Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse kuupäev
14. august 2020
Tsiviilasja number
2-19-20455
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu sideteenuse osutamise lepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
I.1. Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2020 otsus tühistada osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu hüvitis summas 304 eurot ja mõista see summa kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja. I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.3. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata. I.4. Toimetada otsus kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lõikes 1 sätestatud korras, st lugeda see kätte saaduks hiljemalt 20. augustil 2020, kui kostja ei kinnita kättesaamist enne seda kuupäeva
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu osaliselt. II.2. Välja mõista XX-lt Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute nr 1278278, 2594198, 3561803, 2633387, 1278278 lisa 3301825, 3561803 lisa 3561824 ja 4102496 lisa 4536044 (kliendinumber 8148058) alusel koostatud arvetest nr 2015160806, 2015393031, 2015617016 ja 2015856715 tulenev põhivõlg 770,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 208,21 eurot ja ning sissenõudmiskulu 30 eurot, kokku summas 1008,76 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. II.3. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 770,55 eurolt) alates 17. 12. 2019 kuni põhinõude täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (770,55 eurot). II.4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue XX vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 456,39 eurot ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas. II.5. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. II.6. Määrata kostja hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 369 eurot ning mõista nimetatud summa XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja. II.7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. II.8. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata. II.9. Otsuse resolutsiooni punktid II.2 ja II.3 ning punktid II.6 ja II.7 menetluskulude hüvitise osasumma 65 eurot ja sellelt arvutatud viivise osas on viivitamata täidetavad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
-
-
Elisa Eesti AS (edaspidi: Elisa) ja kostja sõlmisid liitumislepingud nr 1278278, 2594198, 3561803, 2633387, 1278278 lisa 3301825, 3561803 lisa 3561824 ja 4102496 lisa 4536044 (kliendinr 8148058); kostja kasutas Elisa teenuseid 1. aprillist–31. juulini 2016 ja talle koostati arved: o 1. mail 2016 arve nr 2015160806 summas 73,33 eurot; o 1. juunil 2016 arve nr 2015393031 summas 77,64 eurot; o 1. juulil 2016 arve nr 2015617016 summas 80,87 eurot; o 1. augustil 2016 arve nr 2015856715 summas 538,72 eurot; arvete tasumise tähtajad möödusid iga kuu 18. kuupäevaga; Elisa üldtingimuste p 7.10 alusel tuleb kostjal maksta viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest; 2 (5)
-
samade üldtingimuste p-de 5.2.3 ja 6.1.7 tuleb tasuda ka sissenõudekulu 30 eurot
Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (= 3,5 t × 100 eurot/t + käibemaks 20%) – kokku 645 eurot.
-
-
üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hind on 1662,03 eurot; hagejal olnuks mõistlikum ja soodsam esitada nõue maksekäsu kiirmenetluses. Selle menetlusliigi eesmärk on lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Seega ei ole põhjendatud koheselt hagi esitamine. Kui hageja valis kulukama menetluse, siis ei ole õiglane jätta riigilõivu 225 eurot tervikuna kostja kanda, vaid üksnes osas, milline oleks hagejal tulnud tasuda maksekäsu kiirmenetluses ehk 45 euro ulatuses; esindaja ajakulu 3,5 t summas 420 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagiavaldus on trafaretne (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvud – kliendinr, arve nr, võlasumma), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Hageja esindaja vajalik ajakulu on kõige enam 0,5 t. Siiski tuleb kostjalt välja mõista ainult 20 eurot, mis on hüvitise piirmäär maksekäsu kiirmenetluses. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ja hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märkis maakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist.
kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-19-116424. Makseettepanek jäeti kostja postkasti, aga kostja menetluses ei osalenud. Lisaks esitas hageja 11. septembril 2019 maksekäsu kiirmenetluse avaldused kostja vastu Elisa tasumata arvetest tulenevate nõuetega tsiviilasjades nr 2-19-125116, 2-19-125117, 2-19-125119 ja 2-19-125150. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekuid kätte toimetada. Kui hageja jätkaks samu asju hagimenetlustena, oleks menetluslukud kokkuvõttes veelgi suuremad. Seetõttu otsustas hageja võtta avaldused tagasi ja esitada kõik neli Elisa arvet ühte menetlusse. Hagiavalduse esitamisega kaasnenud õigusabikulusid peab hageja jätkuvalt põhjendatuks.
õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on kohane esindajatasu 80 eurot/t. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 144 eurot (= 1,5 × 80 + 20%). Maakohtu otsusega välja mõistetud summat tuleb suurendada õigusabikulude osas 124 euro võrra (= 144 – 20).
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.