Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-117370/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.08.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1571

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-117370

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.08.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-117370

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X X vastu võla, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3595,7 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Registrijärgne aadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepingulised esindajad: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]), Marjana Šestel (e-post: [email protected]);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kostja: X X (isikukood x, E-post: xxx, tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu.) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista kostjalt X X hageja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 794,30 €, intressid 60,44 €, viivised 540,56 €. 3.Välja mõista kostjalt X X hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 794,30 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065753% päevas, alates 26.11.2019. 4.Välja mõista kostjalt X X hageja PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 950 €, intressid 129,87 € ja viivised 645,90 €. 5.Välja mõista kostjalt X X hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 950 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065753% päevas, alates 26.11.2019. 6.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte. 7.Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X X’il tasuda PlusPlus Capital ASile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-117370 Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Swedbank AS sõlmisid Väikelaenu lepingu Nr. 16-095520-VL, 29.09.2016, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale laenusumma 800,00 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 1.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 23,19 € alates 01.11.2016 kuni viimase osamakseni 01.10.2021 summas 23,14 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 24% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 01.11.2016 osamaksest, jättes tasumata igakuisest osamaksest kogunenud intressid summas 15,39 € (tasus põhiosa 5,70 € ja intressid 2,10 €). Peale nimetatud osamakset kostja rohkem tasumisi ei teinud ning jättis tasumata osamaksetest: põhiosad: 01.12.2016 - 7,29 €, 01.01.2017 7,07 € ja lepingu erakorralise ülesütlemisega 24.01.2017 tagastamisele kuuluva laenulepingu jäägi 779,94 €; intressid: 01.11.2016 15,39 €, 01.12.2016 - 15,90 € ja lepingu erakorralise ülesütlemisega 24.01.2017 - 12,72 € - kokku 60,44 €. 21.04.2017 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ja Swedbank AS sõlmisid Väikelaenu lepingu Nr. 16-088591-VL, 14.09.2016, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale laenusumma 950 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 11.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 36,54 € alates 11.11.2016 kuni viimase osamakseni 11.10.2021 summas 27,17 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 24% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus Väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 11.11.2016 osamaksest, millega rikkus Väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1. 21.04.2017 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja palub: 1. Mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 794,30 €, intressid 60,44 €, viivised 540,56 €;

Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.07.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista kummagi liidetud tsiviilasja (2-19-117373 ning 219-117370) eesti riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 393,66 eurot, käesoleva tsiviilasja hind on 3595,7 eurot, mille pealt riigilõivu määraks RLS § 59 lg 1, Lisa I alusel on 325 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 840 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 420 eurot. Ühtlasi on esitanud hageja taotluse kohtutäituri tasu summas 36 eurot (dokumentide kättetoimetamise eest) kostjalt väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on proovinud käesolevas tsiviilasjas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, seega peab kohus nimetatud kulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 745 eurot (325+420+36). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele