MTÜ Voka Jahtkond (registrikood 80314770, asukoht: Liiva tn 25, Toila alevik, Toila vald, 41702 Ida-Viru maakond)
Kostja esindaja:
Juhatuse liige M V, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M Ke hagi.
2.Tunnistada kehtetuks MTÜ Voka Jahtkond ühingust väljaarvamise kohta.
juhatuse 05.03.2000. a otsus M Ke
3.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 09.06.2020. a hagi tagamise määrus (tagamise abinõu muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2020. a määrusega).
1.Poolte menetluskulud jätta kostja MTÜ Voka Jahtkond kanda.
2.Välja mõista MTÜ-lt Voka Jahtkond kasuks menetluskulude katteks kokku 2 012 (kaks tuhat kaksteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.Alates 2010. aastast oli M K (edaspidi ka MK või hageja) MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts (edaspidi IVJS ) liige.
2.MK arvati IVJS juhatuse 10.09.2014. a protokollilise otsusega jahimeeste seltsist välja IVJS põhikirja punkti 4.11.4 alusel – seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Protokolli kohaselt heideti MK-le ette ebaväärikat käitumist Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kokkutulekul Toosikannus 11-13.07.2014. a.
3.MK esitas 12.10.2014. a IVJS juhatusele MTÜS § 16 lg 4 alusel taotluse väljaarvamise otsustamiseks kokku kutsuda IVJS üldkoosolek. Kostja ei reageerinud hageja taotlusele.
4.2015. aasta maikuus pöördus MK uuesti kostja juhatuse poole taotlusega otsustada tema väljaarvamise küsimus üldkoosolekul. Kostja saatis hagejale 11.05.2015. a üldkoosoleku kutse.
5.Koosolek toimus 16.05.2015. a. Kostja üldkoosoleku 16.05.2015. a otsusega arvati MK IVJS-st välja ebaväärika käitumise ja seltsi maine rikkumise tõttu.
6.MK esitas Viru Maakohtule hagi IVJS vastu kostja 16.05.2015. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
7.Viru Maakohtu 12.02.2016. a kohtuotsusega MK hagi rahuldati ning tuvastati IVJS 16.05.2015. a volinike/üldkoosoleku otsuse, millega MK arvati välja Jahimeeste Seltsi liikmete hulgast, tühisus. MK nõue IVJS 10.09.2014. a otsuse tühisuse/kehtetuse tuvastamiseks jäeti läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti IVJS kanda ning MK kasuks mõisteti välja menetluskulud 2 611,67 eurot ja viivis menetluskuludelt. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017. a kohtuotsusega jäeti maakohtu 12.02.2016. a otsus muutmata ja IVJS apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäeti IVJS kanda ning MK kasuks mõisteti välja menetluskulude katteks 400 eurot ning lisanduv viivis (tsiviilasi nr 2-15-11041).
8.IVJS volinike üldkoosolek otsustas 09.06.2018. a kinnitada IVJS juhatuse otsuse MK seltsist väljaarvamise kohta. Üldkoosoleku päevakorra punktis 4 (MTÜ Ida-Viru JMS 16.05.2015 volinike/üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 arutelu) pani koosoleku juhataja A S hääletusele, kas üldkoosolek kinnitab juhatuse otsust MK IVJS-st välja arvata. Poolt oli 248 häält. Juhatuse otsus on pädev (*kohus tsiteerib siinjuures üldkoosoleku protokolli (tl 32-38).
9.MK esitas 07.09.2018. a kohtule hagi IVJS vastu ning taotles, et kohus tuvastaks IVJS 09.06.2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 4, millega otsustati kinnitada IVJS juhatuse otsus MK väljaarvamise kohta, tühisus või alternatiivselt, tunnistada otsus kehtetuks. Viru Maakohtu 08.02.2019. a kohtuotsusega tuvastati IVJS 09.06.2018. a volinike/üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati kinnitada IVJS juhatuse otsus MK väljaarvamise seltsi liikmetest väljaarvamise kohta, tühisus. Kohtuotsus jõustus 13.03.2019. a (tsiviilasja nr 2-18-13453).
10.Jahtkondade baasil on moodustatud iseseisvad jahtkonnad. MTÜ Voka Jahtkond on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ Voka Jahtkond põhikiri on kinnitatud MTÜ Voka Jahtkond 03.12.2019. a üldkoosoleku otsusega.
