Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

täitmist

võib

pärast

pankroti

kinnituse, et kõigi projektide puhul on rakendatav tagasiostugarantii (nn buy-back guarantee), mille kohaselt on võlgnik valmis igal ajal ja koheselt kasutaja nõudmisel ostma tagasi laenu, mille kasutaja on projekti jaoks andnud, arvates maha väikese protsendi laenusummast. Seejuures pidid laenult kuni tagasiostugarantii rakendamiseni juba makstud intressid jääma platvormi kasutajale. Võlausaldaja esindab pankrotimenetluses platvormi kasutajaid, kes on loovutanud oma nõudeõiguse lepinguga võlausaldajale VÕS § 164 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik esitles platvormil fiktiivseid projekte ja laenusaajaid, mis tegelikult olid loodud üksnes ebaõige ettekujutuse loomiseks, et investoritelt saadud raha investeeritakse platvormil avaldatud ja reaalselt eksisteerivatesse projektidesse. Alates 2020. a. algusest on platvormi kasutajad esitanud võlgniku vastu nõudeid raha tagastamiseks, sh nii kasutajakontol oleva raha tagastamiseks kui ka tagasiostugarantii rakendamiseks. Kui platvormi kasutajatel tekkisid kahtlused võlgniku võimaliku pettuse osas ja nõutud väljamaksete maht eelduslikult ületas võlgniku hoiuste mahu, lõpetas võlgnik 2020. a. veebruaris väljamaksete teostamise. Seejuures on võlgnik 2020. a. märtsis platvormi kasutajatele saadetud e-kirjas märkinud, et ta on lõpetanud tegevuse. Kirjas on põhjendatud väljamaksete peatamist ülemaailmse koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga. Ajutisele pankrotihaldurile on avaldaja esitanud menetluse ajal teate, et on omandanud nõudeid kokku 451-lt võlausaldajalt, summas 1 795 130 EURi. Võlgnikul oli pangakonto LHV Pank AS-s, mis on suletud 26.06.2020 ning SEB Pank AS-s, mis on suletud 17.12.2019. SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et kontol toimus (välismaistelt) investoritelt rahade kogumine perioodil juunist 2019.a. kuni detsembrini 2019, selle aja jooksul oli konto käive 1,4 miljonit eurot. Kontolt kanti summad üle viiele Läti äriühingule ja lõpuperioodil ka võlgniku enda kontodele teistes riikides. xxxvastusest nähtub, et võlgnikul oli konto jääk päringule vastamise seisuga 2 353,36 EUR. Pangakonto avati 04.03.2020, kuid lähtuvalt pangasisestest protseduurireeglitest, tehti otsus pangakonto sulgemiseks. Võlgniku tegevus on olnud seotud välisriikidega. Investorid, kes on raha paigutanud väidetavatesse investeerimisobjektidesse, on välisriikidest. Võlgniku kodulehel on tutvustatud väidetavaid äriprojekte, kuhu on investorite rahad välja laenatud. Läti advokaadibüroo kogutud andmetest nähtub, et äriühingud, kuhu on antud laenud välja läbi SEB Panga, on valdavalt olnud ilma reaalse tegevuseta ja varatud, välja arvatud üks erand (omandis on kinnisvara, mille hinnangut hetkel veel ei ole). Investorite raha on seega sisuliselt kantud fiktiivsetesse projektidesse. Kogutud info annab alust nõustuda arvamusega, et tegu ei ole reaalse äritegevusega ja reaalsete investeeringutega läbi ühisrahastuse platvormi vaid kelmusega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on nimetatud asjaoludel algatatud kriminaalasi. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega teod. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimise aega klassikalises mõttes võimalik käesoleval juhul välja tuua kuna tegu on tõenäolise kelmusega, kus reaalset äritegevust ei ole toimunudki. Läti advokaadibüroo poolt kogutud teabest nähtub, et võlgnik on andnud väidetavaid laene äriühingutele, kellel puudub käive või on see väga väike, samuti puudub neil registrivara. Sellest tulenevalt tuleb võlausaldajatel arvestada võimalusega, et laenude tagasisaamine ei pruugi osutuda võimalikuks. Ühe äriühingu vastu, kelle on vara olemas, on nõue reaalsem, kuid selle vara turuhind on teadmata ja nõude maksmapanek välisriigis on kindlasti keeruline. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks oli määratud istung 10.08.2020. Võlgnik esitas taotluse istungi edasilükkamiseks. Võlausaldaja toob esile, et võlgnik ei ole kohtumenetluse käigus vastuväiteid esitanud, istungit ei tasu edasi lükata ja tuleks välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja selgitas, et pankroti väljakuulutamisel on nad nõus rahaliselt panustama. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Ajutine haldur ja võlausaldaja on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 1795 130 eurot, kuid vara teadaolevat vara 2353,36 euro väärtuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd peale ajutise halduri tasu määramist, jääb veel kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ning võlgnikul on tuvastatud raha olemasolu pangas. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Maire Armi. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1482 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus maksab ajutise halduri tasu summas 1482 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv pankrotiavalduselt ja tagamiselt kokku 350 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Lepinguline esindaja on pankrotiavalduse ettevalmistamisele kulutanud 74 tundi ja 48 minutit ja muudele toimingutele (mh ettevalmistus ja esindamine kahel istungil, teatise ja nõudekirja koostamine) 5 tundi ja 5 minutit keskmise tunnitasuga 140 eurot tund. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust, asja rahvusvahelist iseloomu ja seda, et võlausaldaja on omandanud nõudeid 451-lt võlausaldajalt, leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuivõrd avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga summas 8403,20 eurot. Võlausaldaja palub võlgnikult välja mõista ka viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus mõista võlgnikult välja seaduses sätestatud määras viivis tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt (08.12.2017 Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-14-8672 punkt 15).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.