(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-9099
Kohtuasi
X ja C avaldus Vabaõhumuuseumi tee 4a KÜ 19.06.2015.a ja 14.04.2016.a üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (määruskaebuse esitaja I): X (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Avaldaja II (määruskaebuse esitaja II): C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja MK (e-post XXX) Avaldajate I-II lepinguline esindaja Arvo Junti (e-post XXX) Puudutatud isik (vastustaja): Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu (registrikood 80208424), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.02.2022.a määrus resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.X ja C määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.
2-19-9099 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X ja C (avaldajad) avaldus Vabaõhumuuseumi tee 4a KÜ (puudutatud isik) üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 14.08.2020.a määrusega avalduse osaliselt ning jättis menetluskulud 66,67% osas puudutatud isiku kanda ja 33,33% osas solidaarselt avaldajate kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.05.2021.a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda ning tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud avaldajate kanda võrdsetes osades. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid võrdsetes osades avaldajate kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 11.10.2021.a.
3.Avaldajad esitasid menetluskulude nimekirja seoses maakohtu menetluses kantud kuludega 30.06.2020.a. Nimekirja kohaselt tekkis avaldajatel menetluskulu 1986 eurot, millest 150 eurot on kulu riigilõivule ja ülejäänud kulu lepingulisele esindajale. Puudutatud isik esitas vastuväited avaldajate menetluskuludele 14.07.2020.a.
4.Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja seoses maakohtu menetluses kantud kuludega 30.06.2020.a ning määruskaebemenetluses kantud kuludega 20.04.2021.a. Nimekirja kohaselt tekkis maakohtu menetluses menetluskulu 3301,20 eurot ning määruskaebemenetluses 764,40 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Avaldajad esitasid puudutatud isiku menetluskuludele vastuväited 14.07.2020.a ja 23.04.2021.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus tegi 13.02.2022.a määruse, millega mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 928,99 eurot ja puudutatud isikult kummagi avaldaja kasuks välja menetluskulu 50 eurot, tasaarvestas avaldajate ja puudutatud isiku vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 878,99 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 139 lg-le 2, § 175 lg-le 1, § 177 lg-tele 3 ja 4, § 178 lg -le 2, §-le 218, § 445 lg 1 teisele lausele ja § 463 lg-le 2.
7.Avaldajad on soovinud lepingulise esindaja kuludena Arvo Junti büroo arvete hüvitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et A.Junti oleks avaldajate lepingulise esindajana maakohtu
2-19-9099 menetluses osalenud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (3-2-1-183-14, p 13). Maakohtu menetluses on kõik avaldajate menetlusdokumendid allkirjastatud kas avaldajate endi poolt, avaldaja II esindajana on allkirjastanud ka MK. A. Junti ühtegi dokumenti allkirjastanud ei ole. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-46-12 (p 33) selgitanud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Kohus leidis, et nimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldub ka tsiviilkohtumenetlusele. Kuivõrd A. Junti ei olnud maakohtu menetluses avaldajate lepinguline esindaja, ei saanud tekkida seonduvat kulu ka lepingulisele esindajale. Avaldajatel võis küll tekkida kulu nõustajale, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 ei saa nõustaja kulude hüvitamist nõuda. Avaldajate menetluskulu maakohtus kokku oli seega 150 eurot.
8.Puudutatud isik on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
Toimingud maakohtus vastuse koostamine avaldusele koos seonduvate toimingutega 06.10.2019 seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega 23.03.2020 seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega 02.06.2020 kohtunõudega tutvumine avaldajate 06.05 seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine kohtunõudele menetluskulude nimekirja koostamine
KOKKU
Aeg (h)
7,63 4,32 0,17 0,2 0,33 19,65
Toimingud ringkonnakohtus määruskaebusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega
KOKKU
Aeg (h) 4,55 4,55
9.Kohus nõustus avaldajatega, et 06.05.2020.a ei ole avaldajad asja materjalidest nähtuvalt seisukohta esitanud ja vastus kohtunõudele on 16.06.2020.a e-kiri tõendite edastamise kohta, põhjendatud ajakulu maakohtu toimingule 5 ei ületa 0,08 tundi (5 minutit).
