Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
1 212,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn); Hageja esindaja: Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes osaliselt.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Välja mõista XXlt põhivõlgnevus 608,85 eurot, intress 81,98 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 252,06 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
4.Välja mõista XXlt viivis põhinõudelt, s.o 608,85 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda 125 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank.
6.Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes.
2.Kohus rahuldas 07.07.2020 tagaseljaotsusega Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhivõla, intressi ja viiviste nõudes osaliselt.
3.14.07.2020 e-kirjaga palus hageja kohtul täiendada otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kuivõrd hageja soovib esitada 07.07.2020 tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
4.Kostja on sõlminud XXX OÜ-ga 04.05.2017 laenulepingu nr SR3125671, mille alusel sai kostja laenu summas 1 000 eurot. Laenulepingu põhitingimustes lepiti kokku, et põhisummale lisandub intress aastamääraga 45,07% summas 535,04 eurot, mis jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 8.1 kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest intressiga võrdses määras.
5.Kostja tasus maksegraafiku esimesed 12 osamakset maksetähtpäevaga 03.06.2017 29.04.2018 täielikult. Kostjal on võlgnevus alates 13ndast 29.05.2018 osamaksest. Kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul, ütles XXX OÜ kostjaga sõlmitud laenulepingu 30.08.2018 üles. XXX OÜ loovutas 31.08.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 608,85 eurot, intress summas 81,98 eurot ja viivis summas 473,35 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 608,85 eurot viivis alates 22.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
7.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei
pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
9.Kohus märgib, et hageja esitatud taotlus täiendava otsuse tegemiseks on esitanud kooskõlas TsMS § 448 lg-s 41 nimetatud tähtajaga, seega täiendab kohus käesolevaga 07.07.2020 tagaseljaotsust puuduva osaga.
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
12.Asjas puudub vaidlus, et XXX OÜ kui laenuandja sõlmis 04.05.2017 kostjaga laenulepingu nr SR3125671, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 1 000 eurot. Laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 24.04.2019. Laenulepingu nr SR3125671 kohaselt oli intressimäär 45,07% aastas. Laenusaaja laenulepingus toodud tähtajaks kohustusi kohaselt täitnud ei ole, mistõttu ütles laenuandja 30.08.2018 laenulepingu üles. 31.08.2018 loovutas XXX OÜ laenulepingust nr SR3125671 tulenevad nõuded hagejale.
13.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 608,85 eurot, intress 81,98 eurot ning 21.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 473,35 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates 22.05.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohus märgib, et võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
15.Antud juhul puudub vaidlus, et 04.05.2017 sõlmitud laenulepingust nr SR3125671 tulenevaid kohustusi kostja täielikult täitnud ei ole, s.o laen on osaliselt tagastamata. Kostja on tasunud täielikult esimesed 12 osamakset, millest põhiosa katteks arvestas
hageja 391,15 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja laenulepingu 30.08.2018 üles ning laenulepingust tulenevad kohustused muutusid alates 30.08.2018 sissenõutavaks. 21.05.2020 seisuga on kostjal tagastamata laenu põhiosa summas 608,85 eurot (1000-391,15). Võlakohustuse täitmata jätmisega on VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikutud ning võlausaldajal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist.
16.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. XXX OÜ loovutas oma nõude 31.08.2018 hagejale ning saatis kostjale teatise nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
17.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus 04.05.2017 laenulepingust nr SR3125671 tulenevad kohustused on osaliselt täitmata jäänud, tuleb hageja nõue kostja suhtes VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 608,85 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt ka intressi summas 81,98 eurot väljamõistmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on laenulepingus nr SR3125671 kokku lepitud kohustuses tasuda intressi 45,07% aastas. Kostja on tasunud täielikult laenulepingu nr SR3125671 esimesed 12 osamakset. Kostjal on tasumata laenulepinguga kokkulepitud intressi maksed alates 13. osamaksest. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi alates 29.05.2018 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 27.08.2018 kokku summas 81,98 eurot (22,87+21,33+19,72+18,06). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel nõuda intressi tasumist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 81,98 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ütlesütlemisele järgnevast kalendripäevast 31.08.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.05.2020 summas 473,35 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,
loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on laenulepingu üldtingimuste punktis 8.1 kokku lepitud viivise tasumise kohustuses intressi määraga võrdses määras, s.o 45,07% aastas.
20.Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljanõutava viivise viivisemäär 45,07% aastas on ebamõistlikult suur ning see tuleb VÕS § 6 alusel lähtuvalt hea usu põhimõttest kohaldamata jätta. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-16 p-s 17 selgitanud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-125-16, p 13). Kohus leiab, et antud juhul on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 31.08.2018 kuni 21.05.2020 viivist viivisemääraga 24% (3x8) aastas, mis on 252,06 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 21.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 252,06 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 608,85 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
22.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 608,85 eurot, intress 81,98 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 252,06 eurot ning alates 22.05.2020 viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
23.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1 212,89 eurot.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus märgib täiendavalt, et peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja on teadlikult esitanud viivisenõude määras, mis on tühine, ning seega on hageja eelduslikult pidanud arvestama võimalusega, et hagi jääb osaliselt rahuldamata ning hageja menetluskulud hüvitamata. Kohus võtab arvesse, et hagejale kui inkassofirmale ning sagedale kohtusse pöördujale on kahtlemata teada Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11816 sisu, milles tühise viivisemäära küsimust on käsitletud. Hagejal oli võimalik vältida menetluskulude poolte endi kanda jätmist esitades hagi heas usus ning sellise nõudega, mis hagejale teadaolevalt on kooskõlas kõigi seadustest ning Riigikohtu lahenditest tulenevate tingimustega.
25.TsMS § 448 lg 5 alusel on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.