Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kalev Saare ja Margit Vutt
Kohtuasi
A.K. ja A.T. hagi Ü.K. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks Ü.K. vastuhagi A.K. ja A.T. vastu korteriomandile isikliku kasutusõiguse seadmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. ja A.T. kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja/kostja A.K., esindaja vandeadvokaat Margus Viira Hageja/kostja A.T., esindaja vandeadvokaat Margus Viira Kostja/hageja Ü.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-3369 osas, milles ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis lõpetamata Tartu maakonnas Tartu linnas xxx asuva kinnisasja ühisomandi ja jagamata Ü.K. arvelduskontol nr EE612200001107573031 pärandvaraks oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles A.K. ja A.T. paluvad jagada Ü.K. arvelduskontol nr xxx pärandvaraks oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas.
3.Teha osaliselt uus otsus ning rahuldada A.K. ja A.T. hagi Ü.K. vastu korteriomandi (registriosa number xxx, asukoht Tartu linn xxx) ühisomandi lõpetamiseks.
2-23-3369
4.Panna korteriomand (registriosa number xxx, asukoht Tartu linn xxx) avalikule enampakkumisele täitemenetluses selliselt, et enampakkumise tulemi jaotamisel saavad pärast täitekulude katmist A.K. ja A.T. tulemist kumbki 1⁄4 ja Ü.K. 1⁄2 suuruse osa.
5.Rahuldada A.K. ja A.T. kassatsioonkaebus osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.K. (hageja I) ja A.T. (hageja II) esitasid 1. märtsil 2023 Tartu Maakohtule Ü.K. (kostja) vastu hagi, milles palusid M.K. (pärandaja) pärandvara jagada ja lõpetada poolte ühisomand Tartu maakonnas Tartu linnas xxx asuvale kinnisasjale (korter) selliselt, et müüa korter avalikul enampakkumisel ja jagada enampakkumise tulemusel korteri müügist saadud raha vastavalt pärandiosade suurusele, s.o anda enampakkumise tulemist 1⁄4 hagejale I, 1⁄4 hagejale II ja 1⁄2 kostjale. Samuti palusid hagejad jagada pärandaja nimel avatud arvelduskontol, pärandaja nimel avatud limiidikontol ning kostja nimel avatud arvelduskontol pärandaja surmapäeva seisuga olnud raha vastavalt ülalkirjeldatud pärandiosade suurusele. Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja 23. jaanuaril 2022 ja tema pärijad on 1⁄4 suuruses mõttelises osas hageja I, 1⁄4 suuruses mõttelises osas hageja II ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja. Pärandvara hulka kuuluvad korter ja pärandaja surma päeval pärandaja arvelduskontol, pärandaja limiidikontol ning kostja arvelduskontol olnud raha. Hagejad tegid 30. novembril 2022 kostjale ettepaneku pärandvara jagada, kuid kostja ei nõustunud sellega.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel on hagejate esitatud pärandvara nimekiri osaliselt vale. Nimelt ei kuulu pärandvara hulka kostja arvelduskontol olev raha, sest sellel on väljamakse kohustusliku pensionifondi (nn pensioni teise samba) osakute eest, mis kuulub kostja lahusvara hulka, ja ülejäänud arvelduskontodel olev raha kuulub pärandvara hulka pooles ulatuses. Kostja soovib kasutada pärandvara hulgas olevat korterit enda eluasemena ja ei soovi selle müümist, v.a juhul, kui sellele seatakse kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Samas puudub tal rahaline võimekus maksta hagejatele hüvitist omandi kaotuse eest, kui korteri ühisomand lõpetatakse selle andmisega kostja ainuomandisse. Pärandvara jagamisel tuleb jagada ka pärandil lasuvad kohustused.
3.Kostja esitas 27. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagejate vastu vastuhagi, milles palus seada korterile enda kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse ja kohustada hagejaid andma nõusolek kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kande tegemiseks. Kostja oli pärandajaga abielus alates 12. novembrist 2011 kuni pärandaja surmani. Nad elasid pärandvara hulgas olevas korteris alates 31. märtsist 2004, mille soetamiseks tegid nad ühiseid panuseid. Kostja on eakas pensionär. Tema ainus sissetulek on pension 690 eurot 50 senti ja ta kannab igakuised kulusid u 588 eurot. Kostjal puudub muu märkimisväärne vara. Eelneva tõttu ei saa kostja soetada elamiseks uut samaväärset korterit.
