X ja C avaldus Vabaõhumuuseumi tee 4a KÜ 19.06.2015 ja 14.04.2016 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. augusti 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXX) Avaldaja II C (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Q Puudutatud isik Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu (registrikood 80208424), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. augusti 2020. a määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldajate kanda solidaarselt. Teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.X ja C määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kohtumääruse jõustumisel käesolevas asjas. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 1(5)
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.14.06.2019 maakohtule esitatud avalduses palusid X ja C (edaspidi avaldajad) tuvastada KÜ Vabaõhumuuseumi tee 4a (edaspidi KÜ) 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse p 7 tühisus revidendi või revisjonikomisjoni valimise kohta ning edaspidi revidenditeenuse sisseostmise kohta; KÜ 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse p 3.1 tühisus, millega nimetati remondifond ümber reservfondiks, kinnitati laste mänguväljaku eelarveks 3900 eurot, otsustati finantseerida see töö KÜ reservfondist ning otsustati kaasata mänguväljaku rajamisse ja finantseerimisse KÜ. Avaldajad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - avaldajad on Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 4a asuvate korterite 29 ja 25 omanikud; - KÜ 19.06.2015 üldkoosolekul võeti vastu otsus p 3.1., millega nimetati remondifond ümber reservfondiks; - küsimust ei olnud päevakorras ja selline otsus ole kooskõlas põhikirjaga; - samal koosolekul võeti vastu otsus p 5 kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3900 eurot, finantseerida töö reservfondist ning kaasata KÜ mänguväljaku rajamisse ja finantseerimisse; - päevakorras oli mänguväljaku eelarve kinnitamine, päevakorraväliselt, ilma üldkoosoleku otsuseta, rajati juhatuse poolt aga ka mänguväljak; - KÜ 14.04.2016 üldkoosolekul otsustati otsusena 7 edaspidi osta revidenditeenust sisse, mis on vastuolus KÜ põhikirjaga ja mida ei olnud märgitud koosoleku teates.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2.KÜ palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt: - 19.06.2015 otsuse 3.1 puhul tulenes otsuse vastuvõtmise pädevus põhikirja p 6.2.9 (muude ühistu tegevusega seotud küsimuste lahendamine); - raha kogumiseks kasutatava fondi nimetus ei oma tähendust ja remondifondi pidamine ei ole KÜ põhikirjaline kohustus; - 19.06.2015 otsus 5 on kooskõlas põhikirja p 6.2.7, mille kohaselt KÜ-l on õigus majanduskulude arvelt teha kasulikke parendustöid; - mänguväljaku ehitamiseks kulutuse tegemine on käsitletav KÜ majanduskuluna ning rahaliste vahendite kasutamine toimus KÜ üldkoosolekul heakskiidetud majanduskava alusel; - isegi kui otsus on kehtetu, on aegumistähtaeg möödunud; - otsustatud ei ole mitte mänguväljaku rajamist ega kinnistu kolmandate isikute kasuks koormamist, vaid kinnitada eelarve; - 14.04.2016 otsuse 7 vastuvõtmise pädevus tulenes põhikirja p-st 6.2.3 ja otsuse vastuvõtmiseks olid täidetud MTÜS § 201 lg 5 eeldused; - põhikiri ei näe ette, et revident peaks olema KÜ liige, p 7 kohaselt tuleb liikmete hulgast valida revisjonikomisjon juhul, kui see moodustatakse.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2(5)
3.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 66,67% osas puudutatud isiku ning 33,33% osas avaldajate kanda solidaarselt. Menetluskulude suurus maakohus kindlaks ei määranud. Seoses KÜ 19.06.2015 üldkoosoleku otsusega p 3.1. tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (põhikiri, kinnistusraamatu väljavõte, 19.06.2015 üldkoosoleku protokoll ja selle lisad, 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teade) alusel järgmised asjaolud: - avaldajad on Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriomanikud (korterd 25 ja 29) ja puudutatud isik on Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 4a tegutsev KÜ; - KÜ 19.06.2015 üldkoosolek otsustas p-s 3.1 nimetada remondifond ümber reservfondiks; - 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei nähtu päevakorrapunkti remondifondi ümber nimetamise kohta; - 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunkt 3 2015/2016 majandustegevuse aastakava arutelu ja kinnitamine; - 19.06.2015 KÜ üldkoosolekul otsustati päevakorrapunktiga 5 kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3900 eurot ning finantseerida see töö KÜ reservfondist. Maakohus viitas KÜS (korteriühistuseadus) § 1 lg 2, § 15 lg 1 p 1-3, MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 20 lg 6, § 241 lg 1 ja Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1181-12 p 14). Fondi nimetus ei puuduta KÜS § 15 lg 1 p 1-3 sätestatut. Kuna fondi nimetus ei puuduta majandustegevuse aastakavaga reguleeritavaid küsimusi, ei pidanud mõistlik korteriühistu liige üldkoosoleku kokku kutsumise teatest aru saama, et lisaks majandustegevuse aastakava kinnitamisele hakatakse otsustama ka remondifondi nime muutmist. Seetõttu on 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda seoses p 3.1 märgitud otsusega rikutud. Nimetatust tulenevalt rahuldas kohus avaldajate nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 3.1. tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 241 lg 1 alusel. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas mänguväljaku rajamist saab otsustada üldkoosoleku otsusega või on selleks vajalik korteriomanike kokkulepe. Nähtuvalt protokollist ei ole otsustatud mitte mänguväljaku rajamist, vaid kinnitati töö eelarve ning otsustati töö rahastamine KÜ vahenditest. Puuduvad asjaolud, mille esinemine võiks MTÜS § 241 lg 1 alusel kaasa tuua p 5 toodud otsuse tühisuse. Otsuse võimalik vastuolu KÜ põhikirja või seadusega oli kehtinud KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse aluseks. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas menetluses on avaldus esitatud 14.06.2019. Võimalik kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud ning kuna tühisuse alused puuduvad, on avaldajad minetanud võimaluse 19.06.2015 p 5 otsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu tõttu jäi avaldajate nõue 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti seoses p-s 7 märgitud otsuse vastuvõtmisega ja rahuldas avaldajate nõude 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse 7 tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 241 lg 1 alusel. Menetluskulud jättis maakohus 66,67% osas puudutatud isiku ning 33,33% osas avaldajate kanda solidaarselt. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suurust maakohus kindlaks ei määranud.