10.Ülejäänud osas leidis kohus, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ükski toiming ei ole selgelt põhjendamatu, samuti ei ole ühelegi toimingule märgitud ajakulu ilmselt ülemäärane. Ka ei sisalda ükski koostatud dokument kohtu hinnangul ilmselgelt asjassepuutumatut. Kas lepingu sõlmimine õigusteenuse saamiseks on otsustatud üldkoosoleku otsusega ei oma tekkinud kulude ulatuse kindlaks määramisel tähendust.
11.Kohus ei nõustunud avaldajatega, et nõutud oleks kulude hüvitamist kahekordselt, kuna toiminguid tegid mitu esindajat. Kajastatud ajakulu vastab toimingu tegemiseks vajalikule ajakulule ühe esindaja poolt. Avaldajad, esitades mahukaid menetlusdokumente, pidid arvestama, et puudutatud isikul tekib ajakulu nende dokumentidega tutvumiseks ning puudutatud isikul oli õigus ka kõigele esitatule vastata. Kohus leidis, et suhtlus kliendiga mõistlikus ulatuses on menetluses esindamiseks möödapääsmatu. Sellist mõistlikku ulatust avaldajate nimekirjas märgitu kohtu hinnangul ei ületa.
12.Puudutatud isikule osutati õigusteenust hinnaga 140 eurot tund (ilma km, so käibemaksuga 168), mis kohtu hinnangul ei ületa keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse hinda. Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku
2-19-9099 hüvitamisele kuuluv menetluskulu maakohtu menetluses on 3281,04 eurot (19,53 x 168) ning ringkonnakohtus 764,4 eurot (4,55 x 168).
13.Avaldajate menetluskulu maakohtus oli 150 eurot ning puudutatud isiku menetluskulu 3281,04 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotust mõistis kohus avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja 1093,57 eurot (3281,04 x 33,33%) ning puudutatud isikult avaldajate kasuks 100 eurot (150x66,67%). Vastavalt ringkonnakohtu lahendile jagas kohus maakohtu menetluskulud avaldajate vahel võrdselt, st kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistetav summa seoses maakohtu menetlusega on 546,79 eurot (1093,57:2). Puudutatud isiku menetluskulud ringkonnakohtus olid 764,4 eurot, mis jäid täielikult avaldajate kanda võrdsetes osades, so 382,2 eurot (764,4:2) mis tuleb välja mõista kummaltki avaldajalt. Kokku mõistis kohus kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 928,99 eurot (546,79+382,2) ning puudutatud isikult kummagi avaldaja kasuks 50 eurot. Kohus tasaarvestas vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 878,99 eurot (928,99 - 50). Määruskaebus
14.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määruskaebus rahuldada, määrata avaldajate menetluskulud kindlaks koos esindajakuludega vastavalt esitatud kuludokumentidele; puudutatud isiku menetluskulusid mitte kindlaks määrata; alternatiivselt määrata puudutatud isiku menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades määruskaebuses toodud vastuväiteid.
15.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus arvesse võtnud, et 14.07.2020.a esitasid avaldajad täiendava menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kogusummas 280,80 eurot. Kohus ei ole selgitanud, miks ei kuulu 14.07.2020.a esitatud täiendavad menetluskulud arvesse võtmisele, miks on kohus lähtunud üksnes 30.06.2020.a esitatud menetluskulude nimekirjast.