4.Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta korterile kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmata. Kostja ei tõendanud, et korterile tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmata jätmine halvendab tema elujärge. Kostja ei pea elama üksi nii suures korteris. Samuti on tõendamata, et kostja elas selles korteris koos pärandajaga. Kostja ei olnud varatu. Tema arvelduskontol oli 28. veebruari 2023. a seisuga 7999 eurot 70 senti. Hagejad palusid kaaluda ka vastuhagi läbi vaatamata jätmist, sest kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega.
5.Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsi 2024. a otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi tervikuna. Maakohus jagas osaliselt pärandvara, s.o pärandaja arvelduskontol pärandaja surmapäeva seisuga 2(7)
2-23-3369 olnud raha, millest on maha arvatud pärandvaral lasuvad kohustused vastavalt pärandiosade suurusele, kuid jättis lõpetamata korteri ühisomandi. Samuti seadis kohus korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse ja kohustas hagejaid andma nõusolek vastava õiguse sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate kanda ja määras kostja menetluskulude suuruse kindlaks, mõistes selle hagejatelt välja koos viivisega. Hagi läbivaatamisel tuvastas maakohus, et pärandaja suri 23. jaanuaril 2022 ja tema pärijad on 1⁄4 suurustes mõttelistes osades hagejad ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja. Kostja oli pärandajaga abielus alates 12. novembrist 2011 kuni pärandaja surmani. Pärandvara moodustavad korter ning pärandaja arveldus- ja limiidikontol pärandaja surma päeval olnud raha pooles ulatuses, sest pärandaja oli abielus ja abikaasade varasuhe oli varaühisus (perekonnaseaduse (PKS) § 25, § 37 lg 3). Pärandvara hulka ei kuulu kostja arvelduskontol pärandaja surma päeval olnud raha, sest 20. oktoobril 2021 laekus samale arvelduskontole 10 253 euro 79 sendi suurune väljamakse kohustusliku pensionifondi osakute eest, mis on PKS § 27 lg 2 p 4 järgi kostja lahusvara. Pärandaja arvelduskonto jääk oli 23. jaanuari 2022. a seisuga 3438 eurot 86 senti ja limiidikonto jääk 51 eurot 6 senti. Lähtudes sellest, et hagejad ei palunud jagada pärandaja limiidikontol olevat raha ja pärandvara hulka kuulus pool pärandaja arvelduskontol olnud rahast ning pärandil lasuvate kohustuste suurus oli 1672 eurot 21 senti, tuli maakohtu otsuse kohaselt järelejäänud raha jagada järgmiselt: kummalegi hagejale 11 eurot 80 senti ja kostjale 23 eurot 61 senti. Korteri ühisomand tuli jätta lõpetamata, sest hagejate taotletud viis ei olnud õiglane. Nimelt oli korter kostja kodu ja kostja oli eakas. Seevastu ei olnud hagejad korteris kunagi elanud. Vastuhagi menetlemisel tuvastas maakohus, et korter, millele kostja soovis isikliku kasutusõiguse seadmist, oli tema ja pärandaja ühine kodu vähemalt alates 15. maist 2013 ning pärimise tõttu halveneks kostja elujärg, sest pärast korteri müügist saadud raha jagamist vastavalt pärandiosade suurusele, ei saaks kostja temale jagatava raha arvel osta samaväärset eluruumi. Arvestades kostja vanust ja asjaolu, et tema ainus sissetulek on pension, pidas kohus eluliselt usutavaks, et ta ei saa korteri soetamiseks pangast laenu. Seega olid täidetud pärimisseaduse (PärS) § 16 lg-s 3 nimetatud eeldused kostja kasuks korterile isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Lisaks arvestas maakohus lahendi tegemisel asjaoluga, et kostja panustas korteri omandamisse. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja põhjendatud ja mõistlike menetluskulude suurus on 6896 eurot 10 senti.
6.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hagejad palusid teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis ebaõigesti jagamata pärandaja limiidikontol ja kostja arvelduskontol pärandaja surma päeval olnud raha. Erinevalt otsuses kirjeldatust palusid hagejad jagada ka pärandaja limiidikontol olnud raha. Jagada tuli ka kostja arvelduskontol olnud raha, sest kuigi PKS § 27 lg 4 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kohustusliku pensionifondi osak jms, siis kummagi abikaasa arvelduskontol olev raha kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Samuti ei olnud kohtul õigust jätta korter jagamata. See on võimalik vaid erandlikel asjaoludel, mida praegu ei esine. Lisaks jättis kohus hagejatele selgitamata, miks ei saa nende taotletud viisil ühisomandit lõpetada ja missugusel viisil ühisomandi lõpetamine on kohtu arvates sobiv. Vastuhagi tuli jätta läbi vaatamata, sest vastuhageja ei saa nõuda endale kuuluvale varale sundkorras tasuta kasutusõiguse seadmist ja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega. 3(7)
2-23-3369 Kindlasti tuli vastuhagi jätta rahuldamata, sest PärS § 16 lg-s 3 kirjeldatud eeldusi ei esine (pärandvara jagamisega ei halvene kostja elutingimused) ja kostja vastuhagi eesmärk vähendada korteri väärtust on pahatahtlik. Maakohus eksis kostja põhjendatud menetluskulu kindlaksmääramisel, mõistes selle hagejatelt välja põhjendamatult suures ulatuses.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu osas, milles hagejad vaidlustasid korteri jagamata jätmist ja korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmist, ning palus jätta selles osas apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja nõustus hagejatega selles, et maakohus jättis ebaõigesti pärijate vahel jagamata pärandaja surma päeval pärandaja limiidikontol olnud raha. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2024. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis pärijate vahel jagamata pärandaja limiidikontol olnud raha. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jagas limiidikontol olnud pärandajale kuulunud 25 eurot 53 senti pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Samuti täiendas ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni, määrates, et hagejate nõue jagada kostja arvelduskontol olev raha, tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades hagejate kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse, mõistes need hagejatelt välja koos viivisega. Maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta hagejate esitatud hagi täpsustuse, milles hagejad palusid jagada pärandaja limiidikontol oleva raha. Limiidikontol on 51 eurot 6 senti, millest pärandvara hulka kuulub pool, arvestades, et pärandaja oli abielus ja abikaasadel oli varaühisuse varasuhe. Raha tuleb jagada vastavalt pärandiosade suurusele. Ringkonnakohtu hinnangul on muus osas maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Hagejad kinnitasid menetluses korduvalt, et kui korterile seatakse kostja kasuks isiklik kasutusõigus, siis ei ole nad nõus korteri müümisega. Alternatiivseid pärandvara ühisuse lõpetamise viise hagejad ei esitanud. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja arvelduskontol olev raha on kostja lahusvara, sest see on kohustusliku pensionifondi osakute eest saadud raha. Samuti on õige seisukoht, et praegu esinesid PärS § 16 lg-s 3 kirjeldatud eeldused seada korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus, millega koormati õigesti korterit tervikuna. Maakohus jaotas õigesti menetluskulud ja määras need korrektselt kindlaks. Ka ringkonnakohus jättis menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kostja põhjendatud ja mõistlike menetluskulude suurus on 1098 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Tühistatud osas paluvad hagejad teha uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna ning jagada kostja arvelduskontol oleva raha ja korteri ning jätta rahuldamata vastuhagi seada kostja kasuks korterile tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
4(7)
2-23-3369 Kohtud jätsid ebaõigesti korteri ühisomandi lõpetamata. See on võimalik vaid juhul, kui hagis või vastuhagis taotletud ühise omandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Seejuures peab kohus enne selgitama, miks ei saa ühist omandit sellisel viisil lõpetada ja missugune viis on kohtu arvates sobiv. Hagejate pakutud ühisomandi lõpetamise viis on õiglane. Väär on ringkonnakohtu väide, et hagejad loobusid ühisomandi lõpetamise nõudest korteri müümisega avalikul enampakkumisel, kui sellele seatakse kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Kohtud tuvastasid vääralt, et esinevad PärS § 16 lg-s 3 nimetatud eeldused seada korterile tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Ringkonnakohus jättis valesti tähelepanuta hagejate väite, et isiklikku kasutusõigust ei saa seada mõttelisele osale ja kostja ei saa esitada iseenda vastu isikliku kasutusõiguse seadmise nõuet. Ringkonnakohus eksis kostja mõistlike menetluskulude suuruse hindamisel.
