Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-10224
Tsiviilasi
Capital Well OÜ avaldus aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: OÜ Capital Well, registrikood 12951870, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 33-4a, 10133, e-post [email protected] Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Allar Aru, Advokaadibüroo TARK, e-post [email protected] Võlgnik: Aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus, registrikood 10131720, Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Kohtu tn 1, 93819, e-post [email protected] Võlgniku lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja vandeadvokaat Annely Sepp, Advokaadibüroo Koch & Partnerid, e-post [email protected], [email protected]
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamise otsustamine
Kohtuistungi toimumise aeg
11.08.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Capital Well poolt aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus vastu esitatud pankrotiavalduse alusel aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
2.Menetluskulud jätta võlausaldaja OÜ Capital Well kanda.
Välja mõista OÜ-lt Capital Well aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus kasuks menetluskulud summas 3412,50 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Capital Well tasuda aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagastada kohtumääruse jõustumisel OÜ-le Capital Well 30.07.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit summas 2000 eurot. Deposiit tuleb tagastada OÜ Capital Well arveldusarvele nr EE102200221063174613.
6.Toimetada kohtumäärus võlausaldajale ja võlgnikule kätte.
2-20-10224 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.OÜ Capital Well esitas 15.07.2020 Pärnu Maakohtule avalduse aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus pankroti väljakuulutamiseks (tl 1-89). Pankrotiavalduse kohaselt on aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus ja EA62 Invest OÜ vahel 18.07.2017 sõlmitud leping nr. 1, mille kohaselt kohustus aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus hiljemalt 28.07.2017 hüvitama ja tasuma EA62 Invest OÜ-le 113 500 eurot ja maksega viivitamisel tasuma viivist 0,06% iga maksega viivitatud päeva eest. Aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud ja EA62 Invest OÜ on loovutanud vastava nõude aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus vastu 09.12.2019 OÜ-le Capital Well. Pankrotiavalduse seisuga on aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus koguvõlgnevus (põhinõue ja viivised) OÜ Capital Well ees 187 184,20 eurot. OÜ Capital Well on esitanud võlgnikule 17.06.2020 kirjaliku pöördumise nõude tasumiseks ja 02.07.2020 pankrotihoiatuse, mis on jäänud tagajärjetuks. Võlgniku maksejõuetust põhistab võlausaldaja pankrotiavalduses lisaks osundusega võlgniku negatiivsele rahavoole jooksvast äritegevusest 2018 aastaaruande põhjal, kahtlusega, et võlgniku bilanss ei pruugi kajastada korrektselt varade tegelikku seisundit ja väitega, et võlgniku aastaaruanded ei kajasta tegelikku kohustuste mahtu. OÜ Capital Well palub avalduses nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 29.07.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot. Võlausaldaja tasus 30.07.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti ja kohus määras 04.08.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavaldusele vastuväite olemasolul see kohtule hiljemalt 10.08.2020 ning määras asjas ajutise haldur nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumisajaga 11.08.2020.
3.Aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus esitas pankrotiavaldusele 10.08.2020 vastuväite (tl 95-143), milles palub jätta ajutine haldur nimetamata ja tsiviilasja menetlus lõpetada ning jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Vastuväites vaidleb aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus võlausaldaja nõudele vastu leides kokkuvõtlikult, et see on ebaõige või ebaselge, nõude olemasolu on tõendamata, nõue on täitmise ja tasaarvestuse tõttu lõppenud, nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Maksejõuetuse osas leiab võlgnik, et võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud ja toob välja, et võlgnik on täielikult suuteline oma rahalisi kohustusi täitma, aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus konsolideeritud rahavoog 2019 majandusaastal oli positiivne, käibevarade seis on märkimisväärselt hea ja ühingu vara ületab kordades tema kohustusi. Samuti toob võlgnik välja, et on 10.08.2020 tasunud võlausaldaja arveldusarvele pankritiavalduses esitatud nõude summas 187 184,20 eurot, mida käsitleb võlausaldajale tagatise andmisena või nõude rahuldamisena (jättes endale nõuet tunnistamata õiguse summa võlausaldajalt tagasi nõuda).
