Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 30. juuli 2020, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-20-5332

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi D K vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind

5469,28 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

Hageja Renovum OÜ (rg-kood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn, 10143, Harju maakond), lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (GRIFF Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]). Kostja D K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista D K võlgnevus 4141,73 eurot ja viivis lepingujärgses määras 45,5% aastas põhinõudelt 2917,71 eurot alates 09.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni Renovum OÜ kasuks. Menetluskulud jätta D K kanda. Välja mõista D K riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 480 eurot Renovum OÜ kasuks. Välja mõista D K viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Renovum OÜ kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. D K võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2917,71 eurot, intress 495,62 eurot, seisuga 08.04.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 728,40 eurot ning viivis alates 09.04.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja seisukoht Kostjale edastati vastamiskohustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 2 alusel kostja tööandjale, Aktsiaseltsile Antista (rg-kood 10508414). Kostja kohustus kirjalikult vastama 30.06.2020. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.