10.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis lõpetamata vaidlusaluse korteri ühisomandi. Riigikohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi korteri ühisomandi lõpetamiseks selle müümisega täitemenetluses avalikul enampakkumisel, määrates, et avaliku enampakkumise tulem jaotatakse peale täitekulude mahaarvamist ühisomanike vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Samuti tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis jagamata kostja arvelduskontol oleva raha, ning menetluskulude jaotuse osas. Kirjeldatud osas tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäävad kohtute otsused TsMS § 691 p 1 alusel muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jagas pärandaja arvelduskontol pärandaja surmapäeva seisuga olnud raha menetlusosaliste vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele, arvates rahast enne maha pärandvaral lasuvad kohustused. Ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles ringkonnakohus jagas pärandaja limiidikontol pärandaja surmapäeva seisuga olnud raha menetlusosaliste vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Kirjeldatud osas on kohtute otsused TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
13.Hagejad tuginevad kassatsioonkaebuses peamiselt sellele, et kohtud tuvastasid ebaõigesti, et esinevad PärS § 16 lg-s 3 sätestatud eeldused korterile asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 227 sätestatud tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning jätsid ebaõigesti korteri ühisomandi lõpetamata. Hagejad tõid kassatsioonkaebuses välja, et nad soovivad korteri ühisomandi lõpetamist selle avalikul enampakkumisel müümisega sõltumata sellest, kas korterile seatakse kostja kasuks isiklik kasutusõigus või mitte, ning nad ei loobunud kirjeldatud nõudest üheski menetlusdokumendis ega kohtuistungil.
14.Hagejate väited ja seisukohad ei anna alust vaidlustatud otsuse muutmiseks osas, milles rahuldati vastuhagi ja seati korterile kostja kasuks isiklik kasutusõigus. Kohtud ei rikkunud vastuhagi menetlemisel menetlusõiguse norme ega kohaldanud PärS § 16 lg-t 3 ebaõigesti. Kohtud määrasid õigesti, missuguste eelduste esinemisel saab nõuda pärandvara hulgas olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmist. Need on järgmised: (1) nõude esitaja on pärandaja abikaasa, (2) kinnisasi, millele abikaasa palub seada isikliku kasutusõiguse, oli abikaasade ühine kodu ja (3) pärandaja 5(7)
2-23-3369 abikaasa elujärg halveneb pärimise tõttu (vt ka RKTKo 05.02.2020, 2-18-8886/64, p 10). Kohtud ei ole nende eelduste esinemise kohta esitatud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
15.Hagejate seisukoht, et vastuhagi ei saanud rahuldada, sest kinnisasja omandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, ei vasta kehtivale õigusele. Iseenesest on õige, et kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega (RKTKm 14.10.2008, 3-2-1-84-08, p 10). Samas jätavad hagejad tähelepanuta, et kaaspärijad on pärandvara hulgas olevate üksikute asjade ühisomanikud (AÕS § 70 lg 4), mitte kaasomanikud (AÕS § 70 lg 3). Ühisomandi puhul ei ole enne vastaval viisil vara jagamist võimalik kõnelda omandi mõttelistest osadest (RKTKo 25.02.2015, 3-2-1-164-14, p 12). Ühisomandis olevat vara saab koormata ainult tervikuna (RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 20), mistõttu palus kostja vastuhagis õigesti koormata korter tervikuna isikliku kasutusõigusega tema kasuks. Ühisomandi koormamiseks isikliku kasutusõigusega on tulenevalt AÕS §-st 641 vajalikud õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellele vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega palus kostja õigesti korteri isikliku kasutusõigusega koormamiseks kohustada hagejaid andma selleks vajalikud tahteavaldused. Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab hagejate tahteavaldust anda sellekohased nõusolekud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1).
16.Seevastu nõustub kolleegium hagejatega selles, et kohtud kohaldasid valesti materiaalõiguse norme, kui jätsid vaidlusaluse korteri ühisomandi lõpetamata. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis, ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane ja esineb mõni õiglane jagamise viis (RKTKo 22.03.2022, 2-19-18320/73, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Kirjeldatud põhimõtted on tulenevalt PärS § 152 lg-s 3 sätestatust asjakohased ka pärandvara jagamisel, kui jagatakse ühisomandis olevat asja.
17.Hagejatel on õigus selles, et kohtud ei tuvastanud asjaolusid, millest saanuks järeldada, et korteri ühisomandi lõpetamine hagejate pakutud viisil on vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei ole hagejate menetlusdokumentides avaldatuga ja kohtuistungi protokollis kajastatuga kooskõlas ringkonnakohtu väide, et hagejad ei soovinud korteri ühisomandi lõpetamist, kui sellele seatakse kostja kasuks isiklik kasutusõigus. Hagejad väitsid menetluses korduvalt, et korterile tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine vähendab oluliselt korteri väärtust, kuid soovisid sellest hoolimata pärandvara jagamist ja selle hulgas oleva korteri ühisomandi lõpetamist.