4.11.08.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Samas võlausaldaja kinnitas, et võlgniku kantud summa on võlausaldaja arvele jõudnud ja möönis, et selliselt esineb PankrS § 15 lg 3 p 6 toodud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks ehk nõue on täidetud või alternatiivselt, nagu võlgnik on osundanud, on tagatis antud. Võlgnik jäi eelistungil pankrotiavaldusele esitatud vastuväidete juurde. Kohtumääruse põhjendused
5.PankrS § 15 lg 3 sätestab alused, mille esinemisel jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata. Üheks selliseks aluseks on olukord, kus võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks (PankrS 15 lg 3 p 6).
2-20-10224
6.Kohus on tuvastanud, et aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus on 10.08.2020 teinud OÜ Capital Well arvelduskontole ülekande summas 187 184,20 eurot (tl 29). Makse saamist on kinnitanud ka OÜ Capital Well esindaja 11.08.2020 kohtuistungil. Summa vastab võlausaldja pankrotiavalduses välja toodud nõude kogusumma suurusele. Makse selgituseks on võlgnik maksekorraldusel märkinud „Tsiviilasja nr 2-20-10224 lõpetamiseks. 09.12.2019 nõude loovutamise leping. Ei tunnista nõuet“. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et esineb PankrS § 15 lg 3 p 6 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähendust sellel, kas võlgniku tehtud rahalist makset võlausaldajale käsitleda antud juhul pankrotiavalduse aluseks oleva kohustuse täitmise või kohustuse täitmiseks tagatise andmisena. Mõlemal juhul täidab võlausaldajale tehtud makse PankrS § 15 lg 3 p 6 kohaldamise eeldused.
7.PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks on alternatiivsed. Seega juhul, kui kohus on tuvastanud ühe lg-s 3 sätestatud aluse ajutise halduri nimetamata jätmiseks, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas pankrotiavadluse aluseks olev võlausaldaja nõue on tõendatud ja võlgniku maksejõuetus põhistatud. Sellest lähtuvalt ei analüüsi kohus lähemalt poolte seisukohti nõude ebaselguse ja võlgniku majandusliku seisu küsimuses.
8.PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 4). PankrS § 15 lg 6 sätestatu kohaselt kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja, kui kohus kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit. Seega jäävad käesolevas asjas menetluskulud pankrotiavalduse esitaja OÜ Capital Well kanda.
10.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas menetlust lõpetavas määruses, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1, 2). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid menetlusosalisi TsMS § 218 sätestatud nõutele vastavad esindajad. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes ning arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-115-14). Samuti on menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks kohtul vaja teada õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-11, 3-2-1-112-09).