11.MTÜ Voka Jahtkond 12.04.2019. a üldkoosoleku otsusega heideti MK välja jahtkonna liikmete hulgast. MK esitas kohtule hagi 12.04.2019. a üldkoosoleku otsustamise vaidlustamiseks ning Viru Maakohtu 14.09.2020. a kohtuotsusega rahuldati hagi seoses kostja õigeksvõtuga ning tuvastati üldkoosoleku otsuse tühisus. MK on kohtuotsuse menetluskulude suuruse osas vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus (tsiviilasja nr 2-19-7393).
12.MTÜ Voka Jahtkond 05.03.2020. a juhatuse otsusega on MK välja arvatud MTÜ liikmete hulgast. Otsuse põhjenduste kohaselt peavad MTÜ liikmed üksteise suhtes käituma lugupidavalt ja mitte kahjustama ühingut ega teisi liikmeid. MK on solvanud ja ähvardanud teisi MTÜ liikmeid ning levitanud väärinfot. MTÜ juhatus on 14.09.2017. a otsustanud, et väärinfo levitamine tuleb lõpetada. Vaatamata sellele on MK jätkanud väärinfo levitamist. Otsuse tegemisel on viidatud MTÜ põhikirja punktidele 4.9.2 ja 4.93.
13.MK esitas 04.06.2020. a Viru Maakohtule hagi MTÜ Voka Jahtkond (edaspidi ka kostja või VJ) vastu 05.03.2020. a juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks MK väljaarvamise kohta ja hagi tagamiseks. Hageja taotleb menetluse ajaks liikmelisuse taastamist VJ-s. Maakohtu 09.06.2020. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning taastas MK liikmelisuse VJ-s kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2020. a määrusega tühistati maakohtu määrus osaliselt ning tehti tühistatud osas uus määrus, millega hagi tagamiseks keelati VJ-l piirata 05.03.3020. a VJ juhatuse otsuse alusel MK poolt liikme õiguste teostamist.
14.Hagi põhjenduste kohaselt on VJ juhatuse otsus põhjendamatu ega vasta põhikirjas ning seaduses ettenähtud alustele. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. VJ üldkoosolek on 03.12.2019. a üldkoosoleku otsusega kinnitanud põhikirja uue redaktsiooni, mille punkt 6.3.11 võtab liikmeid ühingusse vastu ja arvab sealt välja üldkoosolek. Põhikirja punkti 4.10 kohaselt arvatakse ühingu liige ilma tema kirjaliku avalduseta üldkoosoleku otsusega ühingust välja, kui (1) ühingu liige ei vasta põhikirjas ühingu liikmele esitatud tingimustele; (2) ühingu liige ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi; (3) ühingu liige põhjustab oma süülisel tegevusel kahju ühingu tegevusele või muul seaduses ettenähtud juhtudel; (4) ühingu liige kahjustab oma tegevusega olulisel määral ühingut ja ühingu mainet; (5) ühingu liige on käitunud vääritult teiste ühingu liikmete suhtes. Kuna põhikirjaga on ette nähtud, et liige arvatakse ühingust välja üldkoosoleku otsusega, ei olnud juhatus õigustatud hagejat ühingust välja arvama (pädevuse puudumine). Hageja väljaarvamiseks ühingust puudus alus ka vana ühingu põhikirja järgi, sest juhatuse otsusest ei selgu, keda ja mil moel olevat hageja solvanud ja mida peetakse silmas väärinfo levitamise all. Juhatuse otsuses puuduvad sellekohased põhjendused, mistõttu hagejale jäävad tema ühingust väljaarvamise ajendid täiesti arusaamatuks. Kui 12.04.2019. a üldkoosolek otsustas hageja välja arvata sellega, et hageja on oma tegevusega ühingule kahju tekitanud siis juhatus põhjendas otsust sellega, et MK on kedagi solvanud ja väärinfot levitanud. Solvamine või väärinfo levitamine (isegi kui selline etteheide vastaks tõele) ei ole põhikirjas toodud liikme kohustuse rikkumine. MTÜ liiget ei saa kaks korda ühingust välja arvata. Seadus ei võimalda MTÜ-l arvata oma liiget ühingust välja mitu korda ja olukorras, kus MTÜ jätab need mõlemad väljaarvamise otsused kehtima.
