Meelis Kallavuse hagi MTÜ Voka Jahtkond vastu 5. märtsi 2020. a juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagi tagamine Viru Maakohtu 9. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Voka Jahtkond määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Meelis Kallavus (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja (määruskaebuse esitaja): MTÜ Voka Jahtkond (registrikood 80314770), esindaja juhatuse liige Marko Vinni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. juuni 2020. a määrus osas, millega kohus taastas hagi tagamise korras Meelis Kallavuse liikmelisuse MTÜ-s Voka Jahtkond kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega hagi tagamiseks keelata MTÜ-l Voka Jahtkond piirata MTÜ Voka Jahtkond juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse alusel Meelis Kallavuse poolt MTÜ Voka Jahtkond liikme õiguste teostamist kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
Lugeda Viru Maakohtu 9. juuni 2020. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: "1. Rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt.
2.Hagi tagamiseks keelata MTÜ-l Voka Jahtkond piirata MTÜ Voka Jahtkond juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse alusel Meelis Kallavuse poolt MTÜ Voka
Jahtkond liikme õiguste teostamist kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Kohtumäärus saata menetlusosalistele.“
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Meelis Kallavus (hageja) esitas 4. juunil 2020 hagi MTÜ Voka Jahtkond (kostja, Voka JK) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse hageja liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Hagiavalduse kohaselt arvati hageja kostja 12. aprilli 2019. a otsusega mittetulundusühingu liikmete hulgast välja. Hageja vaidlustas üldkoosoleku 12. aprilli 2019. a otsuse kohtus. Käesoleval ajal on menetlus pooleli (tsiviilasi nr 2-19-7393). Kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsusega arvati hageja uuesti mittetulundusühingu liikmete hulgast välja. Hageja leidis, et hageja väljaarvamise saab otsustada ainult üldkoosolek ning mittetulundusühingu liiget ei saa kaks korda ühingust välja arvata. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palus hagi tagamise korras taastada hageja liikmelisus mittetulundusühingus kuni kohtulahendi jõustumiseni. Hageja märkis, et ta soovib liikmelisuse taastamist kohtuvaidluse ajaks. Hageja on jahimees, kes saab oma tegevust teostada vaid mittetulundusühingu kaudu, mille kaudu käib ka jahilubade jaotamine. Hageja soovib kohtuvaidluse ajal teostada oma liikmelisusest tulenevaid õigusi (sh hääletada üldkoosolekul, küsida juhatuselt teavet jmt). Mittetulundusühing käitub hageja suhtes pahatahtlikult.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 9. juuni 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse ja taastas hagi tagamise korras hageja liikmelisuse Voka JK-s kuni praeguses tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 377 sätestatud hagi tagamise eeldused täidetud. Maakohus arvestas hagi tagamise otsustamisel erinevates hageja ning MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi ja MTÜ Voka Jahtkonna kohtuasjades (tsiviilasjad nr 2-15-11041, nr 2-18-13453 ja nr 2-19-7393) esile toodud ja kohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Hageja oli alates 2010. a-st MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi liige. Käesoleval ajal on seltsi juhtkondade baasil moodustatud iseseisvad mittetulundusühingud ning hageja kuulus Voka JK-sse (endine MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi Voka jahtkond). Hageja on esmakordselt MTÜ-st Ida-Viru Jahimeeste Selts välja heidetud 10. septembri 2014.a juhatuse otsusega, seejärel 16. mai 2015. a üldkoosoleku otsusega, järgnevalt 9. juuni 2018. a volinike koosoleku otsusega, Voka JK-st 12. aprilli 2019. a üldkoosoleku otsusega ja
5.märtsi 2020. a juhatuse otsusega. Tsiviilasjades nr 2-15-11041 ja 2-18-13453 on kohtud leidnud, et hageja väljaarvamine ühingu liikmete hulgast on kehtetu.
