Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab 1(4)

2-19-125379 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-125379 Osaühingu Aktiva Finants hagi T K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas 10.07.2020 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust, summas 87,50. Kohus edastas hageja taotluse kostjale ning palus esitada kirjalik vastus avaldusele ja menetluskulude nimekiri. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu ja palus välja mõista kostja poolt kantud menetluskulud summas 147,95 eurot (määruskaebuse koostamine 40 eurot, postikulu 2,95 eurot, teatis 15 eurot, hagiavalduse tõlge 30 eurot, õigusalane nõustamine 20 eurot, kohtuistungil nõustaja/esindaja osalemine 40 eurot). Hageja on menetluskulude osas esitanud vastuväited.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist ilma mingi täiendava põhjenduseta, seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 15.02.2012, nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kostja on palunud mõista välja kulud määruskaebuse koostamisele, õigusnõustamisele ja ka 2(4)

2-19-125379 istungil osalemise eest. Nimetatud kulud võiksid teoreetiliselt olla esindaja kulud, kuid kostjal ei ole menetluses esindajat olnud. Istungil osales kostja nõustaja, kelle kulusid TsMS § 175 lg 2 alusel ei hüvitata. Kõik dokumendid on kostja esitanud ise. Menetluskulude nimekirjas olev teatis ei ole seondatav toimiku materjalidega ning ei nähtu, milleks nimetatud kulutus tehtud on. Täiendavalt nähtub toimikust, et kostja on tasunud 45 eurot riigilõivu maksekäsule esitatud määruskaebuselt. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kostja tasutud riigilõiv on põhjendatud kohtukulu ja tuleb kostja kasuks hagejalt välja mõista. Kostja on palunud hüvitada hagiavalduse tõlkekulud. TsMS § 143 p-de 1 ja 2 alusel on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostja ei räägi eesti keelt ning selleks, et kostjal oleks võimalik menetluses osaleda, on tal vajalik aru saada talle saadetud dokumentide sisust. TsMS § 153 lg-te 1 ja 3 kohaselt makstakse tõlgile tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 vastu võetud määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 järgi makstakse koosseisuvälisele tõlgile suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstakse tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Kui tõlge on lühem kui üks lehekülg, makstakse pool lehekülje tasust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 kohaselt on alates 01.01.2020 tunnitasu alammäär 3,48 eurot ja kuutasu alammäär 584 eurot. Määruse nr 322 § 6 kohaselt oleks ühe lehe piirmääraks 3,48x20=69,60 eurot. Hagiavaldus on 5 lk pikk, millele lisanduvad lisad. Seega on kostja nõude puhul tegemist võrdlemisi väikse tasuga kirjaliku tõlkimise eest. Seega on tasu suurus põhjendatud ja mõistlik ja kohus mõistab põhjendatud tõlkekuluna hagejalt kostja kasuks välja 30 eurot. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus leiab, et hüvitamisele kuulub postikulu summas 2,95 eurot ja lisaks ka riigilõivu tasumisel makstud teenustasu 2,30 eurot. Arvestades, et kostja ei ole dokumente saatnud elektrooniliselt ning maksekäsu menetlus on toimunud Pärnu Maakohtus, siis on postikulu kandmine mõistetav. Seega kokku kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 80,25 eurot. Hageja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega s.o 87,50 eurot. 3(4)

2-19-125379 TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/digitaalallkiri/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.