3.Mõista A.E.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja viivis põhivõlalt (932,95 eurolt) alates 27.06.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud A.E.i kanda. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 360 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 160 eurot.
5.Mõista A.E.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 360 eurot.
6.Mõista A.E.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (360 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-20-102396 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 26.06.2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 932,95 eurot, intressi 33,32 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 82,72 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 24.09.2013 telefoni teel suulise liitumislepingu, mille alusel hakkas tarbima Tele2 Eesti AS teenuseid, kostja kliendinumbriks sai xxxxxxxxxxx. Telefoninumbriga xxxxxxxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 27.11.2016 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada ka muid tasulisi telekommunikatsiooniteenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Tele2 hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 hinnakirjale. Kliendinumbriga xxxxxxxxxxx seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 07.12.2018 järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S9+ 256GB ostmiseks, mille netohind on 879,00 eurot. Järelmaksu maksegraafik on sõlmitud 12 kuu peale, intressimäär 12,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 13,67% aastas. Igakuine seadme tagasimakse 78,46 eurot kuus, krediidikulukuse kogusumma 941,52 eurot. Ajavahemikul 01.01.2019-01.06.2019 esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved teenuste eest summas 61,22 eurot. Kostja poolt võlgnevusse jäädud järelmaksulepingust tulenevad võlgnevused on kogusummas 905,05 eurot, s.o põhiosamaksed summas 871,73 eurot ja intress summas 33,32 eurot. Hageja nõuab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid arve nr 15106005706 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.05.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.06.2020 valemi abil: põhivõlgnevus 932,95 eurot x viivitatud päevade arv 405 x seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 82,72 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 27.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Tele2 Eesti AS loovutas 17.06.2019 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta.
4.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 200 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 480 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Tsiviilasi nr 2-20-102396
5.29.06.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
6.Kostja sai 29.06.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 03.07.2020. Seega möödus hagile vastamise 14-päevane tähtaeg 17.07.2020. Kostja hagile vastanud ei ole.
7.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
11.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
12.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 480 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu A.E.i vastu kohtumenetluses on kokku 480 eurot nelja tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest
Tsiviilasi nr 2-20-102396 tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €).
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.