Ka kohtuasjadest nr 2-19-7393 ja nr 2-20-8206 tuleneb, et kostja otsused on tehtud selleks pädevust mitteomava Voka JK juhtorgani poolt (kui liikmest väljaarvamise otsuse tegemiseks oli põhikirja järgi pädev juhatus, siis tegi otsuse üldkoosolek ning siis, kui oli pädev üldkoosolek, tegi otsuse juhatus). Kostja tegevus on pahatahtlik ja hageja õigusi riivav. Hageja on sunnitud olema eemal ühingu tegevusest, ta ei saa teostada oma liikmelisusest tulenevaid õigusi (hääleõigus, õigus teabele, ühingu vara kasutamise õigus, õigust pidada jahti) ning on oma õiguste kaitseks vaidlustanud aastaid kohtus ühingute ebapädevaid otsuseid. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hagi tagamise taotluse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas 16. juunil 2020 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kostja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja käitunud pahatahtlikult. Mittetulundusühingu juhatuse otsus on tehtud mittetulundusühingute seaduse § 16 lg-t 1 järgides, mille kohaselt arvab liikme välja juhatus. Tsiviilasjades nr 2-15-11041 ja nr 2-18-13453 ei ole kohus leidnud, et hageja väljaarvamine ühingu liikmete hulgast on kehtetu. Ühingu juhatuse 10. septembri 2014. a otsus hageja väljaarvamise kohta on kehtiv ning hageja ei ole nimetatud kuupäevast alates kuni käesoleva ajani ühingu liige. Kostja hinnangul välistab vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-7393 hagi tagamise. Kohus on käesoleva vaidlusega asunud lahendama ka tsiviilasja nr 2-19-7393 vaidlust. Kostja leiab, et kahes erinevas tsiviilasjas sisuliselt sama küsimuse lahendamine välistab nendes asjades eraldi hagi tagamised. Tsiviilasjas nr 2-19-7393 ei ole hageja hagi tagamist taotlenud. Sellest saab järeldada, et hagi tagamine ei ole hageja jaoks oluline ning õigussuhet pole vaja esialgselt reguleerida. Liikmelisuse taastamine ei taga jahimehe tegevuse teostamist. Kuna MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi jahtkondade baasil on moodustatud iseseisvad mittetulundusühingud, siis on kostja seisukohal, et hagejal pole õigust jahiloa saamiseks kostja kaudu. Kostja teostab jahilubade andmist MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts volitusel ja korraldusel ning kostja ei saa anda jahilubasid isikutele, kellele MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts ei saa jahiluba anda.
Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt ei ole haginõude sisuline lahendamine hagi tagamise vaidluse teema. Tsiviilasjas nr 2-19-7393 on Voka JK kohtule kinnitanud, et hageja eelmise väljaarvamise on teinud vale organ (varasema põhikirja järgi oli see õigus antud vaid juhatusele), kuid ometi ei ole kostja soovinud oma ebaõiget üldkoosoleku otsust ise kehtetuks tunnistada ja kohtumenetluses selles asjas jätkub (ehkki ühing on hagi sisuliselt õigeks võtnud). Eelnev tähendab, et hageja on arvatud ühingust samaaegselt välja kahe erineva ühingu organi otsuse alusel, st hageja on arvatud välja samaaegselt kaks korda. Hageja on seisukohal, et seadus ei võimalda ühingul arvata oma liiget välja mitu korda olukorras, kus ühing jätab need mõlemad väljaarvamise otsused kehtima.
