja toimikus juba olemas (tl 62-63; I kd ja tl 12-13; II kd). Tõendid, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub, eemaldatakse toimikust. Kuna tõendid on esitatud paberkandjal, tuleb need esitajale tagastada.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel vaidlustatud osas tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 108 euro suuruses summas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt täiendavalt välja 108 euro suuruse menetluskulude hüvitise. Taotlus jääb rahuldamata 220 euro suuruse summa hüvitamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-2-1-134-16 p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas käesoleval juhul õigusabikulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 174 lg-t 10 ja rikkus uurimisprintsiipi (TsMS § 174 lg 8, § 477 lg-d 5 ja 7).
22.Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus ebaõigesti menetluskulude nimekirjas märgitud arvete nr 55924 ja nr 59407 järgse esindaja ajakulu (kokku 1,2 tundi) põhjendamatuks ainuüksi selle tõttu, et kohtu jaoks jäi selgusetuks ajakulu kujunemine. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kohtul on menetluskulude kindlaksmääramisel mingi asjaolu suhtes kahtlusi, peab ta andma menetlusosalisele võimaluse olukorda selgitada ja esitada vajadusel tõendeid (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-115-09, p 9; nr 3-2-1-137-13, p 11). Seetõttu oleks maakohus pidanud kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 6 (varem kehtinud analoogilise sõnastusega säte TsMS § 174 lg 5) andma hagejale tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustama teda esitama lisatõendeid.
23.Hageja esitas koos määruskaebusega arved nr 55924 ja nr 59407. Arvelt nr 55924 nähtub hageja veebinõustamine 0,2 tunni jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist
põhjendatud ja vajaliku toiminguga, arvestades arve väljastamise ajal (s.o 30.06.2019) olnud käesoleva asja menetlusetappi. Menetlusosalisel on õigustatud huvi menetluse käigu vastu, mistõttu tuleb esindaja 12 minutilist hageja nõustamist lugeda põhjendatuks.
24.Arve nr 59407 kuupäevaks on märgitud 05.08.2019 ja arvel oleva selgituse järgi on tegemist täiendavate seisukohtade esitamisega, milleks kulus 1 tund. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas hageja esindaja 05.08.2019 ringkonnakohtule hageja lõplikud seisukohad koos menetluskulude nimekirjaga. Arvestades dokumendi sisu ja väikest mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul selle koostamise põhjendatud ajakulu 0,5 tundi.
25.Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada ilma käibemaksuta, kuna menetluskulude nimekirjas puudub kinnitus selle kohta, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seadus ei sätesta, millises menetlusdokumendis tuleb vastav kinnitus kohtule esitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea eelnimetatud kinnitust tingimata märkima menetluskulude hüvitamise taotlusesse, vaid see võib sisalduda ka muus menetlusdokumendis. Hageja kinnitas maakohtule esitatud menetlusabi taotluses ja teatises majandusliku seisundi kohta, et ta on pensionär ja tal ei ole seoseid ühegi äriühingu, ühistu või mittetulundusühinguga (tl 21; I kd). Nii maa- kui ka ringkonnakohus kontrollisid teatises märgitud andmeid ja pidasid neid õigeks, mida tõendavad määrused hagejale riigi poolt menetlusabi andmise kohta (tl 62; I kd, tl 12; II kd). Kui maakohus ei pidanud seda kinnitust menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel piisavaks, oleks kohus pidanud ka selles osas andma hagejale võimaluse olukorda selgitada ja esitada vajadusel tõendeid (vt käesoleva määruse p 22). Maksu- ja Tolliameti 22.05.2020 tõendi nr 8-8/015236-1 kohaselt ei ole hageja perioodil 01.01.2018-22.05.2020 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega on hageja õigustatud nõudma põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga.
26.Arvestades eeltoodut, tuleb kostjatel hüvitada hagejale täiendavalt õigusabikulud 108 euro suuruses summas, millest 28 eurot (käibemaksuga) on esindaja tasu 0,7 töötunni eest ja 80 eurot maakohtu poolt arvestamata jäetud käibemaks.
27.Vastuseks kostjate vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et TsMS § 651 lg 1 ja 659 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud, ei kontrolli ringkonnakohus selle seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldas. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
29.Maakohus rahuldas 06.07.2020 määrusega hageja taotluse menetlusabi andmiseks ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jääb riigilõiv TsMS § 190 lg 4 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav, Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.