lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10888/8

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 13.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-10888/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2710
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2020 kell 16.10, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-10888

Tsiviilasi

Võlgniku XX’i pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected])

Kohtuistung

11.08.2020 osalesid XX ja Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXpankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja XX(X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 13. augustil 2020 kell 16.10.
3.Nimetada XX pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.XXvõlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 03. septembril 2020 algusega kell 15.40 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
5.Võlgnik XX on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab XX ilmuma kohtusse 03. septembril 2020 kell 15.40.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

Tsiviilasi nr 2-20-10888

8.Määrata XXajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).
9.Menetluskulud jäävad XXkanda.
10.XXajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
11.Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku XXpankrotivara arvelt.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.

AVALDUSE ASJAOLUD

28.07.2020 saabus Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt makseraskused tekkisid avaldajal u 2019, mil avaldaja ei suutnud senini võetud laenusid enam korrektselt tasuda (poja sõltuvusprobleemi tõttu sai laenud võetud, tema algatusel). Et tagada maksete tasumine, oli avaldaja sunnitud võtma uued kiirlaenud, millega raskendas enda majanduslikku olukorda veelgi. Hetke seisuga on aga rahaline olukord muutunud talumatuks. See aga omakorda tekitab pinget, stressi, mis mõjub avaldaja tervislikule olukorrale laastavalt. Avaldaja mõistis, et tema kohustused ületasid sissetulekuid. Avaldaja üritas rahalisi probleeme pigem unustada ja neid mitte meelde tuletada. 2020 suvel pöördus avaldaja võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas võlasituatsiooni kaardistada. Selgus, et oma kohustuste tasumisega avaldaja majanduslikult toime ei tule. Seetõttu soovib avaldaja taotleda pankrotimenetluse algatamist. Avaldaja elab abikaasale kuuluvas korteris ja on xxxxxxx xx liinitööline. Avaldaja sissetulekuks on töötasu 730 eurot (neto). Eluasemekulud moodustavad 300 eurot (kommunaalkulud, elekter), sidekulud u 31 eurot. Sissetulekutest ei jätku, et tasuda varasemalt tekitatud võlgnevusi. Avaldaja on seisukohal, et tema maksejõuetus on pidev ja kestev ning igati põhjendatud. Avaldaja ei ole suuteline oma kohustuste eest enam mitte kuidagi tasuma. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja alustada XXsuhtes pankrotimenetlus, kuulutada välja XXmaksejõuetus, algatada XXsuhtes kohustustest vabastamise menetlus ja jätta menetluskulud (x euro ulatuses) riigi kanda. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

30.07.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 10.08.2020 kirjaliku aruande kohaselt on võlgniku varad kokku 230,00 eurot: jalgrattatrenažöör (5 aastat vana, kasutatud) 30,00 eurot ja sõudetrenažöör (3 aastat vana, kasutatud) 200,00 eurot. Hinnad on võlgniku hinnangul, kuid pankrotimenetluses müügil võib nende hind osutuda oluliselt madalamaks. Võlgnik on kinnitanud, et kogu järelmaksuga soetatud vara on müüdud või pandimajja viidud ja sealt jäetud välja ostmata. Vara hulka ei ole loetud võlgniku kontol olevat 7,26 eurot, kuna pole selge, kas tegemist võib olla sissetuleku mittearestitava osaga. Pankrotimenetluses ei ole lubatud pöörata nõuet isiku II pensionisamba fondi osakutele. Ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt 26 339,56 eurot:

