Kostja 1 ja kostja 2 tehinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.02.2019.a otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning kohustada XX ja YY andma tahteavaldus tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning isikliku kasutusõiguse seadmise kande tegemiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku DD kasuks korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXXX aadressil XXX.
3.Keelduda DD apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest ning eemaldada need toimikust.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt XX ja YY kanda.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-8886
5.Välja mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt riigi tuludesse 900 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlgu olevalt summalt alates riigilõivu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 6.1.Hagi rahuldada. 6.2.Kohustada (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses) XX ja YY andma järgmise sisuga tahteavaldused:
6.2.1.Tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega XX ja YY lepivad kokku selles, et korteriomand, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXXXXXXX, koormatakse isikliku kasutusõigusega elamule DD kasuks;
6.2.2.Nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku järgmise kande tegemiseks: „Isiklik kasutusõigus elamule DD ́i (isikukood XXXXXXXXX) kasuks“. 6.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt XX ja YY kanda. 6.4.Välja mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt riigi tuludesse 900 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlgu olevalt summalt alates riigilõivu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas maakohtusse hagi, milles palus seada hageja kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn ning kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja alates 16.11.1984.a abielus EE-ga (edaspidi ka pärandaja), kes suri XX.XX.XXXX.a. Abikaasade ühisomandis oli korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (edaspidi korter või korteriomand). Pärast hageja abikaasa surma pärisid pärandajale kuulunud osa korteriomandist tema lapsed eelmisest abielust, s.o kostjad. Korteriomand oli hageja kodu alates 1985.a. Hageja leidis, et pärimise tõttu tema elujärg halveneb. Kui lähtuda asjaolust, et kostjatele kuulub 1⁄2 korteriomandist ning korteriomandi väärtus on ligikaudu 70000 eurot, ei oleks hagejal võimalik kostjatele kuuluvat omandiosa hinnaga 35 000 eurot välja osta. Hageja on 68-aastane pensionär ning tal ei ole võimalik laenu võtta. Hageja tugines pärimisseaduse (PärS) § 16 lg-le 3. Hageja esitas notarile avalduse, mille kohaselt soovib hageja saada abikaasa pärandist sundosa.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-8886 Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate hinnangul puudus hagejal korterile isikliku kasutusõiguse seadmiseks õiguslik alus. PärS § 16 lg 3 eeldus on see, et hageja oleks üks pärijatest, mida ta ei ole. Notar Priidu Pärna poolt 17.04.2018.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistusega on tõendatud, et vastavalt 04.09.2014.a tõestatud testamendile on 08.08.2017.a EE pärijad kostja 1 ja kostja 2. Kostjad väitsid, et seega pole vajadust hinnata, kas pärimise tõttu hageja elujärg halveneb PärS § 16 lg 3 tähenduses. Samal ajal tõid kostjad välja, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja elujärg pärimise tõttu halveneb. Kostjate hinnangul oli tõendatud pigem vastupidine: hageja kinnitas, et suudab tasuda igakuiseid elamukulusid. Lisaks eelnevale märkisid kostjad, et hageja võttis ebaseaduslikult pärandaja pangakontolt raha. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud, sh menetlusabiga seonduvad kulud (riigilõiv 450 eurot), hageja kanda. Kohus leidis, et hageja nõude alus on PärS § 16 lg 3. Kohtu hinnangul sai nimetatud sätte alusel nõuda asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale siis, kui hageja oleks pärinud osa pärandaja varast. Käesoleval juhul ei pärandanud pärandaja hagejale midagi. Vastavalt 04.09.2014.a testamendile olid EE pärijad üksnes pärandaja lapsed YY ja XX, s.o kostjad. Kuna eelviidatud eeldus ei olnud täidetud, ei hinnanud maakohus järgnevate eelduste täitmist. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Hageja hinnangul on PärS § 16 lg 3 eeldused täidetud. Hageja on pärandaja abikaasa. Hageja on abikaasalt pärinud pärandiosa: hagejal on sundosa saamise tunnistus. Samuti oli korteriomandi puhul tegemist hageja ja tema abikaasa ühise koduga ning hageja seisund halvenes pärimise tõttu. Kostjate seisukoht apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostjate hinnangul ei ole PärS § 16 lg 3 eeldused täidetud. Hageja ei pärinud abikaasalt sundosa. Notar Priidu Pärna poolt välja antud sundosa saaja tunnistus ei oma käesolevas vaidluses mingit õiguslikku tähendust. Notar on sundosa saaja tunnistuses mh märkinud, et ei ole pädev hindama ülalpidamiskohustuse tegelikku olemasolu pärandi avanemise hetkel. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele.
7.Käesoleva asja lahendamine sõltub sellest, kas PärS § 16 lg 3, mis näeb ette pärandaja abikaasa õiguse nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, eeldused on täidetud. PärS § 16 lg 3 kohaselt võib pärandaja abikaasa lisaks oma pärandiosale nõuda AÕS §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Maakohtu hinnangul võib sätte alusel isikliku kasutusõiguse seadmist nõuda ainult isik, kes on samal ajal ka pärija. Ringkonnakohus ei saa maakohtuga nõustuda. PärS § 16 lg 3 ei eelda seda, et selles normis sätestatud nõude saab esitada üksnes pärija. Sellist järeldust ei võimalda ei normi grammatiline sõnastus ega ka mitte
3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-8886 normi eesmärk. Normi sõnastuse kohaselt võib abikaasa nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist pärandile lisaks, st sõltumata sellest, kas abikaasa midagi pärib või millise osa abikaasa pärib ning isikliku kasutusõiguse seadmise nõude esitamine ei mõjuta abikaasa võimalikku pärimist ega muid võimalikke suhteid (teiste) pärijatega. PärS § 16 lg 3 eesmärk on kaitsta pärandaja abikaasat elujärje halvenemise eest. Abikaasa vajab kaitset elujärje halvenemise eest sõltumata sellest, kas abikaasa on ka pärija või mitte. Olukorras, kus abikaasade vahel kehtib varaühisuse varasuhe, abikaasadel on ühine eluase, mis kuulub abikaasade ühisvara hulka, üleelanud abikaasale piisavalt muud vara ei kuulu ja üks abikaasadest sureb, ei saa üleelanud abikaasa eelduslikult jätkata senisel viisil varakasutust, sest abikaasadevaheline ühisvara kasutus erineb reeglina varakasutusest, mis valitseb üleelanud abikaasa ja näiteks pärandaja eelmisest abielust sündinud laste vahel. Selle tagajärjel võib juhtuda, et abikaasa surma tõttu peab üleelanud abikaasa loobuma oma senisest kodust ja muutma olulisel määral oma eluviise jne. Eelkõige võibki enam kaitset vajada just abikaasa, kes ei ole pärija. Need olid põhjused, miks seadusandja leidis pärimisseaduse kehtiva redaktsiooni vastuvõtmisel, et üleelanud abikaasale tuleb pakkuda abikaasa surma korral senisega võrreldes enam kaitset. Ringkonnakohus märgib, et PärS § 16 lg-s 3 sätestatud nõue ei eelda seda, et ühine kodu, mille suhtes võib nõuda AÕS §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist, peaks olema abikaasade ühisomandis. Eeltoodud eesmärgist tulenevalt on hagejal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist PärS § 16 lg 3 alusel.
8.Ringkonnakohus leiab, et PärS § 16 lg 3 eeldused on täidetud ning hageja saab nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist korteriomandile. Vaidlusväliste asjaoludena saab käsitleda seda, et hageja oli pärandaja abikaasa ning korteriomand oli pärandaja ja hageja ühine kodu. Hageja esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et pärimise tõttu väheneb hageja elujärg PärS § 16 lg 3 tähenduses. Hageja tõi menetluses välja, et ta on kõrges eas pensionär. Tulenevalt Sotsiaalkindlustusameti teatisest saab hageja pensioni 331,87 eurot (t I kd lk 30). Hageja esitas enda poolaasta pangakonto väljavõtte (t I kd lk 34-42), millest nähtub samuti, et hageja ainus püsiv sissetulek on nimetatud pension. Ühtlasi väitis hageja, et tal ei ole võimalik osta uut korterit, sh ühetoalist korterit Mustamäel, esitades selle tõendamiseks väljavõtte kinnistusportaalist (t I kd lk 58-61). Samuti ei ole hagejal võimekust, et kostjate osa korteriomandist välja osta. Tulenevalt hageja east ja sissetulekust ei ole pangast laenu võtmine võimalik.