2-20-10224 Võlgnik on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgniku menetluskuldude summa 4685 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud jaotusest nähtub, et menetluskulust moodustab 4535 eurot kulu õigusabile ja 150 eurot lepingulise esindaja bürookulu (registri väljavõtted, transport, hotell seoses kohtuistungil osalemisega). Lisaks taotleb võlgnik avaldajalt enda kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivise väljamõistmist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Võlgnik esitas 12.08.2020 seisukoha avaldaja menetluskulude nimekirja osas ja taotleb vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta seisukoha koostamisele tehtud õigusabikulu 262,50 eurot hüvitamist. Seega taotleb võlgnik menetluskulude väljamõistmist kogusummas 4974,50 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja peab võlgniku menetluskulusid (sh ööbimiskulu) asjakohatuteks ning ülepaisutatuks ja palub jätta need täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust ja neid oluliselt vähendada ja jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja hinnangul oleks piisanud võlgniku seisukoha põhistamiseks ülekannet puudutava maksekorralduse esitamisest. Seonduvalt võlausaldaja taotlusega jätta menetluskulud võlgniku kanda märgib kohus, et käesoleval juhul kohaldub PankrS §15 lg 6 eriregulatsioon ja menetluskulud jäävad ajutise halduri nimetamata jätmise tõttu pankrotiavalduse esitaja kanda. Kohtu hinnangul on võlgniku õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud järgmiselt. Võlgniku esindajate põhjendatud ja vajalike toimingute: õiguslik analüüs, vastuväidete ettevalmistamine, lisade komplekteerimine, nõupidamine kliendiga, väljavõtete tegemine kinnistusraamatust ja äriregistrist kogu ajakulust 27 tundi ja 34 minutit, peab kohus asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ajakulu 20 tundi. Kohtul puudub võimalus anda hinnangut toimingule nimetusega töö toimikuga, kuivõrd selle sisu ei ole arusaadav. 11.08.2020 tehtud toimingutest: ettevalmistamine kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga, esindamine kohtuistungil, töö toimikuga ajakulust 2 tundi peab kohus põhjendatuks ajakulu 30 minutit. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli 11.08.2020 kohtuistungi pikkuseks 13 minutit. Kohus ei näe põhjust esindajatel võtta aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks kui eelnevalt on esindajad koostanud põhjaliku õigusliku analüüsi ning vastuväited. Samuti on kogu vastuväidete koostamise protsessis hõlmatud kliendiga nõupidamine. Menetluskulude nimekirja koostamise, komplekteerimise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 15 minutit. Vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamiseks peab kohus põhjendatuks ajakulu 1 tund. Seega on kohtu hinnangul võlgniku õigusabikulu põhjendatud 21 tunni ja 45 minuti ulatuses. Võlgnikule osutatud õigusabiteenuse tunnitasumäär 150 eurot on praktikas tavapärane ja aktsepteeritav. Eeltoodu alusel kujuneb võlgniku põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 3262,50 eurot. Võlgnik on menetluskulude nimekirjas esitanud rea, millest nähtub esindaja bürookulu 150 eurot. Kohus loeb kulu põhjendatuks. Kuigi kohtule ei ole esitatud sõidule tehtud kulutusi kinnitavaid dokumente on selgitusest nähtuv, et on kulu seotud sõiduga. Riigikohus on lahendis 2-14-14536. leidnud, et sõidukulude hüvitamisest ei saa keelduda kuludokumentide puudumise tõttu ja sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras lähtuda Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Lugedes Tallinn-Kuressaare-Tallinn marsruudi pikkuseks hinnanguliselt 436 kilomeetrit ja arvestades praamiveo kulu ning toimingute hulgas loetletud registriväljavõtete tegemisekulud on 150 eurot kuluna põhjendatud. Registripäringute kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu TsMS § 143 p 2 mõttes. Võlgnik on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
2-20-10224
11.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Deposiidi tagastamine
13.Võlausaldaja on esitanud 11.08.2020 kohtuistungil suuliselt ja 12.08.2020 menetusdokumendis lisaks ka kirjalikult taotluse tagastada OÜ Capital Well poolt 30.07.2020 kohtu deposiitkontole tasutud deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 2000 eurot.
14.TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse sama paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras (riigilõivu tagastamise sätete alusel). TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest see tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
15.Eeltoodud sätetest tulenevalt on kohus on seisukohal, et võlausaldaja taotlus ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks tuleb rahuldada. Kuivõrd käesolevas asjas on tagatise andmise põhjus ära langenud, st ajutist haldurit ei nimetatud, kuulub võlausaldaja poolt 30.07.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole ajutise halduri kulude katteks tasutud deposiit (selgitusega „tsiviilasi nr 2-20-10224, ajutise halduri tasu ja kulude deposiit“) summas 2000 eurot kohtumääruse jõustumisel võlausaldajale tagastamisele. Deposiit tuleb tagastada arveldusarvele, millelt see tasuti, s.o võlausaldaja OÜ Capital Well arveldusarvele nr EE102200221063174613. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.