KOSTJA VASTUS
15.Kostja hagi ei tunnista. Kirjaliku vastuse kohaselt (tl 50-54) on hageja väljaarvamise ühingust teinud õige organ (juhatus). Kostja uus põhikiri ei olnud veel hageja ühingust väljaarvamise otsuse tegemise ajal (05.03.2020. a) jõustunud, kuna selle kohta ei olnud tehtud kannet registris (MTÜS § 23 lg 2). Seetõttu oli juhatus pädev hagejat ühingust välja arvama. Põhikirja punkti 5.3.1 kohaselt on ühingu liige kohustatud järgima ühingu organite otsuseid. Hageja ei ole täitnud ühingu juhatuse 14.09.2017. a otsust ja lõpetanud väärinfo levitamist. Juhatuse 14.09.2017. a otsustai: „Lõpetada kõikvõimalik mittekontrollitud ja väärinfo levitamine. See kahjustab otseselt nii juhtkonda kui solvab sisus mainitud isikuid. Jätkuva väärinfo levitamises tuvastatud isikute osas võtta vastu otsus tõsta üldkoosolekul üles küsimus tuvastatud isikute liikmelisuse osas, seoses jahtkonna maine kahjustamisega“. Vaatamata sellele jätkas hageja ühingu kohta väärinfo levitamist. Lisaks sellele põhineb hageja väljaarvamise põhjus mitmete aastate jooksul juhtunud paljudest episoodidest, mille osas on hageja väljaütlemised ja tegevused kahjustanud ja solvanud ühingu liikmeid, kahjustanud ühingu mainet. Hageja on käitunud ebaviisakalt, ebaväärikalt, ebameeldivalt ja kohati agressiivselt. Ka üldkoosolekul hääletasid 29-st ühingu liikmest 22 hageja ühingust väljaarvamise poolt, mis näitab et hageja väljaarvamine lähtus tegelikust probleemist. Hageja on saatnud ähvardava sisuga sms-e M Vle, laimanud R U ja M T, väites, et nad lasid karu enne karujahi hooaega ja lülitasid kaamerad välja. See on ilmselge vale ja kahjustas ühingu mainet. Hageja väide tema ühingust kahekordse väljaarvamise kohta pole õige ega mõjuta juhatuse otsuse kehtivust, sest üldkoosoleku poolt tehtud otsus oli tühine. Juhatuse otsusest tuleneb üheselt, et hageja arvati ühingust välja seetõttu, et ta pole täitnud ühingu organi otsust ja lisaks on ta süüliselt oma tegevusega tekitanud kahju ühingu tegevusele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas VJ juhatus oli pädev organ MK ühingust väljaarvamise otsuse tegemiseks ning kas juhatuse otsus vastab ühingu sel ajal kehtinud põhikirjale ning on kehtiv.
17.Asja materjalidest nähtub, et hageja on ühingust välja arvatud VJ 05.03.2000. a otsusega (tl 12-13). Eelnevalt on hageja väljaarvamise otsustanud ühingu üldkoosolek, mille kohta on lahendi teinud Viru Maakohus 14.09.2020. a (õigeksvõtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-7393). Kuivõrd hageja on vaidlustanud viidatud otsuses vaid kostjalt välja mõistetud menetluskulude suurust ning menetlusosalised ei apellatsiooni korras vaidlustanud otsust osas, millega tuvastati 12.04.2019. a üldkoosoleku otsuse tühisus MK ühistust väljaarvamise osas, on kohtuotsus selles osas jõustunud ning vaidlust ei saa olla selles, et üheaegselt kehtib kahe ühingu juhtorgani otsus hageja ühingust väljaarvamise osas (12.04.2019. a üldkoosoleku otsus ja 05.03.2020. a juhatuse otsus).
18.05.03.2020. a otsuse vastuvõtmise ajal kehtis VJ põhikiri, milline oli vastu võetud 01.09.2010. a ning mille kohta oli tehtud registrikanne 13.09.2010. a). 03.12.2019. a vastu võetud uue põhikirja redaktsioon hakkas kehtima alates 31.08.2020. a, s.o registrikande tegemisega (* avalikud registriandmed, MTÜ Voka Jahtkond, registrikood 80314770). MTÜS § 23 lg 2 kohaselt põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
19.MTÜS § 16 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek (lg 1). Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu (lg 2). Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada (lg 3). Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada (lg 4).