9.Kostjad väitsid, et hageja ei tõendanud, et tema elujärg pärimise tõttu halveneb, mh näitavat seda see, et hageja suudab ise eluasemekulusid maksta. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega. Hageja on veenvalt ära näidanud, et pärimise tõttu halveneb hageja elujärg. Hageja elab korteriomandis Mustamäel, kus oli hageja ja tema surnud abikaasa kodu. Nimetatud korteriomand oli tema abikaasa ja hageja ühisvara (t I kd lk 6). Pärimise tõttu said omanikeks ka kostjad (ibid.). Kostjad ei ole selgelt huvitatud sellest, et hageja elaks korteris edasi. Seetõttu tuleks pärimise järgselt korter tõenäoliselt võõrandada. Arvestades hageja sissetulekut, majanduslikku seisukorda, vanust ning elukoha vahetamisega seonduvaid võimalikke kulusid (uue elukoha omandamine), pole mõeldav, et hageja elujärg jääks pärimise järgselt püsima. Elujärg ei jääks muutumatuks ka siis, kui hageja peaks kolima näiteks väiksemasse või vähemväärtuslikumasse korterisse. Samuti ei oleks hagejal võimalik kostjatele kuuluva korteriomandi osa väljaostmine, arvestades kostjatele kuuluva korteriomandi osa võimalikku ligikaudset väärtust, millele kostjad pole vastu vaielnud (t I kd lk 29). Hagejal ei nähtu olevat vara, mida ta saaks elujärje püsimajäämiseks võõrandada („Väimaksi“ kinnistu oli pärandaja lahusvara, vt t I kd lk 6). Asjaolu, et hageja on senimaani tulnud toime korteriomandi eluasemekulude tasumisega, ei näita hageja majanduslikku head järge. Hageja on piiratud rahaliste ressursside juures suutnud järgida rutiini, mis aitab temal kuludega napilt toime tulla.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-8886 Eeltoodust tulenevalt on PärS § 16 lg-st 3 tulenev eeldus, et abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneb, täidetud.
10.Ringkonnakohus selgitab, et kuna PärS § 16 lg 3 eeldus ei ole see, kas pärandaja abikaasa oli ka pärijate ringis, ei ole vajalik käsitleda väited, mis seonduvad sundosa saamisega (PärS § 104jj). Sundosa saamise nõude olemasolu ei tee isikut pärijaks ning sellest tulenevad väited ei mõjuta käesoleval juhul isikliku kasutusõiguse seadmist PärS § 16 lg 3 alusel. Samuti ei mõjuta käesoleva asja lahendamist see (s.o PärS § 16 lg 3 eelduste täitmist), kas ja millistest põhjustest tulenevalt võttis pärandaja arvelduskontolt raha.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning teeb asjas uue lahendi, millega rahuldab hagi. Ringkonnakohus kohustab kostjat 1 ja kostjat 2 andma tahteavalduse tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning isikliku kasutusõiguse seadmise kande tegemiseks kinnistusraamatusse hageja kasuks. Vastavate tahteavalduste andmiseks kohustamisel on TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud toime.
12.Ringkonnakohus keeldub hageja apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisest ning eemaldab need toimikust. Kohus keeldub üleliigselt esitatud teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (t II kd lk 5-6) vastuvõtmisest, kuna nimetatud tõend on juba toimikus (t I kd lk 150-152). Samuti keeldub kohus koos apellatsioonkaebusega esitatud Harju Maakohtu 11.02.2019.a otsuse (t II kd lk 8-10) vastuvõtmisest, kuna tegemist ei ole tõendiga käesolevas asjas ning maakohtu otsus on toimikus. Ringkonnakohus keeldub hageja esitatud sundosa saamise kohta esitatud tõendi (t II kd lk 6-8) vastuvõtmisest, kuna nimetatud tõend ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse osas, määrab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse ise. Tulenevalt hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisest, jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetlustega seonduvad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1).
14.Hagejale anti hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi ning hageja vabastati hagi ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 450 eurot. TsMS §-st 190 tulenevalt tuleb vastavad summad välja mõista kostjatelt. Viidatud kohustus tuleb kostjatel täita TsMS §-s 179 sätestatud korras.
15.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.