16.Kohus on ekslikult leidnud, et avaldajate lepingulise esindaja kulud ei kuulu kindlaks määramisele ega hüvitamisele. Avaldajad leiavad, et tsiviilasja nr 2-19-9099 kohtumenetluses on toimunud faktiline avaldajate esindus Arvo Junti poolt. Tegemist ei olnud nõustamisega või abiga menetlusdokumentide koostamisel. Avaldajad ei ole, vastupidiselt kohtu viidatud lahendis nr 3-2-1-183-14 käsitletud olukorrale, lepingulise esindaja puudumist menetluses kinnitanud, vastupidi - on esindaja olemasolule menetluse käigus tähelepanu juhtinud (vt 07.08.2020.a vastuväide). Avaldajad on esitanud ka menetluskulude nimekirja, millise puudumine oli samuti kohtu viidatud Riigikohtu lahendi aluseks. Lisaks menetluskulude nimekirjale on avaldajad tsiviilasjas nr 2-09-9099 esitanud ka Arvo Junti büroo OÜ poolt esitatud arved ning maksekorraldused arvete tasumise kohta. Avaldajatele on Arvo Junti büroo OÜ poolt esitatud arvete alusel tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus (vt ka RK nr 3-2-1102-16). Õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamisest tuleneb ka alus menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmiseks. Kohtu seisukoht antud küsimuses puudub. Kohus ei ole esinduslepingu osas seisukohta võtnud, täpsustusi küsinud, asjaolusid selgitanud.
17.Kohus ei ole puudutatud isiku esindajakulude väljamõistmisel lähtunud põhjendatuse ja vajalikkuse põhimõttest ega võtnud seisukohta asjaolu osas, et puudutatud isikut esindas kaks lepingulist esindajat. Maakohtul tulnuks puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel esmalt analüüsida puudutatud isiku poolt korraga kahe esindaja kasutamise vajadust ja põhjendatust. Puudutatud isik ei ole ise esile toonud, millistel asja olemusest või konkreetse küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine menetluses vajalik.
2-19-9099 Kohus ei ole ka ise põhjendanud, kas ja miks oli konkreetse tsiviilasja juures vaja kasutada kahte esindajat. Avaldajad leiavad, et tsiviilasi nr 2-19-9099 ei olnud oma olemuselt ega õiguslikult keskmisest keerukam. Kohaldada ei tulnud välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid. Kohus on ebaõigelt ja alusetult käsitlenud kahe esindaja kulusid ühe esindaja omadena. Kohtu poolt erinevate esindajate tööde ning seotud aja- ning rahakulu eristamata jätmine ei ole olnud õiguslik.
18.Avaldajad on oma 14.07.2020.a vastuväites puudutatud isiku menetluskuludele välja toonud, et puudutatud isiku esindajad on teineteise tööd dubleerinud, nii on avaldajad selgitanud, et arve nr 2019191 spetsifikatsioonist tulenevalt on puudutatud isiku 18.09.2019.a vastuse koostamisega tegelenud perioodil 03.09.-18.09.2019.a nii vandeadvokaat Merilin Ojasaar kui ka vandeadvokaadi abi Aleksadr Tsemin. Kokku on õigusabi, seoses nimetatud 18.09.2019.a vastuse koostamisega. osutatud 7 h ulatuses, sellest 4 h 37 min A.Tsemin ja 2 h 23 min M.Ojasaar. Samuti on avaldajad välja toonud, et arve nr 20200521 spetsifikatsioonist tulenevalt on Merilin Ojasaar ja Aleksandr Tsemin mõlemad olnud tegevad ka vastuväite koostamisel avaldajate 06.10.2019.a seisukohale. A.Tsemin 5 h 09 min ja M.Ojasaar 5 h 29 min ulatuses.Kohus ei ole avaldajate 14.07.2020.a vastuväidete osas põhjendatud seisukohta võtnud. Muuhulgas ei ole kohus hinnanud igale toimingule kulunud aega ega otsust selles osas põhjendanud.