3(5)
AVALDAJATE MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldajad paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldajate nõude KÜ 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks ning osas, millega jäeti menetluskulud 33,33% ulatuses solidaarselt avaldajate kanda. Avaldajad paluvad tuvastada 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisuse ning jätta menetluskulud täielikult vastustaja kanda. KÜ 19.06.2015 üldkoosoleku otsusega nr 5 otsustati ka mänguväljaku rajamine ja see viidi ellu sama otsuse alusel, sest eraldiseisvat otsust ei ole. Protokollist tulenevalt selgitas koosoleku juhataja, et mänguväljak on planeeritud teha Vabaõhumuuseumi tee 4a maale ja tasumine koos Vabaõhumuuseumi tee 4 majaga. Arvestades asjaolu, et varasem otsustus mänguväljaku rajamiseks puudus, pidi iga mõistlik korteriühistu liige aru saama, et otsustamisel on mitte ainult mänguväljaku rajamise finantseerimine, vaid selle kaudu ka rajamine. Sellist punkti üldkoosoleku päevakorras ei olnud. Üldkoosolekul osales 17 ühistu liiget 40-st. Protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks teinud otsuse võtta päevakorda täiendav küsimus mänguväljaku rajamise kohta (MTÜS § 201 lg 5). Otsuse poolt hääletas 14 liiget ning vastu 3 ühistu liiget. Täidetud ei olnud MTÜS § 201 lg 5 eeldused. Rikutud on samamoodi üldkoosoleku kokkukutsumise korda nagu 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse nr 3.1. ning 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse nr 7 puhul. Üldkoosolek ei olnud pädev otsustama mänguväljaku rajamist ja p 5 all vastu võetud otsus mänguväljaku rajamise kohta on tühine. Kui kohus asus seisukohale, et 19.06.2015 üldkoosolekul võeti otsusena nr 5 vastu kinnitada üksnes rahaliste vahendite üle otsustamine, pidanuks kohus kujundama vähemalt seisukoha selles, kuidas mänguväljaku rajamise kulude kandmine reservfondist on olnud õiguspärane, kui sellise fondi loomise otsustus on kohtu enda hinnangul tühine. Vastus määruskaebusele
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldajate kanda solidaarselt. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega üldkoosoleku otsuse p 5 osas ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalusel koosolekul ei võetud vastu otsust rajada mänguväljak.
8.1.Puuduvad eeldused selleks, et lugeda selline otsus vastuvõetuks. Sellist punkti ei ole päevakorras ja sellise sisuga otsust ei ole vastu võetud koosolekul. Otsus on üks tehingu liike ja tehingust saab rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Kohtupraktikas on peetud äriühingute poolt olukorraks, kus otsus ei olev vastu võetud (mitteotsus) olukordi, kui otsust ei ole vastu võtnud osaühingu
4(5)
osanikud või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud) (RKTKo3-2-1-55-14 p 21). Ühinguõiguse põhimõtted on kohaldatavad ka praeguses vaidluses, kui tegemist on korteriühistuga. Mitteotsus tähendab, et otsuse vastuvõtmisel esinevad rasked protseduuri- või sisuvead ja sellisel juhul ei ole tegu tühise otsusega. Õiguslik tagajärg on sama mis tühise otsuse puhul – sellisest otsusest ei teki õiguslikke tagajärgi. Teisisõnu on mänguväljak rajatud ilma vastava otsuseta. Iseenesest on KÜ-l võimalik vastav otsus vastu võtta ka peale väljaku rajamist. Avaldajatel on samuti säilinud õiguskaitsevahendid, kui mänguväljak rajati ilma otsuseta ja see on tekitanud neile kahju.
8.2.Kuna otsust vastu ei võetud, ei oma asja lahendamisel tähendust, kas koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses tulenevat korda ja.
9.Maakohus tuvastas, et 19.06.2015 KÜ üldkoosolekul otsustati päevakorrapunktiga 5 kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3900 eurot ning finantseerida see töö KÜ reservfondist. Maakohus leidis õigesti, et selline otsus ei ole tühine (MTÜS § 241 lg 1) ja selle vastuolu korral põhikirja või seadusega saanuks seda kehtetuks tunnistada. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et võimalik kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud ning avaldajad minetanud võimaluse 19.06.2015 p 5 otsuse vaidlustamiseks. Kohus ei pidanud seetõttu kujundama seisukohta, kas mänguväljaku rajamise kulude kandmine reservfondist on olnud õiguspärane.
10.Seoses avalduse osalise rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud 33,33% ulatuses avaldajate kanda, kuid ebaõigesti pannud neile kohustuse kanda neid solidaarselt. Tegemist hagita menetluse asjaga TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Tegemist ei ole solidaarvõlausaldajatega, mistõttu on õige jätta menetluskulud avaldajate kanda võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1).
11.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldajate kanda võrdsetes osades (TsMS § 171 lg 1).
12.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.