20.Juhatuse 05.03.2020. a otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud põhikirja (tl 21-26) punkt 4.9 sätestas, et ühingu liige arvatakse ilma tema kirjaliku avalduseta juhatuse otsusega ühingust välja järgmistel juhtudel: * ühingu liige ei vasta põhikirjas ühingu liikmetele esitatud tingimustele (punkt 4.9.1); * ühingu liige ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi (punkt 4.9.2); * ühingu liige põhjustab oma süülisel tegevusel kahju ühingu tegevusele või muul seaduses ettenähtud juhtudele (punkt 4.9.3).
21.VJ juhatuse koosoleku 05.03.2020. a otsusest (tl 12-13) tuleneb, et MK on arvatud ühingust välja johtuvalt põhikirja punktidest 4.9.2 ja 4.9.3 seetõttu, et MK on solvanud ja ähvardanud
ühingu liikmeid ning levitanud väärinfot ja seda ka vaatamata juhatuse 14.09.2017. a otsusele. Seega on ühingust väljaarvamise alusena välja toodud liikme poolt põhikirjas sätestatud kohustuste täitmata jätmine ja ühingu tegevusele kahju tekitamine.
22.Kohus märgib, et ühingust väljaarvamise alustena käsitletavad muudatused (ühingu maine kahjustamine ja vääritu käitumine) on sätestatud alles VJ uues põhikirjas (tl 14-20), mistõttu 05.03.2020. a ei saanud ühingu juhatus tugineda sellele, et MK on tekitanud ühingu mainet ja seeläbi tekitanud kahju ühingule väärinfo levitamisega ning ühingu liikmete solvamise ja ähvardamisega.
23.Samuti ei ole kohtu arvates 05.03.2020. a juhatuse otsuses piisava selgusega välja toodud, milles seisneb väärinfo levitamine MK poolt ning kuidas, millal ja mil viisil on MK teisi ühingu liikmeid solvanud ja ähvardanud. Seega ei ole juhatuse otsus ka kontrollitav. Kohus märgib ka seda, et 14.09.2017. a kostja juhatuse otsuse (tl 59-60) punktis 4 (Infomüra) on kostja vaid üldsõnaliselt konstanteerinud seda, et „Levivad mingid jutud oletatava karuküttimise, kaamerate seadistamise ja muude teemade osas. Teemad on juhatuse liikmeteni jõudnud M Ke ja K M käest. Kuulati ära seletused. K M sõnul jõuab info temani M Ke kaudu. M K info allikaid juhatusele öelda ei soovinud“.
24.Kohus rahuldab hagi, sest MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kohus märgib, et kostja on hagejat korduvalt liikmest välja heitnud, kuid vaatamata väljaheitmisele on seejuures kostja nõudnud hagejalt liikmekohustuse täitmist (liikmemaksu tasumist). Varasemalt (2017 ja 2018. a) on ühing (IVJS) hagejale kahel korral tasutud liikmemaksud tagastanud. Seega on kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõtetega. Samuti möönis kostja esindaja kohtuistungil seda, et kuna eelnevalt oli hageja väljaarvanud üldkoosolek, siis juhatus otsustas sisuliselt vaid kinnitada väljaarvamise otsuse, kuivõrd enamus liikmetest oli väljaarvamise otsust pooldanud. Kohus märgib, et isikute omavahelised suhted seltsis ei anna iseenesest alust, et hageja käitumist tuleks tõlgendada seltsi tegevuse kahjustamisena. Ka ei tõenda hageja ühingule saadetud e-kirjad (tl 55-58) seda, et hageja kahjustab seltsi tegevust. Hageja kirjad ei ole solvavad ega ähvardavad ning ühingu liikmel on õigus avaldada oma arvamust ning saada teavet ühingu tegevuse kohta (endise ja käesoleval ajal kehiva põhikirja punkt 5.2.3).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
27.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
28.Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
29.Hageja palub vastaspoolelt välja mõista menetluskulu kokku 2 084 eurot, millest kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulud) on 1 656 eurot (11,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks), riigilõiv hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise eest 350 eurot ja sõidukulu 88 eurot (260 km x 0,3 eurot).
30.Hageja menetluskulude taotlus on põhjendatud osaliselt.
31.Hageja tasus hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 350 eurot (tl 51). Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 1 ja 2 mõttes.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.Arvestades Riigikohtu senist praktikat, on advokaadi märgitud tunnihind mõistliku suurusega.
34.Hageja õigusabikulud on menetlustoimingute mahtu, vajalikkust ning asja keerukust arvestades mõistlikud ja põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks, mistõttu kohus määrab õigusabi ajakuluks kokku 11 tundi. Kokku määrab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2 012 eurot (1 584 + 350 + 78).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.