19.Oma vastuväites puudutatud isiku menetluskuludele maakohtus on avaldajad juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et puudutatud isiku esitatud menetlusdokumendid on suures osas korduvad, aga ka esitatud ilma kohtu vastava nõudeta. Täiendavalt lisavad avaldajad käesolevaga, et nt puudutatud isiku 19.09.2019.a seisukohas avaldusele esitatud vastuväited revidendi valimise ja remondifondi reservfondiks ümbernimetamise osas jättis kohus rahuldamata ning rahuldas avaldajate nõude vastavate otsuste tühisuse tuvastamiseks. S.o. puudutatud isiku vastavad vastuväited on olnud alusetud, sisutud. Asjakohatuteks ning asjassepuutumatuteks osutusid ka puudutatud isiku vastuväited avaldajatel õigusliku huvi puudumise osas. Kohus kinnitas, et avaldajatel on tuvastushuvi olemas. Ka vastuväited avaldajate nõuete tähtaegsuse osas osutusid asjakohatuteks, kuivõrd ka selles osas kinnitas kohus avaldajate positsiooni. Puudutatud isiku käsitlus korteriühistu pädevuse kohta vastu võtta vaidlustatud otsuseid oli täiesti asjakohatu, kuivõrd antud küsimuses vaidlus puudus, sama ka vastuväidete osas, mis puudutasid üldkoosoleku otsustusvõimet. Lähtudes eeltoodust, ei saa avaldajad nõustuda kohtuga selles, et ükski puudutatud isiku esindajate toiming ei ole selgelt põhjendamatu või et ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane ning ükski dokument ei sisalda ilmselgelt asjassepuutumatut.
20.Avaldajate hinnangul läheb kohtu seisukoht selles, et suhtlus kliendiga mõistlikus ulatuses on menetluses esindamiseks möödapääsmatu ning sellist mõistlikku ulatust puudutatud isiku poolt menetluskulude nimekirjas märgitu kohtu hinnangul ei ületa, mistõttu on vastav kulu ka hüvitatav, vastuollu Riigikohtu vastava käsitlusega, millise kohaselt ei ole põhjendatud nõuda teiselt menetlusosaliselt kliendi ja advokaadi suhtluse kulusid.
21.Kohus ei ole hinnanud puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus on vaid nentinud, et vastavalt puudutatud isiku poolt 20.04.2021.a esitatud menetluskulude nimekirjale olid puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses 764,40 eurot. Avaldajad leiavad, et arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et pooled olid arvestatavas osas oma väited juba esimese astme kohtus esitanud, ei ole puudutatud isiku esindaja ajakulu määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele põhjendatud, on liialdatud ning kulude kindlaksmääramine taotletud suuruses, seda eriti ilma igasuguse analüüsita, ei ole õiguslik. Menetluskulude ülepaisutatusele ning
2-19-9099 põhjendamatusele on avaldajad tähelepanu juhtinud ka oma 23.04.2021.a esitatud vastuväidetes puudutatud isiku menetluskuludele ringkonnakohtu menetluses. Kohus vastuväidete osas seisukohta võtnud ei ole.
22.Avaldajad on seisukohal, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub õiguslik alus, s.o. üldkoosoleku volitus vastava otsuse näol või tagantjärele antud heakskiit mistahes õigusabilepingute sõlmimiseks, puudutatud isikule tsiviilasjas nr 2-19-9099 esindajate palkamiseks (MTÜS § 19 lg 4; § 27 lg 6), ei ole puudutatud isiku õigusteenuse leping LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud õiguslikel alustel ning on õigustühine. Vastavad kulutused on kantud mitteõiguspäraselt ning avaldajad ei pea puudutatud isiku menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei õiguspäraseks ega õigustatuks. Menetlusosaliste seisukohad
23.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Kohus on õigesti põhjendanud, et asja materjalidest ei nähtu, et A.Junti oleks kordagi avaldajate lepingulise esindajana maakohtu menetluses osalenud. Samuti ei ole A.Junti allkirjastanud ühtegi menetlusdokumenti, vaid seda on teinud kas avaldajad ise või MK. Riigikohtu praktikas selgitatud, et hüvitatavad ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud. Antud juhul esindasid puudutatud isikut menetluses vandeadvokaat ning vandeadvokaadi abi. Puudutatud isiku hinnangul on arvestades vaidluse spetsiifikat ja rahalist väärtust, puudutatud isiku esindajate poolt menetluses kliendi esindamisele kulunud aeg proportsionaalne vaidluse keerukuse ja koostatud menetlusdokumentide mahuga. Puudutatud isikul oli küll käesolevas menetluses kaks lepingulist esindajat, kuid nad ei ole teinud dubleerivat tööd, vaid on üksteist täiendanud. Menetluse edasine käik
24.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab määruse õiguslikke põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
27.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtule selles, et kohus on jätnud võtmata seisukoha seonduvalt avaldajate täiendava menetluskulude nimekirjaga (II kd, tlk 31-34). Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud
2-19-9099 kohustust, mille kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Siiski ei ole eelnev rikkumine nii oluline, et tingiks maakohtu määruse tühistamise ja asja tagasi maakohtule saatmiseks, kuna ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse ise parandada.