Maakohus on põhjendatult leidnud, et tsiviilasjades nr 2-15-11041 ja nr 2-18-13453 on tuvastatud hageja korduv põhjendamatu väljaarvamine MTÜ-st Ida-Viru Jahimeeste Selts. Määruskaebusest ei selgu, mis põhjusel ei soovi või ei suuda kostja taluda seda, et hageja liikmelisus oleks ühingus kohtuvaidluse ajaks taastatud või et mismoodi see ühingu huve riivaks. Hageja ei leia, et hagi tagamine oleks välistatud seetõttu, et ta ei ole taotlenud hagi tagamist tsiviilasjas nr 2-19-7393. Hageja on seisukohal, et kostja on iseseisev juriidiline isik ja mitte miski ei kinnita seda, et jahilubade väljastamine oleks seotud liikmelisusega MTÜ-s Ida-Viru Jahimeeste Selts. Hagi tagamise tingimustes on kostja juba korduvalt keeldunud hagejale jahiluba väljastamast, millest järeldub, et kostja keeldub sisuliselt hagi tagamise määrust täitmast. Kohtul on õigus, kui ta väidab, et kostja tegevus on pahatahtlik ja hageja õigusi riivav.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada rakendatud hagi tagamise abinõu osas, s.o osas, millega kohus taastas hageja liikmelisuse Voka JK-s kuni praeguses tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja keelab kostjal kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni piirata hageja kui Voka JK liikme õiguste teostamist juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse alusel. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
7.Hageja on palunud tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse hageja liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Hagi tagamise taotluses palus hageja taastada hagi tagamise korras hageja liikmelisus mittetulundusühingus kuni kohtulahendi jõustumiseni. Esitatud põhjenduste kohaselt soovib hageja kohtuvaidluse ajal teostada liikmelisusest tulenevaid õigusi. TsMS § 377 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on soovinud vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.
8.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited käesolevas asjas alust vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajaduse küsimuses maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Kohus saab
hagi tagada siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 16). Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).
9.Maakohus on leidnud, et praeguses asjas on hagi tagamise eeldused täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma järeldusi piisavalt põhjendanud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja on hagi tagamise avalduses tagatavat nõuet piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Hageja väidetud asjaolud on hagiavalduse põhjal omavahel kooskõlas ning hagis on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule. Nõude olemasolu on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. Ringkonnakohus märgib, et hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Seega ei saanud maakohus anda hagi tagamise taotluse lahendamisel hinnangut sellele, kas kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsus hageja liikmete hulgast väljaarvamise kohta on kehtetu.
10.Samas on maakohus hagi tagava abinõu valikul rikkunud TsMS § 378 lg-t 4, mille esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2010. a määrus nr 3-2-1-10-10, p 12). Maakohus on praegusel juhul taastanud hagi tagamise korras hageja liikmelisuse mittetulundusühingus. Kuivõrd käesolevas asjas menetletava hagiga on vaidlustatud üksnes kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsus, on maakohtu rakendatud tagamise abinõu hagi esemega osaliselt seostamata ning võib eelkõige seetõttu olla kostja jaoks põhjendamatult koormav. Ei saa välistada, et hageja on enne või pärast 5. märtsi 2020. a otsuse tegemist kostja liikmete hulgast siiski kehtivalt välja arvatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tagamise meede seetõttu seostada vaidlustatud juhatuse 5. märtsi 2020. a otsusega. Samuti ei ole ühinguautonoomiat arvestades ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hagi tagamise korras mittetulundusühingu liikme õigusi taastata, kuid TsMS § 378 lg 1 p-de 3 ja 10 alusel on võimalik keelata kostjal piirata hageja kui Voka JK liikme õiguste teostamist juhatuse
5.märtsi 2020. a otsuse alusel. Ringkonnakohus muudab vastavalt eelmärgitule maakohtu määrust.
11.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kostja seisukohaga, nagu välistaks tsiviilasja nr 2-19-7393 menetlus praeguses asjas hagi tagamise. Tsiviilasjas nr 2-19-7393 on hageja esitanud hagi kostja 12. aprilli 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud asjas on menetlus hetkel pooleli. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista tsiviilasjas nr 2-19-7393 toimuv menetlus hagi tagamise võimalust käesolevas tsiviilasjas. Pooltel on erimeelsus ka selles, kas hagi tagamine käesolevas asjas tagab hagejale jahimehena tegutsemiseks vajaliku jahiloa väljastamise. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud käesolevas asjas nõude kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning jahiloa väljastamine ei ole vaidluse esemeks. Hagi tagamine on suunatud üksnes selle õigusliku olukorra säilitamisele, mis oli enne kostja juhatuse 5. märtsi 2020. a otsuse vastuvõtmist. Samuti ei anna hagi tagamine hagejale rohkem õigusi kui tal oleks Voka JK liikmena.
12.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega ei ole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
13.Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
14.TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.