18.Materiaalõiguslikult ei välista pärandvaraks oleva korteri ühisomandi lõpetamist sellele PärS § 16 lg 3 alusel seatav tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja kasuks. Kinnisasja ühisomandit on võimalik lõpetada ka olukorras, kus jagatav kinnisasi on koormatud mõne piiratud asjaõigusega. Samuti ei välista PärS § 16 lg 3 alusel kinnisasjale seatud isiklik kasutusõigus kinnisasja müüki täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning PärS § 16 lg 3 alusel tekkinud isiklik kasutusõigus jääb TMS § 158 lg 4 alusel püsima ka täitemenetluses toimuva enampakkumise korral.
19.Eeltoodud põhjustel jättis ringkonnakohus ekslikult maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis pärandvara hulgas oleva korteri ühisomandi lõpetamata. Kirjeldatud osas saab kolleegium teha asja tagasi saatmata otsuse, millega rahuldab hagi korteri ühisomandi lõpetamiseks hagejate taotletud viisil, s.o selle müümisega täitemenetluses avalikul enampakkumisel. Avaliku enampakkumise tulem jaotatakse pärast täitekulude katmist pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. 6(7)
2-23-3369
20.Seonduvalt hagejate taotlusega jagada kostja arvelduskontol pärandaja surma päeval olnud raha, on õige hagejate väide, et kui abikaasad on valinud varaühisuse varasuhte, siis kuulub eelduslikult kummagi abikaasa pangakontol olev raha abikaasade ühisvara hulka (RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277, p 20.5 ja selles viidatud kohtupraktika). Seega kuulus eelduslikult pärandaja surmapäeval kostja arvelduskontol olev raha tema ja pärandaja ühisvara hulka, millest pärandaja osa läks tema surmaga PKS § 39 järgi tema pärandvara hulka. Siiski ei ole välistatud, et abielu kestel abikaasa arvelduskontole laekunud raha kuulub selle abikaasa lahusvara hulka, kui menetluse kestel leiab tõendamist, et arvelduskontol olev raha saadi tasuta käsutuse teel (PKS § 27 lg 1 p 2), tegemist on väljamaksega kohustusliku pensionifondi osakute eest (PKS § 27 lg 1 p 4) vms. Lahusvara ei muutu ühisvaraks pelgalt selle laekumisega ühe abikaasa arvelduskontole.
21.Kohtud tuvastasid, et 20. oktoobril 2021 laekus kostja arvelduskontole kohustusliku pensionifondi osakute eest 10 253 euro 79 sendi suurune väljamakse, mida kohtud pidasid õigustatult kostja lahusvaraks. Samas jätsid kohtud tähelepanuta, et samale arvelduskontole laekus iga kuu kostja vanaduspension. Sarnaselt töötasunõudega läheb ka vanaduspensioninõue PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse (vt ka RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 39). Seega oli pärandaja surmapäeval kostja arvelduskontol segu abikaasade ühisvarast ja kostja lahusvarast. Olukorras, kus ühe abikaasa lahusvara on segunenud ühisvaraga, kuid tegu ei ole PKS §-s 34 kirjeldatud juhtumiga, tuleb varaühisuse varasuhte lõppemisel abikaasa arvelduskontol oleva ühisvara suuruse kindlakstegemiseks välja selgitada, missugune oli arvelduskontole laekunud ühisvara ja lahusvara proportsioon viimase ühisvara laekumise seisuga. Kui selliselt segunenud ühis- ja lahusvaraks oleva raha kogusumma on ühisvara jagamise hetkeks vähenenud, tuleb kirjeldatud proportsiooni aluseks võttes välja selgitada ühisvara suurus varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga. Kolleegium selgitab, et abikaasadel on võimalik ülalkirjeldatu kohaldamist vältida, kui hoidutakse lahus- ja ühisvara segunemisest. Seda on võimalik saavutada nt lahusvara tarbeks teise arvelduskonto avamisega.
22.Kuivõrd kostja arvelduskontol pärandaja surmapäeva seisuga abikaasade ühisvara hulka kuulunud raha tuvastamiseks on vaja hinnata tõendeid, mida kolleegium TsMS § 688 lg-st 5 tulenevalt teha ei saa, tuleb asi kirjeldatud osas saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.