28.Maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb täiendada järgnevalt: Lisaks eelpool nimetatud 30.06.2020.a menetluskulude nimekirjale esitasid avaldajad maakohtule 14.07.2020.a täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkis neil lisaks õigusabikulu summas 280,80 eurot. Kohus osundab, et avaldajate poolt 14.07.2020.a esitatud menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult, arvestades, et kohtu 02.06.2020.a määruse kohaselt oli menetlusosalistel soovi korral võimalus esitada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 30.06.2020.a ja esitatule vastata kuni 14.07.2020.a (I kd, tlk 200-201). TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi avaldajad on mõjuva põhjusena esile toonud, et täiendavad menetluskulud tekkisid pärast puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga tutvumist, ei anna see seaduslikku alust võtta nimekirjas märgitud summat avaldajate menetluskuludena arvesse, kuna menetlusdokumenti ei ole allkirjastanud ega kohtule esitanud A.Junti, kes avaldajate kinnitusel on osutanud neile käesolevas tsiviilasjas õigusabi.
29.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väitega, et maakohus eksis, kui leidis, et avaldajatele A.Junti poolt õigusabi osutamisega seotud kulud ei kuulu hüvitamisele. Ringkonnakohus nõustub selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
30.Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule, millest põhimõttest lähtub ka väljakujunenud kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 23.03.2000.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-00, p IV). Lisaks on kohtupraktikas sedastatud, et nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (vt Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14).
31.Kuivõrd praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et A.Juntile avaldajate poolt antud volikirjad ja A.Junti poolt allkirjastatud esimene menetlusdokument esitati esmakordselt alles tsiviilasjas sisulisele lõpplahendile esitatud määruskaebusega ringkonnakohtu menetluses (II kd, tlk 41-43,49-52), tuvastas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel õigesti, et A.Junti ei olnud maakohtu menetluses avaldajate lepinguline esindaja. Arvestades, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 12.10.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), kuid A.Juntit ei saa maakohtu menetluses pidada avaldajate lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 mõttes, on maakohtu järeldus, et avaldajate menetluskulu maakohtus oli kokku 150 eurot, õige. Määruskaebuse esitajate etteheited maakohtule seonduvalt sellega, et kohus ei võtnud esinduslepingu osas seisukohta, ei küsinud täpsustusi ega selgitanud asjaolusid, on eeltoodut arvestades põhjendamatud.
2-19-9099
32.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtule seonduvalt puudutatud isiku kahe lepingulise esindaja vajalikkuse hindamata jätmise ja järeldusega, et kajastatud ajakulu vastab toimingu tegemiseks vajalikule ajakulule ühe esindaja poolt.