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10888 1) Swedbank AS, sh. LL nr 05-077250-EG (tähtaeg 27.04.2005/31.01.2023) alusel 515,10 eurot ja LL nr 07-109007-RK (tähtaeg 27.06.2007/31.07.20200) alusel 1803,09 eurot, kokku 2318,19 eurot; 2) Inbank AS, 21.04.2020 leping HHG06242, esimene maksepäev 12.10.2020, 1264,99 eurot; 3) Ferratum Bank p.l.c,, 26.07.2019 leping, 478,60 eurot; 4) Holm Bank AS, 10.02.2019 LL 0140902107 (ei ole muutunud sissenõutavaks) 3501,06 eurot; 5) Bigbank AS, 18.10.2019 LL 197377/96tl (leping on kehtiv) 1623,00 eurot; 6) TF Bank AB, 24.07.2019 järelmaksuleping ja 09.04.2020 järelmaksuleping kokku (sissenõutavaks on muutunud 195,86 eurot) 4158,55 eurot; 7) mogo OÜ, 20.02.2020 LL IL20022020/0419 (on muutunud sissenõutavaks) 1071,54 eurot; 8) Omaraha OÜ, sh 26.07.2019 LL S193067196, nõue 1364,48 eurot ja 27.09.2019 LL S193240060 nõue 1049,98 eurot, (sissenõutavaks on muutunud 50,51 eurot), kokku 2414,46 eurot; 9) Bondora AS, 25.08.2019 LL 1383281, (sissenõutav 29,05 eurot), 1259,55 eurot; 10) BB Finance OÜ, 01.03.2020 laenulepingu kohustuste täitmiseks on 17.07.2020 sõlmitud kompromissleping 287120, mille kohaselt tuleb 2963,07 eurot tasuda 61kuulise maksegraafiku alusel (sissenõutav 54,22 eurot) 3002,47 eurot; 11) Credit.ee OÜ, tarbijakrediidileping 20200108/19, tähtaeg 17.01.2022 (sssenõutav 64,43 eurot) 1214,99eurot; 12) Renovum OÜ, aluseks 06.01.2020 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud LL Y200105035, mis on loovutatud Renovum OÜ-le, sissenõutav, 825,45 eurot; 13) Nord Collect OÜ, 27.05.2020 maksegraafik 2010,27 eurot; 14 )IPF Digital Estonia OÜ, 08.01.2020 leping 4684319, (sissenõutav 77,94 eurot) 1196,44 eurot; 15) Placet Group OÜ on vastanud, et on nõude loovutanud Aktiva Finants OÜ-le, kuid nõude summat ei märgi. Aktiva Finants OÜ ei ole ajutisele haldurile vastanud, samuti ei näita nõuet võlgnik. Seega selgub nõude summa pankrotimenetluse käigus. Nõuetele võivad lisanduda juurdearvestatavad viivised. Pankrotiavalduses on märgitud Luminor Bank AS nõue 1900 eurot, kuid ajutisele haldurile on Luminor Bank AS teatanud, et neil igasugused lepingulised suhted võlgnikuga puuduvad. Pankrotiavalduses ei ole kajastatud Swedbank AS, Inbank AS, Holm Bank AS, TF Bank AB, Bondora AS, Nord Collect OÜ ja Placet Group OÜ (loovutatud Aktiva Finants OÜ-le) nõudeid. Ajutisele haldurile on võlgnik osadest nendest teatanud, kuid nõude summasid ei ole osanud märkida. Ajutisele haldurile käesolevaks ajaks teatatud nõuete kogusumma on 12 909,56 eurot, ehk 50 % võrra suurem, kui avalduses märgitud. Eelnevast järeldub, et võlgnik on kaotanud kontrolli oma kohustuste üle ning ta ei tea enam, milliste firmade ees ja kui suured kohustused tal on. Suurem osa kohustusi on võetud 2019 teisel poolel ja käesoleva aasta alguses. Probleemide tekkimisel on võlgnik üritanud sõlmida uusi tagasimaksegraafikuid, kuid ka uute graafikute alusel nõuete tasumine ei ole reaalne. Kuigi teatiste kohaselt on sissenõutavaks muutunud ~1297,46 eurot, siis tegelikkuses ületab igakuiste tagasimakse summa võlgniku maksevõimet. Näiteks juhul, kui kõigi kohustuste tähtaeg oleks tänasest hetkel 5 aastat, siis tuleks võlgnikul tasuda igakuiselt laenude põhiosamakseid ~440eurot/kuus, millele lisanduvad jooksvad intressid. Seega jääks võlgnikul elamiskuludeks mitte rohkem, kui 200eurot/kuus. Reaalselt on enam kui poolte kohustuste tähtaeg aga lühem, kui 5 aastat ja seega ei piisa võlgniku sissetulekust ka sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste graafikujärgseks tasumiseks. XXkohustused kokku on vähemalt 26 339,56 eurot, millele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatud võimalikud viivised. Teadaoleva vara väärtuseks on maksimaalselt 230 eurot. Võlgniku sissetulekuks on viimasel aastal olnud töötasu keskmiselt 730 eurot/kuus, millest on vastavalt seadusele lubatud kinni pidada ~97 eurot. Kuna võlgniku töötasu

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10888 on kuude lõikes erinev, siis sõltub kinnipeetav summa iga kuu tegelikust töötasust. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XXmaksejõuetuse põhjuseks liigne usaldus lähedase isiku vastu, mille tõttu ta võttis teise isiku tarbeks ebamõistlikke kiirlaene ja järelmakse. Kuigi enamus kohustusi ei ole käesolevaks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, oli võlgniku maksejõuetus kujunenud välja hiljemalt 2020 aasta alguseks, kui kohustuste tagasimaksed ületasid juba tema maksevõimet. XXmaksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks teostanud tagasivõidetavaid tehingud Pankrotiseaduse mõistes. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 26 339,56 eurot. Võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. XX on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur palub kuulutada välja XXpankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamisel 11.08.2020 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse juurde. Võlgnik kinnitas, et on ajutise pankrotihalduri aruandega tutvunud ja jääb pankrotiavalduse juurde. Võlgnik võttis laene poja aitamiseks, on ostnud pojale järelmaksuga arvuteid, sest seda oli kooliks vaja. Hiljem võttis uusi kohustusi ka varasemate tasumiseks. Kõik järelmaksuga asjad on poja poolt kodust ära viidud ja ära müüdud. Pojal oli mängusõltuvus, pikka aega võlgnik sellest aru ei saanud. Pojalt võlgasid tagasi ei ole nõudnud, sest pojal ei ole närvisüsteem korras ja pojal ei ole sissetulekut. Poeg ei tööta, plaanib täiskasvanute gümnaasiumis keskkooli lõpetada. Pojal praegu ei ole enam mängusõltuvust, selleks ei ole praegu ka võimalust, sest pole arvutit. Poeg käib psühholoogi juures. Avaldaja elab oma majas ja see kuulub mehele. Avaldaja ei ole abielus, poeg on mehega ühine. Avaldaja töötab täistööajaga Töötasu on 700-800 euro vahel, töötasu on tunnitasu ja vahel saab boonuseid. Ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei ole ja avaldaja on nõus, et Andrus Õnnik jätkab pankrotihaldurina. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, palus pankroti välja kuulutada, Andrus Õnnik on nõus jätkama XXpankrotihaldurina.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10888 pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.

2.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 26 339,56 eurot. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 700-800 eurot kuus. Sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – ebamõistlik laenude võtmine olukorras, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XXkohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et selliseid asjaolusid ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.
3.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab XXt vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
4.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu
6.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-10888 ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

7.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (andmete kogumine ja halduri toimiku koostamine x tundi ning ajutise halduri aruande koostamine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
8.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
10.Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja