T T ja K Ki avaldus Vabaõhumuuseumi tee 4a KÜ 19.06.2015 ja 14.04.2016 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks
Hagita asja hind
7 000 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: T T (isikukood xxx, e-post xxx) Avaldaja II: K K (isikukood xxx) Avaldaja II esindaja: M K (e-post xxx) Puudutatud isik: Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu (registrikood 80208424) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Merilin Ojasaar (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
kirjalikus menetluses
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Tuvastada Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse nr 3.1, millega otsustati nimetada remondifond ümber reservfondiks, tühisus.
3.Jätta rahuldamata T T ja K Ki nõue Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks.
Tuvastada Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse nr 7, millega otsustati edaspidi osta revidenditeenust sisse, tühisus.
5.Menetluskulud jätta 66,67% osas Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kanda ja 33,33% osas T T ja K Ki kanda solidaarselt.
6.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldajate esitatud väited ja nõue
1.Avaldajad on Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 4a asuvate korteriomandite omanikud, avaldajale I kuulub korter xxx ja avaldajale II korter xxx. Puudutatud isik on korteriühistu
(KÜ).
KÜ 19.06.2015 üldkoosolekul otsustati otsusena 3.1. remondifond ümber nimetada reservfondiks, kuid küsimust ei olnud päevakorras. Lisaks läks otsus vastuollu põhikirjaga. Põhikirjaga ettenähtud fondi muutmiseks tulnuks muuta põhikirja. Remondifond on ette nähtud põhikirjaliselt, so p 3.2.5, 3.2.6 ja 5.2. Ei määratletud ka reservfondi olemust, selle otstarvet ega kasutusala. Otsuse tänane kehtivus on vastuolus heade kommetega. Avaldajad vaidlevad vastu, et remondifondi muutmisel reservfondiks oli tegemist üksnes raamatupidamusliku kande nimetuse muutmisega. Fondi nimest on tuletatav, milleks seal olevat raha võib kasutada. Juhatus kasutab reservfondi võimalusena finantseerida reservfondist erinevaid kuluartikleid, jätmata need kajastamata majandustegevuse aastakavas, milliseid remondifond ei oleks võimaldanud finantseerida. Laste mänguväljak tekitab kulutusi, milliste eest tasutakse reservfondist. KÜ 19.06.2015 üldkoosolekul otsustati otsusena 5 kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3 900 eurot, finantseerida töö KÜ reservfondist ning kaasata KÜ mänguväljaku rajamisse ja finantseerimisse. KÜ-l ei olnud õigust mänguväljaku rajamist otsustada, selleks pidanuks olema korteriomanike kokkulepe. Päevakorras oli mänguväljaku eelarve kinnitamine, päevakorraväliselt, ilma üldkoosoleku otsuseta, rajati juhatuse poolt aga ka mänguväljak. KÜ 14.04.2016 üldkoosolekul otsustati otsusena 7 edaspidi osta revidenditeenust sisse. Põhikirja kohaselt peab KÜ tegevust kontrollima kas revident või revisjonikomisjon, mis on valitud KÜ liikmete hulgast. Revident või revisjonikomisjon on põhikirja järgi kohustuslik. Juhatus ei informeerinud üldkoosolekut enne hääletamist, et otsus on vastuolus põhikirjaga. Otsuse vastuvõtmiseks tulnuks põhikirja muuta, kuid üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud põhikirja muutmist. Otsuse tänane kehtivus on vastuolus heade kommetega. Koosoleku teates ei olnud märgitud, et otsustama hakatakse revisjoniteenuse sisse ostmist. Päevakorra muutmist üldkoosolek ei otsustanud. Avaldajad paluvad avaldusega:
1.1.tuvastada KÜ Vabaõhumuuseumi tee 4a 14.04.2016.a. üldkoosoleku tühisus päevakorra p.7 „Revidendi või revisjonikomisjoni valimine” ning otsuse p. 7 „edaspidi osta revidenditeenust sisse” osas;
1.2.tuvastada KÜ Vabaõhumuuseumi tee 4a 19.06.2015.a. üldkoosoleku tühisus otsuse p
3.1.„nimetada remondifond ümber reservfondiks” osas;
1.3.tuvastada KÜ Vabaõhumuuseumi tee 4a 19.06.2015.a. üldkoosoleku tühisus otsuse nr 5 „kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3900.- eurot, finantseerida see töö KÜ Vabaõhumuuseumi tee 4a reservfondist” ning „kaasata mänguväljaku rajamisse ja finantseerimisse KÜ Vabaõhumuuseumi tee 4” osas. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Ühegi vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks ei olnud vaja muuta põhikirja. 19.06.2015 otsuse 3.1 puhul tulenes otsuse vastuvõtmise pädevus põhikirja p 6.2.9 (muude ühistu tegevusega seotud küsimuste lahendamine). Otsusega ei ole määratud ühistu liikmetele uusi makseid ega reguleeritud kogutud vahendite kasutamise viise. Ei oma mingit tähendust, millise nimetusega fondi raha kogutakse. Remondifondi pidamine ei ole KÜ põhikirjaline kohustus. 19.06.2015 otsus 5 on kooskõlas põhikirja p 6.2.7, mille kohaselt KÜ-l on õigus majanduskulude arvelt teha kasulikke parendustöid. Mänguväljak on vajalik ja kasulik kõikide KÜ liikmete seisukohalt kuna pakub KÜ liikmete lastele võimalust turvaliselt ja tervislikult vaba aega veeta, edendab KÜ liikmete omavahelist suhtlust ning tõstab ka kõigi kinnisvara väärtust. Mänguväljaku ehitamiseks kulutuse tegemine on käsitletav KÜ majanduskuluna ning rahaliste vahendite kasutamine toimus KÜ üldkoosolekul heakskiidetud majanduskava alusel. Nii seaduse kui põhikirja kohaselt peab KÜ vahendite kasutamine olema reguleeritud majandustegevuse aastakavaga. Otsus on kooskõlas põhikirja p 6.2.9. Isegi kui otsus on kehtetu, on aegumistähtaeg möödunud. Otsustatud ei ole mitte mänguväljaku rajamist ega kinnistu kolmandate isikute kasuks koormamist, vaid kinnitada eelarve. 14.04.2016 otsuse 7 vastuvõtmise pädevus tulenes põhikirja p 6.2.3. Otsuse vastuvõtmiseks olid täidetud MTÜS § 201 lg 5 eeldused. Otsuse vastuvõtmisel osalesid koosolekul üle 80% KÜ liikmetest, kellest antud otsust toetas 70% (ehk rohkem liikmeid, kui oleks vajalik põhikirja muutmiseks). Põhikiri ei näe ette, et revident peaks olema KÜ liige, p 7 kohaselt tuleb liikmete hulgast valida revisjonikomisjon juhul kui see moodustatakse. Üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuse mitte määrata revidenti ega revisjonikomisjoni. P 7.1 ei keela osta revidenditeenust sisse, KÜ liikmete hulgas ei pruugi olla pädevaid spetsialiste või ei pruugi olla isikuid, kes sooviksid revidendi ülesandeid täita. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, mille eesmärgiks on Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 4a asuva hoone ning selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine ja ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (põhikiri digitoimik lk 28-33). Nähtuvalt kinnistusraamatust on avaldajad Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriomanikud: avaldajale I kuulub korter xx ja avaldajale II korter xxx.
4.Avaldajad on esitanud nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 3.1 tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud KÜS (korteriühistuseadus) § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
5.Kohtule on esitatud KÜ 19.06.2015 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (dtl 39-47; osal sama dtl 278), millest nähtuvalt otsustas üldkoosolek punktina 3.1 nimetada remondifond ümber reservfondiks. Avaldajad heidavad puudutatud isikule ette 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis seisneb selles, et otsustatud on küsimus, mida ei olnud päevakorras.
6.Kohtule on esitatud 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teade (dtl 323), millelt ei nähtu päevakorrapunkti remondifondi ümber nimetamise kohta. Päevakorrapunkt 3 on teate järgi 2015./2016.a. majandustegevuse aastakava arutelu ja kinnitamine. Üldkoosoleku protokolli alguses on toodud samasugune päevakord nagu kokkukutsumise teates. Punktis 3 on aga märgitud, et toimus majandustegevuse aastakava arutamine ning üldkoosolek tegi otsuse, mis on kajastatud alapunktidena 3.1 ja 3.2, majandustegevuse aastakava on kinnitatud alapunktina 3.2.
7.Riigikohus on lahendis 3-2-1-181-12 (p 14) selgitanud, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kehtinud KÜS § 15 lg 1 p 1-3 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Puudutatud isik on menetluses rõhutanud, et vaidlustatud otsus puudutas üksnes moodustatud fondi nimetust, kuhu korteriühistu liikmed raha kogusid, otsuse sisuks ei olnud reguleerida kogutud vahendite kasutamise viise.
8.Kohus leiab, et moodustatud fondi nimetus ei ole küsimus, mida kehtinud KÜS § 15 lg 1 p 1-3 alusel tulnuks kindlaks määrata majandustegevuse aastakava raames. Fondi nimetus ei puuduta KÜS § 15 lg 1 p 1-3 sätestatut. Ka nähtuvalt protokollist on KÜ üldkoosolek fondi nime muutmise otsustanud eraldi alapunktina täiendavalt majandustegevuse aastakava kinnitamisele. Kuna fondi nimetus ei puuduta majandustegevuse aastakavaga reguleeritavaid küsimusi, ei pidanud mõistlik korteriühistu liige kohtu hinnangul üldkoosoleku kokku kutsumise teatest aru saama, et lisaks majandustegevuse aastakava kinnitamisele hakatakse otsustama ka remondifondi nime muutmist. Seetõttu nõustub kohus
avaldajatega, et 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on seoses p 3.1 märgitud otsusega rikutud. Rikkumise tõttu jäid korteriühistu liikmed ilma võimalusest kujundada oma informeeritud seisukoht nime muutmise otsuse osas ning vastavalt realiseerida oma hääleõigust üldkoosolekul. Kui seisukohta kujundada pole olnud võimalik, on oluliselt piiratud ka liikme võimalus küsimuse arutamisel sisuliselt kaasa rääkida.
9.Kohus rahuldab avaldajate nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 3.1. tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 241 lg 1 alusel.
10.Avaldajad on esitanud ka nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 5 tühisuse tuvastamiseks. Nähtuvalt 19.06.2015 KÜ üldkoosoleku protokollist on päevakorrapunktina 5 otsustatud kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3 900 eurot ning finantseerida see töö KÜ reservfondist. Kohus leiab, et menetlusosaliste väljatoodu seoses sellega, kas mänguväljaku rajamist saab otsustada üldkoosoleku otsusega või on selleks vajalik korteriomanike kokkulepe, ei ole asjassepuutuv. Nähtuvalt protokollist ei ole otsustatud mitte mänguväljaku rajamist, vaid kinnitatud töö eelarve ning otsustatud töö rahastamine KÜ vahenditest. Kohus on seisukohal, et menetluses esitatust ei nähtu asjaolusid, mille esinemine võiks MTÜS § 241 lg 1 alusel kaasa tuua p 5 toodud otsuse tühisuse. Otsuse võimalik vastuolu KÜ põhikirja või seadusega oli kehtinud KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse aluseks. KÜS § 13 lg 3 nägi ette, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates, MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas menetluses on avaldus esitatud 14.06.2019. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et võimalik kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud ning kuna tühisuse alused puuduvad, on avaldajad minetanud võimaluse 19.06.2015 p 5 otsuse vaidlustamiseks.
11.Kohus jätab avaldajate nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
12.Avaldajad nõuavad ka 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse 7 tühisuse tuvastamist. Kohtule on esitatud KÜ 14.04.2016 üldkoosoleku protokoll (dtl 34-36), millest nähtuvalt otsustas üldkoosolek päevakorrapunktis 7 edaspidi osta revidenditeenust sisse. Avaldajad heidavad puudutatud isikule ette 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis seisneb selles, et otsustatud on küsimus, mida ei olnud päevakorras.
13.Kohtule on esitatud 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teade (dtl 324), mille kohaselt on päevakorrapunkt 7 revidendi või revisjonikomisjoni valimine. KÜ põhikirja p 7.1 kohaselt ühistu kontrollorgan on revident või revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks. Üldkoosoleku protokolli punktis 7 on märgitud, et koosoleku juhataja selgitas tekkinud vastasseisu KÜ revidendiga ja tegi ettepaneku edaspidi osta revidenditeenust sisse. Menetlusosaliste esitatust on arusaadav, et revident, et kellele oli punktis 7 viidatud, oli avaldaja I.
14.Kohus leiab, et olukorras, kus põhikirja kohaselt revident või revisjonikomisjoni liikmed valitakse KÜ liikmete hulgast ning ka senine revident oli KÜ liige, ei olnud kokkukutsumise
teates märgitud päevakorrast võimalik mõistlikult aru saada, et otsustama hakatakse küsimust osta revidenditeenust sisse. Sisuliselt on vastu võetud päevakorras märgitule vastupidine otsus: päevakorras oli revidendi või revisjonikomisjoni valimine, kuid otsustati mitte revidenti (liikmete seast) valida, vaid selle asemel osta teenus sisse. Kohus asub seisukohale, et 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on seoses p 7 märgitud otsusega rikutud.
15.MTÜS § 201 lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kohus leiab, et puudutatud isiku viide, et täidetud olid MTÜS § 201 lg 5 eeldused, ei ole asjakohane. Protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks teinud otsuse võtta päevakorda täiendav küsimus revidenditeenuse ostmisest. Päevakorrapunkti 7 osas on märgitud, et poolt hääletas 28 liiget, protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 33 liiget 40st. 9/10 ehk 90% osalenud liikmetest on 29,7 (33 x 90%). Seega isegi kui asuda seisukohale, et üldkoosolekult küsiti nõusolekut päevakorra muutmiseks ning sellega olid nõus need liikmed, kes hääletasid revidenditeenuse ostmise poolt, ei olnud täidetud MTÜS § 201 lg 5 eeldused, päevakorra muutmisega pidanuks nõustuma vähemalt 30 korteriühistu liiget.
16.Kohus rahuldab avaldajate nõude 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse 7 tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 241 lg 1 alusel.
17.Kohus leiab, et asja lahendamisel tähendust omavate faktiliste asjaolude kohta ei sisalda teavet 09.06.2014 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (dtl 225-236), 19.06.2015 juhatuse koosoleku protokoll (dtl 304-305), 22.05.2017 üldkoosoleku protokoll (dtl 275-277), materjalid seoses 2018.a. üldkoosolekutega (dtl 13-24; dtl 104-107), materjalid seoses 2019.a. üldkoosolekutega (dtl 25-27; dtl 37-38; dtl 164-224; dtl 237-239), kolmandate isikute õiguslikud hinnangud (dtl 48-53; dtl 58-62, sama dtl 122-126), revidendi aruanne 2015.a. kohta (dtl 116-120), foto kirjast teadetetahvlil (dtl 149), dokumendid seoses mänguväljaku ehitamisega (dtl 241-247); 2016.a. remondifondi väljavõte (dtl 267-270), heakorrateenuste osutamise leping (dtl 271-274), KÜ liikmete ja KÜ e-kirjad (dtl 54-56; dtl 97-103; dtl 108-114; dtl 260-266; dtl 306; avaldajate 23.03.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulud
18.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Kuna avaldajad esitasid avalduse kolme üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ning kohus rahuldas avalduse kahe otsuse osas, peab kohus õiglaseks jagada menetluskulud sama proportsiooni järgi, so jätta menetluskulud 66,67% osas puudutatud isiku ning 33,33% osas avaldajate kanda solidaarselt. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.