33.Maakohus ei pidanudki kahe esindaja vajalikkust hindama, arvestades, et puudutatud isiku maakohtu menetluses 30.06.2020.a esitatud menetluskulude nimekirjast ja selle lisadest nähtuvalt (II kd, tlk 5-10) ei ole temale õigusabi osutanud vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi (kes esindas puudutatud isikut kuni 11.03.2020.a k.a (I kd, tlk 188)) teineteise tööd dubleerinud, vaid täiendanud. Sealjuures nähtub arve nr 2019191 spetsifikatsioonist üheselt, et puudutatud isiku 18.09.2019.a vastuse koostamisega tegeles vandeadvokaadi abi 4 h 37 min ja seisukoha täiendamisega vandeadvokaat 2 h 23 min. Analoogselt on esindamine toimunud arve nr 20200521 spetsifikatsioonist nähtuvalt, mille kohaselt vastuväite koostamisel avaldajate 06.10.2019.a seisukohale osutas vandeadvokaadi abi õigusabi 5 h 09 min ulatuses ja vandeadvokaat 5 h 29 min ulatuses. Kuna mõlemad lepingulised esindajad osutasid puudutatud isikule õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks (II kd, tlk 8-9), on põhjendamatu ka see määruskaebuse esitajate etteheide, et kohtu poolt erinevate esindajate töödega seotud rahakulu eristamata jätmine ei ole olnud õiguslik.
34.Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei ole hinnanud igale toimingule, sh ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabitoimingutele, kulunud aega ega otsustust selles osas põhjendanud.
35.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus esile toonud puudutatud isikule osutatud õigusabi toimingud koos nendele kulunud ajaga. Sealjuures on kohus põhjendanud, millises osas tuleb puudutatud isikule osutatud õigusabi ajakulu vähendada ning millises osas on see põhjendatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1182-15, p 14).
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Asjaolu, et mõned puudutatud isiku vastuväited asja sisulisel arutelul mitteedukaks osutusid, ei pidanud maakohus käesoleva juhul enam arvestama, kuivõrd kohus võttis seda arvesse asjas tehtud lõpplahendis menetluskulude jaotuse proportsiooni määramisel, millest kohtul tuli omakorda juhinduda menetluskulude kindlaksmääramisel. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, saab puudutatud isikule õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Asjaolu, et avaldajad maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
37.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väide, et Riigikohtu käsitlusega on vastuolus maakohtu seisukoht, mille kohaselt on suhtlus kliendiga mõistlikus
2-19-9099 ulatuses menetluses esindamiseks möödapääsmatu ning seetõttu ka hüvitatav. Kuigi Riigikohus on osundanud, et põhjendatud ei ole nõuda advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27.11.2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22), on käesolevas tsiviilasjas puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuv kliendisuhtlus (II kd, tlk 5-10, 67-68) seostatav igakordselt konkreetse osutatud õigusabitoiminguga, seega ka kontrollitav.
38.Lõpetuseks tuleb märkida, et maakohtu poolt puudutatud isiku menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei saa ebaõigeks pidada ka põhjusel, et avaldajate teadmisel puudus puudutatud isikul üldkoosoleku volitus vastava otsuse või tagantjärele antud heakskiidu näol õigusabilepingu sõlmimiseks LEADELL Pilv Advokaadibürooga, millist seisukohta kordasid avaldajad ka määruskaebuse esitamise järgselt ringkonnakohtule 30.03.2022.a esitatud taotluses kontrollida puudutatud isiku lepingulise esindaja esindusõiguse seaduslikkust.
39.Selgitamist vajab, et kuigi TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, saab juriidilise isiku lepinguline esindaja oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt (vt ka Riigikohtu 27.10.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19), so antud juhul puudutatud isiku seaduslikult esindajalt. Kuna asja materjalidest ei nähtu ja määruskaebuses ei ole ka väidetud, et puudutatud isiku seaduslike esindajate endi esindusõigus oleks (olnud) küsitav, puudub ringkonnakohtul alus kahelda puudutatud isikut käesolevas tsiviilasjas esindanud lepinguliste esindajate esindusõiguse kehtivuses. See, kas õigusabilepingu sõlmimiseks on olemas (olnud) vajalik puudutatud isiku liikmete nõusolek või tagantjärele heakskiit, on küsimus sisesuhtest, so juhatuse liikmete pädevusest ja võimalikust vastutusest KrtS § 24 lg 1, MTÜS § 27 lg 1, lg 3 ja § 32 järgi, mis väljub käesoleva vaidluse raamidest ning on iseseisva tsiviilkohtumenetluse õiguslik küsimus juhul, kui avaldajate hinnangul esineb alus oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöördumiseks. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
40.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st 1.
41.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.